Qazaqstandyqtar aıdyń qandy túske boıalyp tutylý qubylysyn kóre alady
Professordyń aıtýynsha, aıdyń tutylýyn kúnniń tutylýynan góri baıqaý ońaıyraq. Aı kórinetin jerde tutylý da, ıaǵnı, jer sharynyń jartysy kórinedi.
«Qazirgi tutylý shyǵys bóliginde, eń durysy Tynyq muhıt araldarynan kórinedi. Biz tutylýdyń tolyq fazasy kórinetin batys shetinde turmyz. Tipti, búkil Qazaqstanda tolyq kezeńdi baıqaý múmkin emes. Qostanaı men Balqash kóliniń batysynda tek jekelegen bóligin kórýge bolady. Tutylý aı kókjıekten kóterilgenge deıin bolady. Bizde ol tolyq tutylý bolǵan kezde kóteriledi, ýaqyt shamamen 17.30-da. Tolyq tutylý 17.42-de aıaqtalady. Bizde nebári 12 mınýt ýaqyt bolady, sondyqtan kókjıektiń shyǵys bóligi kórinetin oryndy tańdaý kerek. Petropavlda eń durysy – Esil jaǵalaýyndaǵy Podgore. ıA bolmasa ǵımarattar baqylaýǵa kedergi keltirmeýi úshin bıik qabattarǵa kóterilý qajet. Saǵat 17.42-den keıin aı Jer kóleńkesinen birtindep shyǵady. Jeke kezeńdi tamashalaý da qyzyqty. Barlyǵy saǵat 19.40-ta aıaqtalady. Aı kóleńkeden shyǵady. Bulttar baıqaýǵa kedergi keltirýi múmkin, qarashany boljaý múmkin emes», - dedi Andreı Solodovnık.
Aıdyń tutylýynyń qaıtalaný jıiligi – jylyna eki-úsh ret. Biraq ol jyldan jylǵa bola bermeıdi, shamaly aýytqýlar bar. Professor aıdyń tutylýy kún tutylýyna qaraǵanda eki ese sırek bolatynyn atap ótti.
«Eger kún tutylýy geometrııalyq bolsa, onda aıdyń tutylýy – Jer aıdan kún sáýlesin jasyratyn qubylystardyń fızıkalyq túri. Aıdyń ózi jarqyramaıdy jáne ol aspanda tolyǵymen joǵalyp ketýi kerek. Biraq munda taǵy bir fızıka bar. Kún sáýleleri jer atmosferasynda jartylaı synady jáne olardyń joly qısyq bolady, sondyqtan olar qajet emes jerge, ıaǵnı jer kóleńkesi aımaǵyna jetedi. Ol jerge uzyn tolqyndy sáýle túsedi. Adam kózi úshin qyzyl tús – bul bizge kórinetin kún radıatsııasynyń óte úlken tolqyn uzyndyǵy. Ádette aı sary bolady, tutylý kezinde tek qyzyl jáne qyzǵylt sary túster qalady. Sondyqtan ol osyndaı reńktermen boıalǵan. Mindetti túrde «qandy» emes. Aıdyń tutylýyn birneshe ret baqylaı otyryp, biz aıdyń sarǵysh, sary-qyzǵylt reńkterde ekenine kóz jetkizdik. Sebebi jer atmosferasy bulttardan taza. Tómengi qabattar synǵan, eger bulttar kóp bolsa, onda kún sáýlesiniń taralýy áldeqaıda nashar bolady. Sondyqtan bári qyzyl jáne qyzǵylt, aı kirpish qyzylǵa aınalady», - dep túsindirdi Andreı Solodovnık.
Tutylý árqashan tolyq aıda Kún, Jer jáne Aı qatar turǵanda jáne Aı Jerdiń artynda bolǵanda bolady. Árbir tolyq aıda tutylý bolmaıdy.
«Biz tutylýdy boljaýdy burynnan úırendik. Ejelgi dáýirde de ejelgi grekter muny isteı bilgen. Olar jylnamalardy taldap, statıstıkalyq zańdylyqtardy shyǵarǵan. Bul qubylysta mıstıkalyq eshteńe joq», - dedi professor.
Soltústik Qazaqstan oblysynda kórinetin kelesi aıdyń tolyq tutylýy úsh jyldan keıin – 2025 jyldyń 7 qyrkúıeginde tún ortasyna taman bolady. Eń qyzyǵy kún tutylý 2028 jyldyń 31 jeltoqsanynda bolady, al óńirde ol Jańa jylǵa jarty saǵat qalǵanda aıaqtalady.
Ashy q k ó zderden alyn ǵ an foto
