Qazaqstandyq damý baǵytynda «jasyl tehnologııalar» transferti mańyzdy ról atqarady
Álbette ekonomıka máselesi tereń údetilgen tusta ekologııalyq talaptardyń qazirgi zamanǵa saı júıesin qamtamasyz etýdiń ereksheligi de asa mańyzdy. Sondyqtan da Qazaqstan buǵan deıin jarııalaǵan Jahandyq energııalyq-ekologııalyq strategııany júzege asyrýdy áli de jalǵastyra beretin bolady. Bul rette Prezıdent jaqyndaǵy Joldaýynda «Biz «jasyl» tehnologııalardyń transfertine baǵyttalǵan Astananyń «Jasyl kópir» bastamasyn júzege asyrý jónindegi jumysty jalǵastyratyn bolamyz», - dep qadap aıtqan edi.
Osy máselege keshegi kúni Qorshaǵan ortany qorǵaý mınıstrliginde ótken alqa májilisinde de basa nazar aýdarylǵan edi.
Úkimettiń jańarǵan quramynda Qorshaǵan ortany qorǵaý mınıstri laýazymyna jaqynda kirisken vedomstvo basshysy Nurlan Qapparov byltyrǵy jumystardy qorytyp, strategııalyq jospardy oryndaý sheńberinde qorshaǵan orta sapasyn jaqsartý jáne turaqtandyrý máselelerine toqtalyp ótti. Máselen, buǵan deıin Memleket basshysy Qorshaǵan ortany qorǵaý mınıstrligine basty 10 mindet júktelse, olardyń birqatary júzege asqan. Al qazirgi tańda 2010-2014 jyldarǵa arnalǵan «Jasyl damý» salalyq baǵdarlamasynyń alǵashqy kezeńi júzege asyrylýda. Budan bólek, ekologııalyq zańnama bazasyn jetildirý baǵytyndaǵy jumystar jalǵasyp, iri tabıǵat paıdalanýshylarmen jumys turaqtandy. Aýaǵa bólinetin parnıktik gazdardy, zııandy qaldyqtar mólsherin azaıtý maqsatynda Qazaqstan BUU-nyń Eýropa ekonomıkalyq konventsııasyna qosyldy.
«2011 jyly «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine ekologııalyq máseleler boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań ázirlenip, qabyldandy. Atalǵan zań aıasynda qaldyqtardyń kólemin, naryqtyq quraldardy engizý arqyly parnıktik gazdar shyǵaryndylaryn azaıtýǵa, ekologııalyq zań buzýshylyqtar úshin tartylatyn ákimshilik jáne qylmystyq jaýapkershilikti kúsheıtýge basymdyq berildi. Qazaqstannyń 2010-2014 jyldarǵa arnalǵan údemeli ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý baǵdarlamasy sheńberinde qarastyrýǵa usynylǵan 371 jobalyq qujattamanyń 366-sy kelisilse, 5-ýi qarastyrylyp jatyr», - deıdi mınıstr N. Qapparov.
Budan bólek, mınıstrlik aýany lastaıtyn qaldyqtardy azaıtýǵa barynsha nazar aýdaryp keledi. Sonyń nátıjesinde 2011 jylǵa ruqsat etilgen shyǵaryndylardyń kólemi 3,35 mln. tonnany, lastaýshy zattar tógindileriniń kólemi 2,8 mln. tonnany qurady. Ótken jyly eldiń iri tabıǵat paıdalanýshylary tabıǵat qorǵaý is-sharalaryna josparlanǵan 116,2 mlrd. teńgeniń 143 mlrd. teńgesin, ıaǵnı, 123 paıyzyn ıgerdi.
Buǵan qosa, iri tabıǵat paıdalanýshylardyń qorshaǵan ortany qorǵaýǵa qatysty zań talaptaryn saqtaý turǵysyndaǵy jumystar kúsheıtilgen. Atap aıtqanda, ekologııalyq zańnamany saqtaý boıynsha sharýashylyq sýbektilerine 12 myń tekserý júrgizilipti. Nátıjesinde 9 myńnan astam zań buzýshylyq anyqtalyp, 8,3 myń nusqama berilgen. 8,5 myń ákimshilik aıyppul salynsa, jalpy somasy 25 mlrd. teńgeni quraıtyn zalaldyń ornyn toltyrý boıynsha 1,5 myń talap qoıylǵan. Jalpy alǵanda, 2011 jyly memleket kirisine somasy 18,3 mlrd. teńgeni quraıtyn aıyppul tólengen.
Mınıstrliktiń jumys qorytyndysyn tyńdap bolǵan soń, jıyn sońynda sóz alǵan Premer-Mınıstrdiń birinshi orynbasary Serik Ahmetov Elbasy Joldaýyna nazar aýdara otyryp, mınıstrlik aldyna jańa mindetter qoıdy. «Qorshaǵan ortany qorǵaý, onyń sapasyn turaqtandyrý jáne jaqsartý barshanyń isi. Oǵan 27 qańtardaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti - Elbasymyz Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń «Áleýmettik-ekonomıkalyq jańǵyrtý - Qazaqstan damýynyń basty baǵyty» atty Qazaqstan halqyna Joldaýynda atalǵan qorshaǵan ortaǵa óz yqpalyn tıgizetin «jasyl» tehnologııalar transfertteri kýá», - dedi Serik Ahmetov.
Bul rette Premer-Mınıstrdiń birinshi orynbasary Memleket basshysynyń buǵan deıin júktegen 10 mindetine toqtala otyryp, mınıstrliktiń sonyń beseýin júzege asyrǵanyn, endigide qalǵan beseýi udaıy nazarda bolýy tıistigin atap ótti. Ekinshi mańyzdy másele - munaı sektorynyń kásiporyndaryna ilespe gazdy paıdalaný baǵdarlamasyn jalǵastyrý júkteldi. «2010-2014 jyldarǵa arnalǵan salalyq «Jasyl damý» baǵdarlamasy júzege asýda. Ekologııalyq talaptardy kúsheıtý esebinen jáne Qazaqstanda ekologııalyq taza tehnologııalardy engizý sharalarynan ónerkásiptik óndiristiń artýy kezinde zııandy zattardyń qorshaǵan ortaǵa emıssııasy turaqtandyrylady. Osyǵan oraı, mınıstrlik baǵdarlamany júzege asyrý barysynda bıýdjettik jáne bıýdjetten tys qarajat kózderin tartýy shart. Eń mańyzdysy, Prezıdenttiń jaqynda jarııalaǵan «Áleýmettik-ekonomıkalyq jańǵyrtý - Qazaqstan damýynyń basty baǵyty» atty Qazaqstan halqyna Joldaýynda «Jasyl kópir» baǵdarlamasyna basa mán berildi. Ol boıynsha atalǵan baǵdarlama aǵymdaǵy jylǵy Brazılııada ótýi josparlanǵan BUU-nyń Ornyqty damý jónindegi konferentsııasyna Qazaqstannyń qosqan eleýli úlesi bolmaq. Bul rette Elbasy Joldaýyn júzege asyrý jónindegi Jalpyulttyq is-qımyl josparyn atqarý baǵytynda Qorshaǵan ortany qorǵaý mınıstrligi Jahandyq energoekologııalyq strategııadaǵy jáne Rıo+20 Dúnıejúzilik sammıtindegi «Jasyl kópir» áriptestik baǵdarlamasy boıynsha Memleket basshysynyń bastamalaryn ilgeriletýdi qamtamasyz etýi kerek», - dedi Serik Ahmetov.
Osy rette «Jasyl kópir» áriptestik baǵdarlamasyna toqtala ketsek. Atalǵan baǵdarlamanyń negizgi mindeti - «Jasyl ekonomıka» baǵdarlamalary men josparlaryn iske asyrý boıynsha ǵalamnyń iri óńirleri memleketteriniń seriktestigine yqpal etý, memlekettik, jeke sektorlyq, qoǵamdyq jáne halyqaralyq uıymdar kúshterin biriktirý. «Jasyl kópir» áriptestik baǵdarlamasynda donor-elder jáne kómek alatyn elder joq. Qozǵalys eki baǵytta júredi: bir jaǵynda ekologııalyq taza jasyl tehnologııalar, al ekinshi jaǵynda «jasyl» tehnologııa boıynsha óndirilgen «jasyl» taýarlar. Aldyńǵy qatarly elder «tolyǵymen daıyn» tegin negizde ózderiniń jańa jasyl tehnologııalaryn usynýy tıis. Óz kezeginde, damýshy elder «jasyl tehnologııalardy» tartý úshin qolaıly ınvestıtsııalyq klımat týdyrýy qajet.
Bul rette barlyq áriptes-elder «jasyl tehnologııalar» boıynsha óndirilgen «jasyl taýarlar» úshin erkin naryq usynýy tıis.
Damýshy elder úshin qolaıly jaǵdaılar jasaý tek qana joǵary tıimdi tehnologııalar jáne damyǵan memleketter naryǵy úshin eksporttyq taýarlar bızneske kómirtegi naryǵyn naqty ónimmen toltyrýǵa múmkindik berip, qarjylyq «kópirshikten» aýlaq bolýǵa jol berer edi.
«Jasyl kópir» Áriptestik baǵdarlamasyn iske qosý jáne júzege asyrýdyń negizgi talaby - kópjaqty kelisim bolyp tabylady.
Osy baǵytta aldaǵy ýaqytta ǵalymdar men ázirleýshilerdiń avtorlyǵy saqtala otyryp, «jasyl tehnologııalardy» damýshy elderdiń áleýmettik-ekonomıkalyq máselelerin sheshýde qoljetimdi etý sharalary qarastyrylatyn bolady.
Mamandar 2012 jyly Brazılııada ótetin ornyqty damý jáne qorshaǵan orta boıynsha Dúnıejúzilik sammıtte osy baǵytta negizgi qujattar qabyldanatynyn kútedi. Endeshe Elbasy Joldaýynda júktelgen mindetterdi atqara otyryp, Qazaqstan da álemdik arenadaǵy «jasyl kópir» áriptestigine joǵary deńgeıde jaýap qatsa ıgi.