Qazaqstandyqtardyń qaryzyn kollektorlarǵa satýǵa 2026 jylǵa deıin moratorıı engizilýi múmkin
ASTANA. KAZINFORM – Búgin Májilistiń jalpy otyrysynda «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine kredıt berý kezinde táýekelderdi barynsha azaıtý jáne qaryz alýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zańy ekinshi oqylymda qaralyp, qabyldandy.
Bul qujat 6-shi naýryzda Májiliste birinshi oqylymda maquldandy.
Zańnyń negizgi maqsaty - azamattardyń shamadan tys kredıt alý táýekelderin azaıtý jáne olardyń problemalyq bereshegin retteý jóninde sharalar qabyldaý, sondaı-aq tutynýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý.
Qujatty talqylaý kezinde depýtattar myna máselelerge qatysty túzetýler engizdi:
- QR Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttiginiń jáne QR Ulttyq bankiniń birlesken normatıvtik-quqyqtyq aktisimen banktik qaryzdar men mıkrokredıtter boıynsha jyldyq tıimdi syıaqy mólsherlemesiniń shekti mólsherin aıqyndaý;
- 2026 jylǵa deıin azamattardyń bank nesıeleri men mıkrokredıtter boıynsha qaryzdaryn kollektorlyq agenttikterge satýǵa moratorıı engizý;
- bank ombýdsmenine tek banktik qaryzdar boıynsha daýlardy qaraý jónindegi ókilettikterdi bekitý jáne jeke tulǵalardyń mıkrokredıtteri boıynsha daýlardy qaraý boıynsha quzyret bere otyryp, mıkroqarjy ombýdsmeni ınstıtýtyn engizý eskerilgen.
Májilis depýtaty Berik Beısenǵalıevtiń aıtýynsha, jylý berý maýsymynda jalǵyz turǵyn úıinen shyǵaryp tastaýǵa jol berilmeıtin adamdardyń tizbesine birinshi nemese ekinshi toptaǵy múgedektigi bar adamdar turatyn otbasylardy qosýǵa qatysty norma engizildi.
«Bankke nemese bank operatsııalarynyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymǵa jubaıynyń kelisiminsiz jeke tulǵaǵa banktik qaryz berýge tyıym salý kózdelgen. Bul rette, kelisimdi talap etetin banktik qaryzdyń tártibi jáne eń tómengi somasy ýákiletti organnyń normatıvtik-quqyqtyq aktisinde aıqyndalady», - depýtat.
Onyń sózine qaraǵanda, áskerı qyzmetshilerge merzimdi áskerı qyzmetti ótkerýdiń barlyq kezeńinde banktik qaryz nemese mıkrokredıt boıynsha tólemderdi keıinge qaldyrý protsesin avtomattandyrý qarastyrylǵan.
«Zań 1 kodeks pen 15 zańǵa túzetýler men tolyqtyrýlar engizýdi qamtıdy. Jumys tobynyń 19 otyrysy men Májilis komıtetiniń 3 otyrysy ótkizildi. Bul zań jalpy halyqtyń shamadan tys kredıt alýyna baılanysty jaǵdaıdy túbegeıli ózgertýge jáne qarjy júıesi úshin táýekelderdi barynsha azaıtýǵa baǵyttalǵan», - dedi Berik Beısenǵalıev.
Májilistiń Qarjy jáne bıýdjet komıtetiniń málimetinshe, toqsan kúnnen astam merzimi ótken bereshegi bolǵan kezde azamattarǵa kepilsiz tutynýshylyq kredıtter berýge, sondaı-aq toqsan kúnnen astam merzimi ótken qazirgi kredıtterine syıaqy esepteýge tyıym salynady.
Merzimi ótken bereshekti retteý boıynsha qaryz alýshylardyń quqyqtaryn qorǵaý úshin tólem merzimin ótkizip alǵan kezden bastap 24 aıǵa deıin jeke tulǵalardyń talap etý quqyqtaryn kollektorlyq agenttikterge berýge shekteý engiziledi jáne bereshekti retteýdiń keminde bir rásimin mindetti túrde júrgizgennen keıin ǵana berýge ruqsat etiledi.
Bereshekti retteý jáne onyń ósýin bolǵyzbaý úshin tutynýshylyq kredıt uǵymy jáne onyń shekti mánin ýákiletti organnyń normatıvtik quqyqtyq aktisi deńgeıinde belgileý engiziledi.
Sonymen qatar, kámeletke tolmaǵan balalary bar otbasylardy jylytý maýsymynda jalǵyz turǵyn úıinen shyǵarýǵa tyıym salynady.
Budan basqa, zań jobasynda kredıtter boıynsha bereshekti óndirip alý protsesinde qaryz alýshynyń banktik shotynda saqtalatyn aqsha somasy eń tómen kúnkóris deńgeıiniń bir eselengen mólsherinen eki eselengen mólsherine deıin ulǵaıady.
