Qazaqstandyq dıqandar astyqtyń 86 paıyzyn jınap aldy

Búgingi kúni Qazaqstanda 14,9 mln ga dándi daqyl jınaldy, bul - josparlanǵan alańnyń 86,2 paıyzy. Ortasha ónimdiligi 9,2 ts/ga bolǵan kezde 13,6 mln tonna astyq bastyryldy, dep habarlaıdy QazAqparat AShM baspasóz qyzmetine silteme jasap.

Bıylǵy vegetatsııa kezeńinde fermerler birqatar qıyndyqqa tap boldy.

Ońtústik aımaqtarda qurǵaqshylyq boldy, al soltústikte qatty jańbyr jaýdy, bul eginniń jaı-kúıine jáne jınalǵan daqyldyń sapasyna áser etti.

Memleket basshysynyń aýa raıynan zardap shekken aýyl sharýashylyǵy óndirýshilerine qoldaý kórsetý jónindegi tapsyrmasy sheńberinde mynadaı sharalardy qabyldaý usynyldy:

— forvardtyq satyp alý sheńberinde «Azyq-túlik korporatsııasynyń» satyp alý baǵasy 3-synypty bıdaı úshin 120 myń teńge jáne 4-synypty bıdaı úshin 105 myń teńge mólsherinde belgilensin;

— forvardtyq satyp alý jáne taýarlyq kredıt boıynsha fermerge aıyppul tólemeı nemese 1,05 nemese 5% koeffıtsıenti boıynsha 3-synypty bıdaıdy 4-synypqa aýystyrý jolymen aqshalaı qarajatpen mindettemelerdi oryndaýǵa múmkindik berý;

— mindettemelerdi oryndaýǵa múmkindigi joq aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshiler úshin 3% mólsherinde bank syıaqysyn óteı otyryp, shartty oryndaý merzimin 1 jylǵa uzartýǵa múmkindik berý.

Sonymen qatar, sharýalar «Azyq-túlik korporatsııasy» astyqty fermerlerden, ásirese jemdik bıdaıdan tikeleı satyp alýdy suraıdy.

Bul astyq naryǵyna áser etip, sol arqyly astyq óndirýshilerdiń qarjylyq jaǵdaıyn jaqsartýǵa múmkindik beredi.

Baıandalǵandy eskere otyryp, 350 myń tonna kóleminde tikeleı satyp alýǵa mynadaı baǵa usynyldy:

4-klasty bıdaı — 105 myń teńge,

5-klasty bıdaı — 90 myń teńge,

klasqa jatpaıtyn bıdaı — 70 myń teńge.

Bul rette satyp alý bıýdjetten tıisti qarajat bólingennen keıin júzege asady.