Qazaqstandyq kúnbaǵys pen raps: ónim kólemi, eksport jáne ımport
Qazaqstanda óndirilgen kúnbaǵys maıy kóbine Qytaıǵa, Tájikstanǵa, Ózbekstanǵa, Qyrǵyzstanǵa eksporttalyp keledi. Raps pen zyǵyr maıyn negizinen Qytaı, soıa maıyn Ózbekstan satyp alady. Al bıyl Astanadaǵy iskerlik forýmynda Aýǵanstan jaǵy ósimdik maıyn iri kólemde ımporttaýǵa daıyn ekenin aıtyp jatty.
Elimizde kúnbaǵys pen raps ónimdiligi qandaı?
Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi málimetine qaraǵanda, egis alqaptaryn ártaraptandyrý saıasaty maıly daqyldar egistikterin keıingi bes (2018-2022) jylda 2,7 mln gektardan 3,4 mln gektarǵa deıin ulǵaıtýǵa múmkindik berdi. Onyń ishinde bes jylda kúnbaǵys egilgen alqaptar 850 myń gektardan 1 mln gektarǵa deıin artty, al raps egilgen alqaptar 366 myń gektardan 141,8 myń gektarǵa tómendegen. 2023 jyly kúnbaǵys 1,1 mln gektarǵa, raps 97,9 myń gektar alqapqa egildi.
Atap aıtqanda, 2022 jyly kúnbaǵystyń ónimi 1,3 mln tonna, al raps ónimi 188,6 myń tonna boldy. Bul kórsetkish 2021 jylmen salystyrǵanda tıisinshe 26,4 paıyzǵa jáne 29,4 paıyzǵa artty.
«Elimizde kúnbaǵys maıyna suranys kóp bolǵandyqtan, egistik alqaptary jyl saıyn ulǵaıyp keledi. Astana, Almaty qalalary men Atyraý oblysyn qospaǵanda, barlyq ónirlerde ósiriledi. Eń kóp kólemdegi kúnbaǵys alqaptary Abaı, Pavlodar, Shyǵys Qazaqstan, Qostanaı, Soltústik Qazaqstan oblystarynda ornalasqan. Al raps daqylynyń alqaby Soltústik Qazaqstan, Aqmola jáne Shyǵys Qazaqstan oblystarynda», - delingen mınıstrlik málimetinde.
Jalpy, elimizde maıly daqyldardy óńdeý boıynsha qýattylyǵy 3 mln tonna shamasyndaǵy 70-ke jýyq kásiporyn bar. Ulttyq statıstıka bıýrosynyń derekterine sáıkes, 2022 jyly ósimdik maıynyń óndirisi 663,4 myń tonnaǵa jetip, 2021 jylmen salystyrǵanda 54,2 paıyzǵa artty. 2022 jyly ishki naryqta ósimdik maıy boıynsha qajet kólem 457,5 myń tonna bolyp, otandyq óndiris esebinen 145 paıyzǵa qamtamasyz etildi.
«Atalyp ótkendeı, elimizde kúnbaǵys maıyna suranys kóp, al óndirilgen raps maıy negizinen eksportqa shyǵarylady. 2022 jyly ishki naryqta kúnbaǵys maıyn tutyný kólemi 430,6 myń tonna boldy», - dep atalyp ótken Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi aqparatynda.
Statıstıkanyń derekterine sáıkes, 2022 jyly 537,1 myń tonna kúnbaǵys maıy men 40,2 myń tonna raps maıy óndirildi. Bul kórsetkish 2021 jylmen salystyrǵanda tıisinshe 62,2 paıyzǵa jáne 5,6 paıyzǵa ósti.
«2023 jyldyń 9 aıynda kúnbaǵys maıyn óndirý 379,9 myń tonna bolyp, 2022 jyldyń 9 aıymen salystyrǵanda azaıǵan. Al raps maıynyń óndirisi 63,8 myń tonna bolyp, byltyrǵy 9 aıǵa qaraǵanda 2,3 esege artty», - delingen Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi málimetinde.
2021-2022 jyldary maıly daqyldardy óńdeý boıynsha jalpy qýattylyǵy 1 mln tonna bolatyn joǵary tehnologııalyq úsh iri kásiporyn iske qosyldy.
Byltyr kúnbaǵys pen raps maıynyń eksporty ósti
Byltyr kúnbaǵystyń eksporty 346 myń tonna bolyp, 2021 jylmen salystyrǵanda 1,3 esege artty. Al rapstyń eksporty 57 tonnaǵa jetip, 2021 jylǵy kórsetkishke qaraǵanda 16,8 paıyzǵa tómendedi. Budan bólek, 2022 jyly kúnbaǵystyń ımporty 2021 jylmen salystyrǵanda 3,1 esege artqan jáne 214,7 myń tonnaǵa jetti. Al rapstyń ımporty 1,2 esege artyp, 33,4 myń tonna boldy.
«Byltyr kúnbaǵys maıynyń eksporty 229,4 myń tonna deńgeıinde boldy. Bul kórsetkish 2021 jylmen salystyrǵanda 1,6 esege ósti. Sonymen qatar, raps maıynyń eksporty 47,1 myń tonna bolyp, 81,9 paıyzǵa artty. Munymen qosa, 2022 jyly kúnbaǵys maıynyń ımporty 107,8 myń tonna (2021 jylǵa qaraǵanda 16,6 paıyzǵa artyq) kóleminde boldy. Raps maıynyń ımporty 374 tonna bolyp, 4 esege kóbeıgen», - dep atalyp ótken Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi dereginde.
Sonymen, 2022 jyly kúnbaǵys maıy eksportynyń negizgi kólemi Ózbekstanǵa (38,6%), Qytaıǵa (31%), Tájikstanǵa (14,7%), Aýǵanstanǵa (7,3%), Túrkııaǵa (7%), Qyrǵyzstanǵa (0,1%) eksporttaldy.
Bıylǵy jarty jyldaǵy saýda kórsetkishteri qandaı
Saýda jáne ıntegratsııa mınıstrligi málimetine qaraǵanda, Qazaqstannyń tazartylǵan jáne tazartylmaǵan ósimdik maıynyń taýar aınalymy 2023 jylǵy qańtar-shildede 329,1 mln AQSh dollary boldy. Bul kórsetkish byltyrǵy sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 10 paıyzǵa tómen (365,6 mln AQSh dollary).
2023 jylǵy qańtar-shildede Qazaqstannan tazartylǵan jáne tazartylmaǵan ósimdik maıynyń eksporty 13,2 paıyzǵa tómendep, 220,9 mln AQSh dollary shamasynda boldy.
Osy oraıda bıylǵy jarty jylda eksport quramyndaǵy negizgi taýarlar: kúnbaǵys maıy - 185,7 mln AQSh dollary (úlesi 84,1%), raps maıy - 22,5 mln AQSh dollary (10,2%), ósimdik maılary men ózge de maılar - 6,7 mln AQSh dollary (3%), soıa maıy - 5,1 mln AQSh dollary (2,3%), palma maıy 630 myń dollar (0,29%) boldy.
«2023 jylǵy qańtar-shildede Qazaqstanǵa tazartylǵan jáne tazartylmaǵan ósimdik maıynyń ımporty 2,7 paıyzǵa tómendep, 108,2 mln AQSh dollaryn qurady. Sonymen qatar, palma maıy sııaqty taýarlardyń ımporty 41,7 paıyzǵa nemese 11,9 mln AQSh dollarǵa, kokos maıy 59 paıyzǵa (1,3 mln AQSh dollarǵa), záıtún maıy 58,8 paıyzǵa (934 myń dollarǵa), raps maıy 57,1 paıyzǵa (195,5 myń dollarǵa) ósti», - delingen Saýda jáne mınıstrligi aqparatynda.
Import quramynda myna ónimder bar: kúnbaǵys maıy - 56,6 mln AQSh dollary (úlesi 52,3%), palma maıy - 40,5 mln dollary (37,4%), ósimdik maılary men ózge de maılar - 3,7 mln AQSh dollary (3,4%), kokos maıy - 3,5 mln AQSh dollary (3,3%), záıtún maıy - 2,5 mln AQSh dollary (2,3%), raps maıy - 537,8 myń dollar (0,5%), soıa maıy - 305,1 myń dollar (0,28%).
2023 jyldyń qańtar-shilde aılarynda tazartylmaǵan kúnbaǵys maıyn satyp alatyn negizgi elder qatarynda Qytaı (78 mln AQSh dollary), Ózbekstan (48,7 mln dollar), Tájikstan (23,6 mln dollar) jáne Aýǵanstan (6,8 mln dollar) boldy.
Budan bólek, kúnbaǵys maıy men onyń fraktsııalaryn negizgi satyp alýshylar qataryna Ózbekstan, Aýǵanstan, Qytaı, Qyrǵyzstan jáne Tájikstan kirdi. Osy jylǵy qańtar-shildede satyp alý boıynsha top-8 arasyna Mońǵolııa, Reseı, Túrkııa endi.
Ótken bes jyl ishinde Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq statıstıka bıýrosy derekteriniń ekspress-aqparatyna sáıkes, 2018 jyldan 2022 jylǵa deıin kúnbaǵys maıy baǵasynyń aıtarlyqtaı ósýi baıqaldy.
Resmı statıstıkalyq derekterge qaraǵanda, 2018 jyldan 2022 jylǵa deıingi jaǵdaı boıynsha kúnbaǵys maıy baǵasynyń ósý ındeksi: 2018 jyly – 9,4%; 2019 jyly – 0,9%; 2020 jyly – 36,8%; 2021 jyly – 29,8%; 2022 jyly 16,9 paıyz boldy.
Al bıylǵy 9 aıda kúnbaǵys maıynyń baǵasy 16,5 paıyzǵa tómendegeni baıqalady.
