«Qazaqstandyq BAQ azshylyq toptardy kemsite me?» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý

ASTANA. 3 aqpan. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 3 aqpan, beısenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda Qazaqstan Ulttyq jaratylystaný ǵylymdary akademııasynyń vıtse-prezıdenti, professor Kárimbek Qurmanálıevtiń «Betburys» atty maqalasy jaryq kórdi. Mvaqalada Bilim berýdi damytýdyń 2011-2020 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasyna qatysty máseleler qozǵalǵan. «Jańa baǵdarlamanyń mektepke deıingi jáne orta bilim berý deńgeıindegi atqarylatyn min­det­teriniń biri 12 jyldyq bilimge tolyǵymen kóshýdi qamta­ma­syz etý bolyp tabylady. Bu­ǵan deıin de talaı-talaı pikir­ta­lastyń úlesinde bolǵan bul másele jóninde Elbasy N.Nazarbaev mınıstrlikke naqty tap­syr­ma berip, 12 jyldyqqa kó­shýdi tap­syrǵan bolatyn. Bizdiń oıy­myz­sha, endigi jerde «ári tart ta beri tartty» qoıyp, kúrmeýi qıyn kúrdeli máseleni sheshýdiń qısyny kelip turǵanyn basa aıtqymyz keledi»,-deıdi avtor maqalasynda.

Sondaı-aq atalmysh basylymnyń búgingi nómirinde «Zatyna aty saı bolsyn» degen taqyryppen maqala basyldy. Maqalada búgingi tańdaǵy qazaq tiliniń hal-ahýaly, onomastıka salasyndaǵy problemalar jáne ulttyq qundylyqtarymyzdy damytý baǵytyndaǵy keń aýqymdy máseleler qamtylǵan. «Osy kúni til týraly jabyla jazyp, jamyraı aıtyp jatyrmyz. Biraq kóbi­miz­diń isimiz ben sózimizdi tarazy basyna qoısaq, teń turmaıdy, bylq-sylq etedi. Nege deısiz be, otbasymyz orasholaq, ıaǵnı ulttyq rýh ala-qula, til múkis. Ony táý eter táýelsizdigimizge 20 jyl taıap qalsa da túzeı almaı kelemiz. Ózimizden kórmeımiz, baıaǵy keńes dáýirine, kózge kórinbeıtin abstraktili bir uǵymǵa telip, sútten aq, sýdan taza bolyp júrgen jaıymyz bar. Búginderi sol orasholaq otbasynan shyqqandardyń bi­razy is basynda júr, túıeniń belin qa­ıys­ty­ratyndaı qyzmette de otyr. Áleý­met­tik zertteýlerge júginsek, úkimet qu­ra­my 98 paıyz óz qarakóz qandastarymyz eken. Onyń 80 paıyzyna jýyǵynyń ǵy­lymı ata­ǵy bar, ıaǵnı oqymysty. Osylaı bola tura, sheshilmegen túıindeı, bitpegen is­teı til tý­raly aıtyla beredi. Óz tili tý­raly ózi sarnaı berý de bir túrli sekildi. Ony aıtatyn ta­ǵy ózimiz. Bul keshegi kelmeske ketken ke­ńestik kezeńde qazaqtyń 70 paıyzy orys tiline jetik bolǵandyǵynyń kesiri me deısiń. Іrgeles jatqan baýyr­lar­dyń kórsetkishine kóz salsaq, qyrǵyzdar orys tilin 30-35 pa­ıyzy bilse, tájik pen ózbek 20-25 paıyz­dan aspapty. Ol dáýirde orys tilin bilme­seń bittiń, degendi qazirgi aǵylshyn tilindeı dáriptegen de ózge emes, ózimiz boldyq. Sodan da shyǵar, asylymyz degen ana tili­miz­diń «kókparshylar» taqy­mynan qutyl­maı júrgeni»,- dep jazady maqala avtory.

***

«Qazaqstandyq BAQ azshylyq toptardy kemsite me?». «Aıqyn» basylymynyń búgingi shyqqan aptalyq nómirinde osyndaı taqyryppen maqala basyldy. Basylymnyń jazýynsha elimizde buryn-sońdy qolǵa alynbaǵan, buqaralyq aqparat quraldaryna qatysty qyzyq zertteý júrgizilipti. Ol - «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy azshylyq jaıynda BAQ-tyń habar taratý sıpaty» dep atalady. Saýalnama túrinde alynǵan zertteýdi júrgizgen - MediaNet Halyqaralyq jýrnalıstıka ortalyǵy. Zertteýdiń negizgi maqsaty - eldegi baspasóz ben teleradıoquraldary ulttyq, dinı jáne seksýaldy azshylyq toptar týraly qalaı habar taratady, daýly jaǵdaılardy qandaı pikirde jetkizetinine taldaý jasaý. Sonymen, osy zertteý jumysynyń nátıjesi boıynsha, saýalnamaǵa qatysqandardyń 18 paıyzy ǵana buqaralyq aqparat quraldary ulttyq, dinı jáne seksýaldy azshylyq týraly obektıvti jáne tolerantty aqparat beredi dep esepteıdi eken. Al qalǵan seksen paıyzy «Qazaqstandyq BAQ qaqtyǵysqan taraptardyń bireýin jaqtap, ekinshisin dattaýǵa áýes, arandatýshylyq týdyrady nemese qaqtyǵys týraly múldem jaq ashpaıdy» degen pikir bildiripti. Osy málimet qanshalyqty shyndyqqa janasady.

«Statıstıkalyq agenttiktiń resmı málimetteri boıynsha 2010 jylǵy ınflıatsııa 7,8 paıyzdy qu­rady. Al 2009 jyly ol kór­setkish 6,2 paıyz bolǵan edi. Ba­ǵanyń kúrt kóterilgenin tur­ǵyn­dardyń bári derlik qaltasyna túsken salmaq arqyly sezinýde. Taǵy da naqty málimetterge sú­ıensek, 2010 jyly azyq-túlik ba­ǵasy bir jyldyń ishinde 10,1 paıyzǵa ósken. 2009 jylǵy kór­setkish - 3,0 paıyz. Aıyrma jer men kókteı. Eske sala keter nár­se, bul málimet respýblıka bo­ıynsha ortalyq sýpermarketter men iri bazarlardaǵy baǵanyń jıyn­tyǵynan ǵana quralatyn kór­setkish. ıAǵnı keı aımaqtarda baǵa 10,1 emes, odan da kópke kó­teril­geni anyq», delingen «Aıqynnyń» búgingi sanyndaǵy «Baǵa kún saıyn sharyqtap barady» degen maqalada.

***

«Alash aınasy» basylymynyń jazýynsha, eldegi bıýdjettik ınvestıtsııalyq jobalardy iske asyrý boıynsha shyǵyndardyń artqany baıqalǵan. Bastapqyda 1 990,6 mıllıard teńgege eseptelgen ınvestıtsııalyq jobalar saraptaı kelgende, jobaǵa qatysty kerek-jaraqtardyń qymbattaýyna baılanysty shyǵystar bastapqy qunynan 9,1 paıyzǵa artyp ketken. Osyǵan qaraı Úkimet basshysy Kárim Másimov Qarjy mınıstrliginiń aldynda turǵan negizgi mindet - memlekettik shyǵystardyń tıimdiligin arttyryp, ysyrapshyldyqty qysqartý ekendigin atap kórsetti. Qarjy mınıstrliginiń keshegi ótken alqa májilisinde kóterilgen máseleler jóninde «Alash aınasy» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Memlekettik shyǵystardyń tıimdiligin arttyrý - basty mindet» atty maqaladan bile alasyzdar.

Sondaı-aq atalmysh «Alash aınasy» gazetinde «Talon daıyn emes, jazyqsyzdy jazalaý aıyp emes» degen taqyryppen maqala jarııalandy. Maqala avtorynyń jazýynsha, 2001 jyldyń qańtar aıynan bastap, kólikti tehnıkalyq baıqaýdan ótkizý ІІM quziretinen alynyp, Kólik jáne kommýnıkatsııa mınıstrligine berilýi tıis bolatyn. Alaıda Kólik mınıstrligi jergilikti aımaqtarda tehnıkalyq baıqaý ortalyqtaryn ashý úshin, mamandardy oqytý úshin birshama ýaqyt ketkendigin aıtyp, tehnıkalyq baıqaýdy óz quziretine alýdy shildege deıin qaldyrǵan edi. Sońynda bul merzimdi taǵy da sozyp, endi kólik tehnıkalyq baıqaý atalmysh mınıstrlikke 2012 jyldan bastap, ótetin boldy. Al júrgizýshiler qańtar aıynan bastap, kólikterin tehnıkalyq baıqaýdan ótkize almaı otyr. Oǵan sebep: tenderdiń kesh ótkizilýine baılanysty 2011 jyldyń tehnıkalyq baıqaý talondary áli jasalmaǵan.

***

«Kazahstanskaıa pravda» basylymynyń búgingi sanynda «Intelektýalnye shkoly jdýt peremen» atty maqala jaryq kórdi. Onda 2011-1012 jyldar aralyǵynda «Nazarbaev zııatkerlik mektepteri» oqýshylardy 7-synyptan bastap qabyldaıtyndyǵy jóninde aıtylady. Buǵan sebep arnaıy júrgizilgen saraptaý jumystary matematıka, fızıka, hımııa jáne bıologııa pánderi boıynsha balalardy 7-synyptan bastap tańdaýdyń tıimdi ekendigin kórsetken.