Qazaqstandyq JOO-larǵa transformatsııa qajet – amerıkalyq rektor Endrıý Vahtel
Endrıý Vahtel - Garvard jáne Kalıfornııa ýnıversıtetteriniń túlegi. Amerıkalyq halyqaralyq kolledjder men ýnıversıtetter qaýymdastyǵynyń basshysy. Ortalyq Azııadaǵy Amerıkalyq ýnıversıtettiń prezıdenti bolǵan jáne 2018 jyldan beri Almatydaǵy Narhoz ýnıversıtetin basqaryp keledi.
－Vahtel myrza, Qazaqstan jastardyń sheteldik ýnıversıtetterdi tańdaýynyń sebebi nede dep oılaısyz?
－Eń aldymen, dúnıejúzilik «jahandaný» úrdisiniń yqpaly deýge bolady. ıAǵnı, kóptegen memleketter ekonomıkalyq shekaralaryn ashyp, tyǵyz qarym qatynas ornatyp, birlesken jobalardy qolǵa aldy. Jahandaný dáýirinide myqty maman bolýdyń basty alǵysharttary: birneshe tildi meńgerý, mýltımádenıet jáne kommýnıkatsııa daǵdylaryna mashyqtaný. Ekinshiden, Qazaqstanda halyqaralyq deńgeıde bilim berilmeıdi degen qasań stereotıp bar. Onyń ústine, táýelsizdik alǵan tusta Qazaqstandaǵy JOO-lar tek otandyq eńbek naryǵyna ǵana turaqtalyp, osy naryqtyń qajettilikterin ótep kelgen. Olar oqytý baǵdarlamasyn qaıta qarap, tutas transformatsııa júrgizgenderi jón.
Qazaqstan shyn máninde talantty jastarǵa toly. Eń basty problemamyz – mundaı jastardyń sheteldik oqý oryndaryna attanýy. Eger, jas talapker erekshe daryndy bolyp, mektep bitirisimen álemdik úzdik ondyǵyna - Harvard, Stanford, Oxford, Cambridge, MIT syndy álem moıyndaǵan JOO-ǵa tússe, esh talasym joq. Bul jerde ata-anaǵa nemese talapkerge oqýǵa barma dep aıtý durys emes. Al eger balasyna sapaly bilim izdegen ata-ana Polsha, Vengrııa, Malaızııa sekildi memleketterdi tańdasa, qatelesedi dep aıtar edim. Sebebi, kóptegen ata-analar halyqaralyq bilim naryǵynyń jaı-japsarynan habarsyz, jyl saıyn ótetin bilim kórmelerindegi agentterdiń arbaýyna túsip, talantty balalaryn jáne qaltasyndaǵy qyrýar qarajatyn akademııalyq ortada tanymal emes, jetistigimen kózge túspegen oqý oryndaryna beredi. Osy jerde eń basty másele týyndaıy, shetelge ketken stýdenttiń oqý bitirgen soń Qazaqstanǵa qaıtýy, alǵan bilimniń eldiń damýyna jumsaýy ekitalaı. Statıstıkany qarasaq, biraz bóligi oqyǵan elinde qalyp, sol eldiń azamattyǵyn alyp, sol eldiń ekonomıkasyna qyzmet etedi. Qazaqstanǵa qaıtyp kelgenderi de jumys tabýda qınalady. Sebebi, olar adam boıyndaǵy tulǵany jáne ortany qalyptastyrýǵa qolaıly 17-22 jas aralyǵynda bóten elde boldy. Dál osy aralyqta jastardy «joǵaltyp» alsaq, keıin olardy memleketke qaıtaryp, Qazaqstannyń ekonomıkasyna jumys istetý qıynǵa túsedi.
－ Demek, otandyq JOO-lar zamanaýı talaptarǵa saı, oqytýdyń jańa tásilderin qarastyrýy kerek qoı?
－ Iá, qazir álemde turaqsyzdyq kezeńi bastaldy. Qoǵamnyń barlyq salasy, onyń ishinde joǵary bilim berý isi úlken ózgeriske ushyrady. Mysaly, 10 jyl buryn belgili bir mamandyqty oqyp, sol boıynsha bolashaq mansabyńyzdy boljaı alar edińiz. Al qazir oqyǵan mamandyǵyńyzben 5 jyldan soń tabysqa jeterińizge kúmánmen qaraısyz. Jobalar jasap, halyqaralyq kompanııada jumys isteımin dep senimmen aıta almaısyz. Sebebi, qazir jasandy ıntellekt pen joǵary tehnologııalardyń kelýimen júzdegen dástúrli mamandyqtar joıylýdyń az-aq aldynda tur. ıAǵnı, qazir oqyp jatqan mamandyǵyńyz bes jyldan soń múldem bolmaýy múmkin. Óz tájirıbemizde osy álemdik úrdisterdi eskere otyryp, belgili bir mamandy daıyndamaımyz degen sheshimge keldik. Sebebi, ózińiz kórip otyrǵandaı, biz daıyndaǵan mamandar qysqa ýaqytta jasandy ıntellektige oryn berip, eńbek naryǵyna kerek bolmaı qalýy múmkin. Demek, bizden túlep shyqqan maman bir emes birneshe mamandyqtardy ıgerip, ámbebap bolyp shyǵýy tıis.
Ekinshiden, ýnıversıtet áleýmettaný baǵytynda bolǵandyqtan, stýdentterdi jasandy ıntellekt sheshe almaıtyn tehnologııalyq emes daǵdylarǵa beıimdeımiz. Jasandy ıntellekt qansha myqty bolǵanmen, álsiz tustary da bolady. Máselen, kreatıvti oılaý – robottardyń qolynan kelmeıdi, sondyqtan osy daǵdyǵa ýnıversıtet qabyrǵasynda erekshe kóńil bólinedi. 2018 jyly elý jyldyq tarıhy bar Narhoz ýnıversıtetiniń jańa strategııasyn qabyldaǵanda, tórt qundylyqty negiz etip, alǵa qoıdyq. Olar - erkindik, ashyqtyq, turaqtylyq jáne tapqyrlyq. Stýdentter men oqytýshylardyń oılaý erkindigin, ashyqtyǵyn, kreatıvti oılaýyn qamtamasyz etsek, básekege qabiletti, ozyq oıly mamandar shyǵaratynymyzǵa senimdimin.
Sonymen birge, túlekterimizdi otandyq naryqqa ǵana emes, qubylmaly álemdik naryq úshin de daıarlaımyz dep sheshtik. Sebebi, Qazaqstan - Ortalyq Azııa aýmaǵyndaǵy aldyńǵy qatarly memleket. Qazaqstan jer baılyqtaryna ǵana emes, talantty jastarǵa da toly jas memleket. Ekonomıka jyldan-jylǵa qaryshtap damyp, sheteldik kompanııalardyń Qazaqstanǵa kelýi - taptyrmas múmkindik. Sondyqtan, mamandarymyzdy Qazaqstan úshin ǵana emes, álemdik naryqqa da daıarlaǵymyz keledi.
－ Siz álemniń úzdik ýnıversıtetterinde bilim aldyńyz jáne aldyńǵy qatarly ýnıversıtetterde qyzmet ettińiz. Sol tájirıbeńizge súıenip, jastardy elde qaldyryp, memleket ekonomıkasyn kóterý úshin ne isteýdi usynasyz?
－ Taǵy da jeke tájirıbemnen mysal keltireıin.Biz bul suraqqa uzaq oılandyq jáne zaman talabyna saı qos dıplomdyq baǵdarlama jasadyq. Bul bakalavr deńgeıine arnalǵan, Qazaqstandyq jáne álemdik naryqqa baǵyttalǵan baǵdarlama. ıAǵnı, qos dıplom alǵysy keletin stýdent 1 kýrsqa túskende-aq, aǵylshynsha óz oıyn jetkize alýy kerek. Qazirgi ýaqytta kóptegen mektep oqýshylary aǵylshyndy jaqsy meńgergen desek, stýdenttiń keminde 5.5 balldyq IELTS sertıfıkaty bolýy kerek. Munda biz ádettegi 4 jyldyq dástúrli oqý baǵdarlamasyn 3 jylǵa qysqarttyq. Sáıkesinshe, tórtinshi kýrsyn bizdiń seriktes sheteldik ýnıversıtette oqıdy. Ázirge tek birneshe JOO-men kelisim ornattyq. Olar - Ulybrıtanııadaǵy Coventry University, Frantsııadaǵy - La Rochelle University jáne Reseıdegi Qarjy akademııasy. Ulybrıtanııadaǵy Koventrı ýnıversıtetinde tórtinshi kýrsty oqyǵan stýdent sol eldiń halyqaralyq kompanııalarynda tájirıbe jınaqtaı alady jáne sol elde 2 jyl jumys isteýge ruqsat alady. «Bul oqýdyń qorytyndysy qandaı bolady?» dep suraýyńyz múmkin. Birinshiden, 3 jyl Qazaqstanda oqyp, óz ortasyn qalyptastyrýǵa jáne naryqta netvorkıng jasaýǵa tolyq jetkilikti ýaqyt. Sodan keıingi bir jylda sheteldik JOO-da oqyp jáne tájirıbe alyp elge qaıtyp kele alady. Taǵy bir múmkindik, eger stýdent bizdiń oqý ornynda Qarjy nemese Esep jáne aýdıt mamandyǵyn oqysa, Koventrı ýnıversıtetinde Bıznes basqarý mamandyǵyn oqı alady. ıAǵnı, 4 jyldan keıin bizdiń túlegimiz qazaqstandyq jáne sheteldik 2 dıplomy jáne sheteldik tájirıbesi bar maman bolyp shyǵady. Mundaı mamandar Qazaqstan naryǵyna óte qajet dep oılaımyn. Resmı túrde bul baǵdarlamany 7 jeltoqsanda Narhoz ýnıversıtetindegi úlken is-sharada halyqqa jarııalaımyz. Al 2020 jyldyń basynan bastap bul baǵdarlamaǵa úmitkerlerdi qabyldaı bastaımyz.
－ Suhbatyńyzǵa rahmet!
