Qazaqstandyq juptar nege ajyrasady
Elimizdegi ajyrasý statıstıkasy
Álemde árbir 13 sekýnd saıyn bir otbasy ajyrasady. Sońǵy jyldary elimizde de ajyrasý kórsetkishi kúrt ósip barady. Sarapshylardyń zertteýinshe, elimizde jylyna orta eseppen 140 myń otbasy shańyraq kóterse, onyń 50 myńy ajyrasyp ketedi eken. ıAǵnı ajyrasý úlesi jalpy tirkelgen neke sanynyń 34,4%-yn qurap otyr. Osy tusta, otbasy ınstıtýtyn nyǵaıtý qajettigi aıtpasa da túsinikti. Ulttyq statıstıka bıýrosynyń dereginshe, byltyrdyń ózinde 17,7 myń otbasynyń shańyraǵy shaıqalǵan. Kóbine ortaq balasy joq erli-zaıyptylar men erte jasta shańyraq kótergen otbasylardyń ajyrasý úlesi joǵary ekeni anyqtalǵan.
Osyǵan oraı, jýyrda elordada tanystyrylǵan «Qazaqstandyq otbasylar-2022» ulttyq baıandamasynda osy sekildi birqatar másele qamtylǵan. Joba QR Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrliginiń tapsyrysy boıynsha ázirlengen.
Baıandamada otbasy saıasaty salasyndaǵy ahýalǵa taldaý jasalyp, otbasylardy memlekettik-áleýmettik qoldaý, januıadaǵy ózara qarym-qatynas jáne ata-ana bolý áleýeti, otbasyn qoldaý ortalyqtarynyń qyzmetine zertteý júrgizilgen. Ulttyq baıandama dereginshe, elimiz boıynsha tirkelgen nekeler sanynyń eń joǵary kórsetkishi 2017 jyly baıqalǵan. Al eń tómengi kórsetkish 2020 jyly tirkelgen. Bul jaǵdaıda halyqtyń nekege turý kórsetkishiniń 7,6%-ǵa tómendeýine memlekettik qyzmet kórsetýdiń baıaýlaýy men úılený toılaryn ótkizýge shekteýler sııaqty faktorlar áser etkeni belgili boldy. Baıandamadaǵy málimetterge súıensek, Qazaqstanda nekege turýdyń tómendeýine áleýmettik-ekonomıkalyq jáne demografııalyq jaǵdaı áser etýi múmkin. Eger aýyldyq jerler týraly aıtatyn bolsaq, onda negizinen ekonomıkalyq faktor basym ekeni belgili bolǵan. Óıtkeni qalalar men aýyldardyń damýynda aıtarlyqtaı aıyrmashylyq bar. 2021 jyly nekege turý sany boıynsha tórt óńir ortasha respýblıkalyq kórsetkishten joǵary mándi kórsetken. Olar – Astana jáne Almaty qalalary, Atyraý jáne Mańǵystaý oblystary.
Resmı nekege turatyndar sany azaıǵan
Byltyr 2021 jylmen salystyrǵanda nekege turǵandar sany 8,4%-ǵa azaıǵan. Elimizde «azamattyq» nekede turatyn adamdardyń sany týraly naqty derekter joq. Mundaı statıstıka halyq sanaǵy kezinde de júrgizilmeıdi. Bul jaǵdaıda demograftar tirkelgen nekeden tys týǵan balalardyń úlesi sııaqty janama derekterdi paıdalanady.
Qazaqstandyq qoǵamdyq damý ınstıtýtynyń sarapshylary ázirlegen «Qazaqstandyq otbasylar-2022» ulttyq baıandamasynda respondentterdiń «azamattyq neke» qubylysyna degen kózqarastary «oń», «teris», «beıtarap» dep atalatyn úsh topqa bólingen. Azamattyq nekeni jaqtaıtyndar kórsetkishi – 28,3%, oǵan qarsylar – 33,1%, beıtarap ustanymdaǵylar úlesi – 32,8%. Zertteýde Qazaqstannyń 17 óńirinen 1200 adam qatysqan. Ortasha alǵanda barlyq jastaǵy adamnyń shamamen 25%-y oń pikirde bolsa, 30%-dan astamy azamattyq nekede turýǵa beıtarap qaraıdy. Mamandardyń aıtýynsha, bul degenimiz Qazaqstanda árbir besinshi neke tirkelmeýi múmkin degendi bildiredi.
Saýalnamaǵa qatysqan 29-60 jas aralyǵyndaǵy turǵyndar azamattyq nekeni oń qabyldaıdy. Zeınetker jasyna jetkender otbasyna qatysty «dástúrli kózqaras» ustanady. Osy egde jastaǵylar býyny AHAT organdarynda tirkelgen mártebesi bar otbasyn ǵana, ıaǵnı resmı nekeni qabyldaıdy. Ádette, aǵa býyn ókilderi dástúrli otbasylyq qundylyqtardy – er men áıel arasyndaǵy neke, endogamdyq toptan seriktes tańdaý, patrıarhaldyq sıpattaǵy tolyq otbasyn qoldaıdy. Bul kontekste azamattyq nekege qatysty ár túrli kózqaras adamnyń jasyna, bilimine, geografııalyq turatyn aımaǵyna, qaı etnosqa jatatynyna jáne t.b. sııaqty faktorlarǵa baılanysty bolýy múmkin. Saýalnama nátıjesi boıynsha, qazaqtar arasynda azamattyq nekege jaǵymsyz kózqaras bildirgender sany orystarǵa qaraǵanda eki ese, basqa etnos ókilderine qaraǵanda tórt ese kóp ekeni anyqtalǵan.
Tirkelmegen nekede týǵan balalar kórsetkishi
BUU turǵyn halyq salasyndaǵy qorynyń (ıÝNFPA) «Urpaq jáne gender» ulttyq zertteýiniń esebinde Qazaqstanda er adam men áıeldiń birge turýy sırek qubylys ekeni týraly statıstıka keltirilgen. Erlerdiń 7%-dan azy jáne áıelderdiń 8%-y tirkelmegen nekede turady. Qarym-qatynastyń bul túri qalalyq jerlerde jáne dinge senbeıtin jastar arasynda jıi kezdesedi. Sondaı-aq «erler arasynda tirkelmegen nekede jastardyń (18-29 jas) úlesi – 8,5%, al áıelderde eresek jastaǵylar (40-49 jas) – 10,1% jıi kezdesedi» delingen.
2017 jyly tirkelmegen nekede týǵandardyń úlesi qala turǵyndarynyń 13,4%-yn jáne aýyl turǵyndarynyń 12,4%-yn quraǵan. Azamattyq nekeden týylǵandardyń eń az paıyzy Atyraý 6,9%, Mańǵystaý 6,9% jáne Qyzylorda oblystarynda 7,7%-dy, al eń joǵary paıyzy Soltústik Qazaqstan 21,3%-dy, Pavlodar 20,1%-dy jáne Qostanaı 19,9% quraıtyny anyqtalǵan.
Qazaqstanda 521 myńǵa jýyq jalǵyzbasty ata-ana bar
«Qazaqstandyq otbasylar – 2022» ulttyq baıandamasyna sáıkes, 2000 jyldardyń basynan bastap ajyrasqan juptarǵa taldaý jasasaq, olar negizinen 5 jyldan 9 jylǵa deıin birge ómir súrgen eken. Dál osy kezeńde ajyrasqandar úlesi basym.
Al 2021 jylǵy derek boıynsha, erli-zaıyptylardyń 29,2%-y 1 jyldan 4 jylǵa deıin birge ómir súrgen bolsa, 5 jyldan 9 jylǵa deıin birge turǵandar 26,3%-dy qurady. Qazaqstanda 520 986 jalǵyzbasty ata-ana bar. Onyń ishinde jalǵyzbasty ana asyrap otyrǵan 452 730 otbasy jáne tek ákesi bar 68 256 otbasy bar.
Qazirgi tańda otbasynyń buzylýy zamanaýı qoǵamnyń ózekti máselesi bolyp otyr. Búkil dúnıe júzinde tolyq emes otbasylar sanynyń kóbeıý úrdisi baıqalady. Máselen, Amerıka halqynyń tórtten bir bóligi tolyq emes otbasynda turady. Tolyq emes otbasynda tárbıelengen bala men tolyq otbasyndaǵy bala turmysy jaǵynan aıtarlyqtaı aıyrmashylyq bolady. Birinshiden, bul jalǵyz basty ata-ananyń qoly bos bolmaýy saldarynan, óz balalaryna qundy tárbıe bere almaýy, materıaldyq qıyndyqtar. Tipti jaǵdaıy jaqsy bolǵannyń ózinde jalǵyzbasty ata-anaǵa pedagogıkalyq tárbıe berý de ońaı emes, sebebi ata-ananyń bireýi joq bolǵasyn bala óz jynysynyń minez-qulyq stereotıpin tolyq qalyptastyrý múmkindiginen aıyrylady. Psıhıatrııada «ákesi/anasy bolmaǵan jaǵdaıda» degen termın de bar. Osylaısha, ákesi joq er bala erkekke tán minez-qulyq, júris-turys erekshelikterinen úlgi alý múmkindiginen shekteledi, soǵan baılanysty eriksiz túrde áıel sıpatynan úlgi alady. Mundaı jaǵdaıda, qyz bala úshin de, sheshesi ana jáne áke rólin qatar alyp júrýge májbúr.
Qazaqstanda zań boıynsha ruqsat etilmegen erte jasta neke qurý jaǵdaılary kezdesetinin aıta ketken jón. Ásirese, erte jasta turmysqa shyǵý óte kúrdeli máselelerdi týdyrady. Tıisti deńgeıde bilimi joq, tek úı jumysy jáne bala tárbıesimen shekteletin qyzdar óziniń áleýmettik róliniń mánin jiti túsinbeıdi. Osynyń saldarynan erte turmysqa shyqqan qyzdar eski «salt-dástúr» shyrmaýynan shyǵa almaı, kedeılikke jáne genderlik kemsitýshilikke áleýmettik oqshaýlanýǵa ushyraıdy.
Qazirgi qoǵamda otbasyn qalaı qurady?
Sarapshylardyń aıtýynsha, qazaqstandyqtardyń kópshiligi otbasy qundylyǵyn moıyndaıdy, biraq bul ınstıtýt birtindep ózgere bastaıdy degen pikirde. Áleýmettanýshy, «Qazaqstandyq otbasylar-2022» ulttyq baıandamasynyń avtorlarynyń biri Olga Nıkolaevanyń pikirinshe, elimizdegi otbasylyq qundylyqtardyń ózgerýine birqatar faktorlar áser etedi. Olardyń ishinde ishki ǵana emes, sonymen qatar syrtqy jahandaný jaǵdaıy da áser etetinin aıtady.
«Qazirgi urpaqtyń ózin-ózi júzege asyrý úshin burynǵyǵa qaraǵanda kóbirek múmkindikteri bar. Jastar nekege turmas buryn aldymen bilim alyp, jumys taýyp, ekonomıkalyq turǵydan táýelsiz bolǵysy keledi», - deıdi Olga Nıkolaeva.
Onyń sózinshe, erli-zaıyptylar úılený toıyna, páter satyp alýǵa birge aqsha jınaý úshin azamattyq nekede turady. Sondyqtan olar nekeni tirkeýge asyqpaıdy. Ásirese jastar osyndaı kózqarasty ustanatynyn aıtady. Sondaı-aq, qoǵamda ata-analary men balalary birge turatyn otbasylar basym. Jas otbasylardyń kóbi múmkindiginshe ata-anasynan bólek ómir súrgisi keletinin atap ótti.
Qazaqstandyq qoǵamdyq damý ınstıtýty júrgizgen «Ajyrasý jáne onyń saldary» taldamaly esebindegi málimetterden baıqasaq, otbasy buzylýynyń basty sebepteri – erli-zaıyptylardyń opasyzdyq jasaýy nemese týystarynyń otbasylyq ómirge aralasýy. Buǵan qosa turmystyq zorlyq-zombylyq, maskúnemdik, qyzǵanysh, jumyssyzdyq, qarajattyń jetispeýi jáne turǵyn úı máseleleri sııaqty materıaldyq máseleler de óz áserin tıgizedi eken.
Memleket tarapynan ulttyń sapasy men sanyna, qasıeti men qabiletine áser etetin dert – qoǵamnyń ózegin órtegen ajyrasý máselesin boldyrmaý úshin birqatar shara qabyldanyp jatyr. Máselen, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń 2022 jylǵy 1 sáýirdegi № 853 «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy 2030 jylǵa deıingi otbasylyq jáne genderlik saıasat tujyrymdamasyn bekitý týraly» Jarlyǵymen Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń 2016 jylǵy 6 jeltoqsandaǵy № 384 Jarlyǵyna ózgerister engizildi. Ómirlik qıyn jaǵdaıǵa tap bolǵan otbasylardy jedel anyqtaýǵa jáne olarǵa kómek kórsetýge múmkindik beretin otbasynyń tsıfrlyq kartasy ázirlenedi jáne engiziledi. Sonymen qatar, Genderlik aspektini eskere otyryp, jalǵyz basty ata-analardyń qashyqtaǵy jumys formatyna jáne jumyspen qamtýdyń qysqartylǵan rejımine quqyǵyn aıqyndaýdy kózdeıtin eńbek zańnamasyn jetildirý josparlanyp otyr. Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy 2030 jylǵa deıingi otbasylyq jáne genderlik saıasat tujyrymdamasyn iske asyrý jónindegi is-qımyl jospary nysanaly ındıkatorlary men tujyrymdamanyń strategııalaryn qamtıdy. Jospardaǵy is-sharalar otbasy ınstıtýtyn nyǵaıtýǵa jáne qoldaýǵa, reprodýktıvti densaýlyǵyn saqtaýǵa, balalar men áıelderge qatysty otbasyndaǵy zorlyq-zombylyqtyń aldyn alýǵa, erler men áıelderdiń teń jumyspen qamtylýyn qamtamasyz etýge, genderlik bilimdi ilgeriletýge baǵyttalǵan. Sondaı-aq, otbasy qundylyqtaryn saqtap qalýǵa baǵyttalǵan «Qazaqstandyq otbasylar-2022» ulttyq baıandamasy sátti júzege asyrylyp, jaqyn bolashaqta óz jemisin beredi dep senemiz.
