QAZAQSTANDYQ BATYRLAR: Saǵadat Nurmaǵanbetov
Saǵadat Qojahmetuly Nurmaǵanbetov 1924 jyly 25 mamyrda Aqmola oblysy, Eńbek aýylynda dúnıege kelip, 2013 jyldyń 24 qyrkúıeginde ómirden ozdy. Áskerı qaıratker, armııa generaly, Keńes Odaǵynyń Batyry, Qazaqstan Respýblıkasynyń tuńǵysh qoranys mınıstri, «Halyq qaharmany», Almaty, Astana, Donetsk (Ýkraına) qalalarynyń, Aqmola oblysynyń, Aqkól aýdanynyń qurmetti azamaty.
1942 jyly ásker qataryna shaqyrylyp, 1-Belorýs maıdanynda, Soltústik Kavkaz, Ýkraına, Moldavııa, Polsha, Germanııa maıdandarynda soǵysqan. Pýlemet vzvodyn, rotany, 5-ekpindi armııanyń atqyshtar batalonyn basqardy. Gıtler kantselıarııasyn shabýyldaýǵa qatysty. 1946 jyly Áskerı akademııany, 1981 jyly Bas shtab akademııasyn bitirdi. 1950-1989 jyldary - Azamattyq qorǵanys shtabynyń bastyǵy, Orta Azııa áskerı okrýgy áskerleri bastyǵynyń orynbasary, Ońtústik ásker toby (Vengrııa) bastyǵynyń birinshi orynbasary. 1990 jyldan QR soǵys, eńbek jáne Qarýly kúshteri ardagerleri Keńesiniń tóraǵasy, 1991-1992 jyldary Qazaq KSR Memlekettik qorǵanys komıtetiniń tóraǵasy. 1992-1995 jyldary QR qorǵanys mınıstri, armııa generaly. 1996 jyly QR Prezıdentiniń keńesshisi. KSRO, Reseı, Ýkraına, basqa da memleketterdiń ordenderimen marapattalǵan. Armııa generaly, Keńes Odaǵynyń batyry, Halyq Qaharmany.
Saǵadat armııa generaly bolýdy emes, geografııa jáne tarıh pániniń muǵalimi bolýdy armandaǵan. Bul pánderge degen yqylasy erekshe bolypty. Jumýly kózben ol álem kartasynan kez kelgen jerdi kórsetip bere alatyn. Sol kezde kartany kórsetkish taıaqshamen emes, Eýropany jaýdan azat ete otyryp, barlyq qala men dalany ózi júrip ótetinin, keıinnen jas memleket úkimetiniń múshesi retinde búkil álemdi sharlaıtynyn bildi deısiń be?.. Qyryq birinshi jyly soǵys onyń muǵalim bolsam degen armanyna tosqaýyl qoıdy. Soǵys, ásker, áskerı is... Onyń búkil ómiriniń mánine aınalǵan is. Maıdanǵa jazylý úshin kelgen murty shyqpaǵan bozbalalarǵa áskerı bólimshedegiler: "Aldymen muryndaryńdy súrtip alyńdar!"- dep kúlki etetin. Biraq zerek Saǵadatty birden baıqap, saıası aǵartý qyzmetkerleri kýrsyna jiberdi. Kelesi jyly áskerı ýchılışege bóldi. Oqý tez qarqynmen júrdi: soǵys óz degenin istetti. Kelesi jyly Aqmola oblysynyń Qosymaýylynan shyqqan keshegi bala óziniń pýlemetshiler vzvodymen Soltústik Kavkazdaǵy Kýrka ózenindegi nemis qorǵanysyn talqan etti. Qaıtpas júrektilik pen qyraǵylyq, aǵasynyń ólimi úshin kek alý sezimi men árbir soldattyń ómirin saqtap qalýǵa degen qamqorlyq, úlken jaýapkershilik pen balalyq qyzbalyq onyń boıynda aralasyp, ózgelerdi tyńdatýǵa májbúrledi. Donetskige ótken boıda-aq ol pýlemetshiler rotasyn basqardy. Dneprdi aldy, onan soń Ýkraına, Bessarabııa, Belorýssııa, Polypany azat etti... Berlınge ol kombat bolyp kirdi. "Batıanıa-kombat" degen án sózderi esińizde me? Ol bolsa jasy jıyrmadan jańa asqan batıanıa?! Al batalonda: 3 atys rotasy, pýlemetshiler rotasy, artıllerııalyq batareıa, sharýashylyq vzvody... Barlyǵy 250-300 adam. Adamdar, qarý-jaraqtar men tankilerdiń úlken tobyn jas kombattyń bir ǵana sózi qozǵalysqa keltiretinin elestete alasyz ba? Siz onyń ornyna sizdiń qamqorlyǵyńyzdy qajet etetin bozkúıek óz balańyzdy qoıyp kórińizshi. Biraq bizdiń de uldarymyz ózge qıyn shyńdardy alýda. Tek zaman basqa jáne armııa da burynǵydaı emes. Armııa burynǵysyndaı qaldy. Talap ta burynǵydaı, tek kúsheımese azaıǵan joq. Armııadaǵy basty qaǵıda - dara basshylyq. Barlyǵy zańǵa, tártipke baǵynýy kerek. Jattyǵý alańynda, máselen, ýaqyt sekýndqa deıin eseptelip qoıylǵan. Onyń óz mólsherleri bar: 10-15 sekýnd - oq atylady. Ýaqytty jiberip aldyń ba - ólgeniń. Bul bireýdiń áperbaqandyǵy nemese nazy emes. Aman qalý zańy. Áskerı adam ýaqytty Buljytpaı estip, ólimge nemese jeńiske aparyp soǵatyn qaýip-qaterdi dóp basýy tıis.
General Nurmaǵambetovtyń áskerı erlikterin tizbektemesek te bolady. Olar týraly jetkilikti túrde jazylyp júr. Keıipkerimiz týraly, dálirek aıtqanda, Otanymyzdyń tarıhyna aınalǵan jan týraly bilgisi keletinderge kóptegen áskerı esteliknamalarǵa, onyń ishinde "V pamıatı net tıshıny" jáne "Moı perednıı kraı" dep atalatyn onyń óz kitaptaryna baǵyt silteımiz. Beıbit ýaqytta da Saǵadat Qojahmetuly aldyńǵy qatarda boldy. Qazaqstandaǵy áskerı qurylym onyń qatysýynsyz bolmady. Tarıh pániniń muǵalimi bolý buıyrmasa da, ol óziniń erekshe taǵdyrymen respýblıkanyń áskerı basshylarynyń tarıhyn quryp berdi. Búgingi tańda general Nurmaǵambetov otstavkada bolǵanyna qaramastan áskerı ıerarhııanyń eń joǵarǵy satysynda. Ómir tájirıbesi otstavkaǵa ketpeıdi. Ol kitaptar jazady, jastarmen kezdesip, el men armııanyń taǵdyry týraly tolǵandy. Ómiriniń eń úlken kezeńin - 1942 jyl men 1996 jyl aralyǵyn ol áskerı mansabyna arnady. Tamasha ofıtser - tamasha mansap. Ol jas táýelsiz memlekettiń Qorǵanys mınıstrligin qurǵan túńǵysh jan boldy. Árıne, bos orynnan emes, armııa ómir súrdi, biraq ... qazaqtar arasynan birde bir polk komandıri bolmady, áskerı ýchılışede nebári eki áskerı mamandyqqa oqytty, orasan zor materıaldyq- tehnıkalyq resýrstardy ysyrap etý, jaqsy kadrlardan aıyrylý qaýpi boldy. Bárin bir ýystyń astynda ustaý, bárin ornyqty qoldaný, áskerı mashınany qozǵalysqa keltirý úshin erlik, erik-jiger, dál osyndaı áskerı basshynyń tájirıbesi qajet boldy. Ol úshin armııanyń ar-ujdany - qanshama jyldar boıy termen kelgen óziniń ar-ujdany. Kórnekti memlekettik qaıratker.
Áskerı sheni - armııa generaly. Artynda 2 balasy, 4 nemeresi qaldy.
