Qazaqstandyqtar Grýzııada demalýǵa nege qumar
Qonaqjaılyq
Batýmıge jol túser aldynda eń aldymen ańyzǵa aınalǵan grýzındik qonaqjaılyqtyń qandaı bolatynyn bilgim keldi. El ishinde kóp aıtylatyn osynaý paıymnyń espe sózden esh aıyrmashylyǵy joq shyǵar degen oıda edim. Al shyntýaıtynda árbir grýzın anadan týǵanda osy qasıetti boıyna sińiredi eken-mys. Aıtpaqshy, qonaqjaılyqtyń lebi biz avtobýsqa otyrǵannan-aq sezildi. Tbılısı áýejaıynan bizdi kútip alǵan avtobýsta bir qyzyǵy Erke Esmahannyń «Qaıda» áni qosýly turdy. Elden jyraq ketip, otandyq áýenniń «tolqynyna» qaıta túsý kóńilge álbette qýanysh uıalatady eken. Qysqasy, óz elińde júrgendeı áser qaldyrady. Avtobýstaǵy qarsy alýshylardyń aıtýynsha, bul áýender týrısterdiń yńǵaıy úshin arnaıy qosylyp turady.
Iraklı Baramıdze
«Bizde qalaı ekenin bilesizder me? Eger siz meniń úıimniń tabaldyryǵynan attasańyz, men siz úshin jáne sizdiń kóterińki kóńil kúıińiz úshin jaýapty bolamyn. ıAǵnı, men qınalyp qalsam da, sizdiń kóńil-qoshyńyzǵa kirbiń túspeýin men qadaǵalaýym kerek. Men árdaıym «Siz tamaqtandyńyz ba?» dep surap otyramyn. Eger joq deseńiz, sebebin suraımyn. Bizdiń Adjarııada 300 myń adam turady. Bizdiń qalaǵa kelgen týrısterdiń bári de bizdiń qonaqtar. Meniń dosymnyń, týysymnyń nemese kórshimniń qonaǵy - meniń de qonaǵym», - deıdi Adjarııanyń kýrorttary men týrızm departamentiniń qoǵammen baılanys jáne PR bóliminiń aǵa mamany Iraklı Baramıdze.
Onyń aıtýynsha, qazirgi ýaqytta adjarııalyq bılik Túrııadan bastap, Reseı, Qazaqstan bar - jıyny 16 elden belsendi túrde týrısterdi tartý jumysyn jandandyra túsken.
«Qazaqstannan bizdiń elge 2015 jyly 4217 adam týrıst bolyp keldi. 2016 jyly bul kórsetkish birshama ósip, 10738 adamǵa jetti. 2017 jyly 10229 adam meıman boldy. 2018 jyldyń basynan sáýir aıyna deıin biz 999 qazaqstandyq týrısti kútip aldyq. Bul sannyń belsendi túrde demesem de, aıtarlyqtaı ósip kele jatqanyn atap ótkim keledi. Biz tek Astana men Almatydan ǵana emes, Qazaqstannyń ózge de aımaqtarynan týrısterdiń kelgenin qalaımyz», - deıdi ol.
Iraklı Baramıdze ózara tıimdi týrıstik qarym-qatynas turǵysynda jaqyn mádenı baılanys men ortaq tarıh mańyzdy ról atqarady dep esepteıdi.
«Grýzınder men qazaqtar burynnan beri dostyq qarym-qatynasta. Bizdiń keıin osy dostyqtyń jibi úzile qoımas. Grýzınder úshin meımannyń patsha kóńiliniń oryny bólek. Eger meıman jas bolyp qalsa, bul kútip alýshyǵa berilgen jaqsy baǵa. Demek, ol qonaǵyn laıyqty qarsy alǵan. Kelesi kúni kútip alýshy ózi arnaıy kelip, basy meń-zeń meımanyn ózi emdep jazyp alady», - deıdi ol.
Grýzın dastarhany
Grýzınde dastarhan jaıý degen óte mańyzdy da jiti baqylanatyn dástúr. Ol -«Sýpra» (aýdarmasy ústel) dep atalady. Sýpra boıynsha eń dámdi taǵamdar ázirlenip, qonaqtyń aldyna kese-kóldeneń tartylady. Bunyń qyzyqty dástúr bolǵany sonshalyq, ol ıÝNESKO-nyń materıaldyq emes mádenı qundylyqtary tizimine engen.
Dastarhan basynda bizdikindeı kóńilińizdi «asaba» kóteredi. Dástúr boıynsha sózge sheshen asaba meımandy máz-meıram etýi kerek. Ústel basynda tilek aıtý úrdisi álemdegi birshama elderdiń saltynda bary shyndyq. Biraq, grýzınder asaba fenomeni bizdiń elde erekshe dep biletin kórinedi.
Adjarııalyq dastarhanda sút taǵamdaryna basa mańyz beriledi. Grýzınder jemis-jıdekti, et jáne balyqty jaqsy kóredi. Jergilikti dastarhandy arjarııalyq hachapýrısiz elestete almaısyz. Ańyz boıynsha, kún men teńizdi adjarııalyqtar sekildi bir arnaǵa eshkim de túıistirmegen: Qara teńizdiń jaǵasynda turǵandar qalyby qaıyqqa uqsas tamaqty ázirlep, onyń ishine teńizge qulap bara jatqan kún ispettes taǵamdy daıyndaǵan. Jalpy, hachapýrıdiń túr-túri bar. Ony Grýzııamen birge, Italııa da kóptep pisiredi.
Mine, solardyń birneshe túri. Hınkalı - grýzındik taý mádenıetiniń ajyramas bir bóligi. Bul - tartylǵan et men býlon arqyly unmen ázirlengen taǵam.
Káýap ta - grýzındik ústeldiń bir bóligi. Shampýrǵa qadalǵan kesek-kesek etter qyp-qyzyl kómirge qyzara pisiriledi.
Batýmıdegi tamaqtaný qaltańyzdy qaqpaıdy. Máselen, mıneraldy sýdyń lıtri 1 larıge teń (140 teńgedeı). Shetten kelgen týrıst bir staqan sharappen 20 larıge toıyp turyp tamaqtana alady. Meıramhanalardyń ıesi tamaqtanyp otyrǵan kezińizde qosymsha bir staqan sharap quıyp jatqanyn jıi kezdestirýge bolady.
Sharap ashytý
Grýzııa - ejelden sharap óndirýge den qoıǵan memleket. Buǵan 7 myń jyl burynǵy júzim dánekteriniń tabylǵany dálel bola alady. Júzim túrleriniń áralýandyǵy turǵysynda Grýzııamen tek Frantsııa ǵana ıyq tirestire alady. Eki elde de júzimniń 400-ge tarta túri ósiriledi.
«Men júzimniń 20-ǵa tarta túrin ósiremin. Dástúrli ádispen tek úı sharabyn ǵana daıyndaımyn. Biz grýzınder jańa ashytylǵan sharapty óte jaqsy kóremiz. Al eger sharapty uzaq ýaqyt boıy saqtaý qolań kórseńiz, onyń quramyna kúkirtti qosýyńyz kerek. Ol sharap quramyndaǵy ottegini ajyratyp alady. Osydan keıin sharabyńyzdy 100 jylǵa deıin saqtaýǵa bolady. Bir sózben hımııa. Ar grýzınder hımınıay asa jaqtyra bermeıdi. Biz tek «tiri» ári jas sharapty ǵana ishemiz», - deıdi júzim plantatsııasynyń qojaıyny Nodar Shervashıdze.
Shervashıdzeniń otbasylyq sharap toly qoımasy Keda mýnıtsıpalıtetiniń kórkem jerinde ornalasqan. Oǵan qarap turyp, «Saqınalar ıesi» fılmindegi Hobbıton kóz aldyńyzǵa elesteıdi.
Jalpy, bul ıeliktiń ózi de týrıstik núktelerdiń biri sanalady. Jergilikti sharap ashytýshylar sekilid sharap óndirý sharýashylyǵynyń ıesi jergilikti bılikpen, týrıstik agenttiktermen etene aralasady. Bul jerde Shervashıdze jergilikti sharaptan dám tattyryp, júzim jınaý jumysyn atqaryp kórýge, sharapty óndirý úrdisine shaqyrady. Meımandardyń aıaǵyn jerge tıgizbeı kútip alatyn grýzınder qonaqtaryna ekologııalyq taza ónimderdi ǵana usynady.
Shıpajaıdaǵy demalys
Adjarııa óte tyǵyz qala. Bul jerde demalys maýsymdyq ǵana bolǵanymen, jergilikti bılik bul úrdisti buzyp, týrıster jyl saıyn keletindeı jaǵdaı jasap jatyr. Bir qyzyǵy, bul jerde taýlar men teńizdiń aralyǵynda siz eki jarym saǵat qana jol júresiz. Úsh myń metr bıiktiktegi taýda jergilikti bılik shańǵy tebý shıpajaıynyń qurylysyn júrgizýde. Qazirdiń ózinde ártúrli baǵytta birneshe tas jol salynyp ta qoıǵan. Kelesi jyly ol jerde álemdik deńgeıdegi 6 otel boı kótermek.
«Meniń oıymsha, burynǵy amalmen «bir ishinde» ádisimen jumys júrgizetin otelderdiń shekesi qyzyp turǵan joq. Siz ol otelderde eshqashan ulttyq aıshyqty baıqamaýyńyz múmkin. Siz jabýly jerde basseınge túsip, sol jerde uıyqtaısyz. Al sodan keıin ne isteısiz? Odan da teńizge bir shomylyp, taýǵa tartqan jaqsy emes pe!? Eger siz munda sáýir aıynda kelseńiz, men sizdi teńizge túsirip, odan keıin shańǵy tebýge bolatyn taýǵa alyp baramyn. Siz mundaı biregeı oryndy kezdestirdińiz be? Qandaı memleket tek shyrshadan turatyn teńiz (jaǵasy) ben taýdy sizge kórsete alady?», - dep kúledi Iraklı Baramıdze.
Jalpy, Batýmıdiń mańaıyndaǵy aýdan - bul tek sharaby tátti ári dastarhany mol aımaq qana emes. Bul jerde kórkine kóz toıarlyq oryndar jetip artylady. Máselen, onda jolyńyz tússe mindetti túrde Mahýntsetı sarqyramasyn kórýińizge bolady. Sarqyrama sýy óte tunyq ári taza. Bul jerge kez kelgen týrıst kelip, onyń mańyndaǵy meıramhanadan tamaqtana alady.
Tamara patshaıymnyń kópiri sarqyramanyń janynda ornalasqan. Toǵyz ǵasyr boıy bul qurylym buzylyp qalmaı saqtalyp tur. Búkil Adjarııada dál osyndaı 25 kópir baryn atap ótý kerek.
Batýmı qalasynyń ózinde birneshe qyzyqty ári biregeı núkteler bar. Mysaly, chachamen birge oınaıtyn sýburqaq - týrısterdiń eń kóp keletin oryny. Bul jerde aptasyna bir ret 15 mınýt boıy sýburqaqtan grýzındik araq -«chacha» tegin aǵyp turady.
Alı men Nınonyń músini barlyq konvertter men ózge de estelik syılyqtardyń syrtynda bar. Bul mahabbattarynyń arasynda kóptegen kedergileri bar er men áıeldiń tarıhy.
Qalanyń eń este qalarlyq orynynyń biri- jaǵajaı. Onyń bári de jaraqtandyrylǵan. Sonymen birge, qalanyń dál ortasynda Batýmı-Bıch ornalasqan.
