Qazaqstandyqtarǵa rýblmen aýdarylatyn aqsha kólemi azaıýda

None
None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Qazaqstanǵa qarjylaı aýdarym júıesi arqyly shetelden jiberilgen aqsha kólemi aıtarlyqtaı azaıdy, dep habarlaıdy QazAqparat finprom.kz saıtyna silteme jasap.

Osy jyldyń qańtar aıynda elimizge shet memleketterden jiberilgen qarajat kólemi 13,6 mlrd teńgeni qurady. Bul 2021 jylǵy kezeńmen salystyrǵanda 30,5 % az. Bul kórsetkish úshinshi jyl qatarynan tómendep keledi.

Qazaqstanǵa aqsha aýdarym júıesi arqyly shetelden jóneltilgen qarjynyń úshten ekisi AQSh dollarymen júzege asqan. Máselen, bıylǵy qańtarda bul san 63,9 % quraǵan. Odan keıin ulttyq valıýta tur — teńge aýdarymdarynyń jalpy kólemi 25 % jetip jyǵylady. Rýblmen aýdarylǵan qarajattyń úlesi osymen tórtinshi jyl qatarynan qysqarýda. 2022 jyldyń qańtarynda ol 6,1 % qurady. Eýronyń úlesi - 4,9 %.

Amerıka valıýtasymen alynǵan bir aýdarymnyń ortasha chegi bir jyl ishinde 780 dollardan 758 dollarǵa deıin tómendedi. Teńgemen bir aýdarymnyń ortasha chegi, kerisinshe, 127,7 myńnan 190,9 myń teńgege deıin ulǵaıdy. Reseı valıýtasyndaǵy bir aýdarymnyń ortasha chegi de ósken – 22,5 myńnan 23,6 myń rýblge deıin. Eýrovalıýtadaǵy bir aýdarymnyń ortasha chegi 436-dan 400 eýroǵa deıin kemigen.

2022 jylǵy qańtarda júzege asyrylǵan aqshalaı aýdarymnyń eń úlken kólemi Ózbekstannan jóneltildi – 2,5 mlrd teńge. Odan keıin Ońtústik Koreıadan – 2,1 mlrd teńge, AQSh-tan 1,9 mlrd teńge túsken. Buǵan deıin kóshbasshy bolǵan Reseı jyl basynda nebári 1,6 mlrd teńge aýdarym kólemimen tórtinshi orynǵa ornalasty.


Сейчас читают
telegram