Qazaqstandaǵy asharshylyqtyń basty sebepteri nede - tarıhshymen suhbat
– Táýelsizdik jyldary ótken ǵasyrdyń 20-30 jyldaryndaǵy Qazaqstandaǵy asharshylyq aýqymy men qurbandar sany týraly kóptegen materıal jarııalandy. Ondaǵy tsıfrlar birkelki berilmeıdi. Osy másele boıynsha sońǵy derekter qandaı?
– Asharshylyq qurbandarynyń sany týraly másele Qazaqstan úshin ǵana emes, tutas burynǵy Keńes Odaǵy úshin de óte kúrdeli. Asharshylyq tek Qazaqstanda ǵana bolǵan joq jáne 1920-30 jyldary ǵana bolǵan joq. Ashtyq jyldary soǵys kezinde de, odan keıin de boldy, eldiń túrli bólikterinde kannıbalızm jaǵdaılary baıqaldy. Qazaqstanǵa kelsek, munda tarıhshy jáne qýǵyn-súrgin qurbandaryn aqtaý jónindegi komıssııa múshesi retinde mynany aıta alamyn.
Qazaqstandaǵy asharshylyq problemasymen alǵash ret qazaqstandyq emes, reseılik ǵalymdar aınalysty. El ishinde bul tragedııa ózara áńgimede aıtylyp qana júr edi. Onymen Qazaqstanda jáne jalpy Keńes Odaǵynda óte qatty asharshylyq bolyp jatqanyn biletin amerıkalyq jáne eýropalyq ǵalymdar júıeli túrde aınalysty. 1920 jyldary «Pomgol», ıaǵnı «Ashyqqandarǵa kómektesý» uıymy boldy. Ol kezde ásirese Edil boıynda qatty ashtyq boldy. Halyq komıssarlary keńesiniń tóraǵasy V. Lenın shet memleketterden kómek suraýǵa májbúr boldy. Aıtpaqshy, «Pomgol» uıymyna Amerıka prezıdenti Edgar Gýver kómektesken, ol keńes halqyn qutqarý úshin kóp jumys atqarǵan. 1928-1932 jylǵy Qazaqstandaǵy asharshylyq sheteldik qaýymdastyqtan óte muqııat jasyryldy. Keńes Odaǵy sotsıalızmdi qursa, ashtyq bolmaýy kerek dep esepteldi.
Sol kezdegi eń iri sheteldik mamandardyń ishinen «Bolshoı terror» jáne «Jatva skorbı» eńbekterin jazǵan Robert Konkvestti atar edim. Men onymen AQSh-ta taǵylymdamada júrgende kezdestim. Qazaqstandaǵy alapat asharshylyq týraly alǵashqylardyń biri bolyp sol kezeńde keńestik kásiporyndarda jumys istegen AQSh jáne Eýropa ınjenerleri habarlaǵan. Al KSRO-da ashtyq týraly aıtýǵa tyıym salyndy, árıne, ashtyq týraly ózara áńgimelerde jıi qozǵaldy, biraq shala-sharpy aıtyldy. Sebebi olar Keńeske qarsy úgit-nasıhat úshin 58-bap boıynsha aıyptalyp, jaýapqa tartylar edi – tipti atylyp ketýi múmkin edi. Osylaısha, Keńes Odaǵy ydyraǵansha bul tsenzýralyq taqyryp boldy, kez kelgen zertteýge tyıym salyndy, tipti dıssertatsııa qorǵaýǵa ruqsat berilmegen.
Qazir asharshylyqtan kóz jumǵandardyń sany qansha degen suraq týyndaıdy. Bizde bul týraly kóptegen arhıvtik qujattar bar. Mysaly, Jambyl, Qyzylorda oblystarynda kannıbalızm, balalardy óltirý, bandıtızm týraly habarlaıtyn kóptegen qujattar bar – ashtyq adamdardy haıýanǵa aınaldyryp jibergen. Biraq eń bastysy – statıstıka. 1926 jyly Búkilodaqtyq halyq sanaǵy júrdi, al kelesi sanaq – 1939 jyly ótkizildi. Osy kezeńde qazaq jáne ýkraın azaıyp, basqa halyqtyń sany ósken. Qazaqstan men Ýkraınada ujymdastyrý jedel qarqynmen júrgizildi, bul munda sheshýshi ról atqardy. 1926 jyly qazaqtar 3 mln 600 myń adam bolsa, 1939 jyly – 13 jyldan keıin ósýdiń ornyna kúıreı túsip, 2 mln 900 myń adam qalǵan. Halyqtyń ósýi qaıda? Qazaqtarda únemi kópbalaly úıler bolǵanyn eskersek, asharshylyqtan zor shyǵyn kelgen. Bul tek tikeleı shyǵyndar ǵana. Al janama shyǵyndarǵa týmaı qalǵan balalardy nemese esepke enbeı qalǵan ólim-jitimdi jatqyzýǵa bolady.
Asharshylyq kezinde balalar men áıelder ólimi óte joǵary bolǵanyn aıtý kerek. Ashtyqtan aman qalǵan kóptegen adamdar 10 jáne odan da kóp balanyń bireýi ǵana tiri qaldy dep aıtatyn. Sol jyldary Qazaqstanda densaýlyq saqtaý salasy atymen bolmady, sondyqtan áıelder men balalar álsiz bolǵandyqtan birinshi kezekte qaıtys boldy. Jalpy, naqty eseptiń joqtyǵynan qazir qansha qazaq asharshylyqtan jáne onymen baılanysty aýrýlardan qaza tapqanyn eshkim aıta almaıdy. Baǵalaý boıynsha shamamen 2-3 mıllıon adam qaıtys boldy deýge bolady.
– 1928-32 jyldardaǵy ashtyqtyń sebepteri týraly ne aıtasyz? Sol kezeńde respýblıkadaǵy azyq-túlik óndirisiniń tómendeýine qandaı faktorlar kóbirek áser etti ?
– Joǵaryda aıtqanymdaı, Keńes Odaǵy ydyraǵanǵa deıin bul taqyrypqa tyıym salyndy. Tsenzýranyń álsireýine baılanysty 90-shy jyldary qaıta qurý kezeńinde tarıhshylar – akademık Manash Qozybaev pen Qaıdar Aldajumanov, demograf Maqash Tátimov Máskeýde 1928-1932 jyldardaǵy Qazaqstandaǵy ujymdastyrý men asharshylyq jáne olardyń saldary týraly maqala jarııalady. Nelikten osy kezeńge nazar aýdaryp otyrmyn? 1927 jyly BKP(b) Ortalyq komıteti birqatar qaýly qabyldady, sonyń ishinde «Baı sharýashylyqtaryn tárkileý týraly» qaýly bar. Memleket tarıhy ınstıtýty ǵalymdarynyń «1932-1933 jyldardaǵy asharshylyq aqıqaty» kitabynda osy qaýlylardyń barlyǵy jazylǵan. Mysaly, jut buryn da, revolıýtsııaǵa deıin de bolǵan. Nelikten ondaǵy ashtyq qorqynyshty aýqymda bolmady?
Birinshiden, 1927-28-29-jylǵy qaýlylar – qysqa merzimde kýlaktar men baılardan mal men basqa da múlikterdi tárkileý úshin jazylǵan. Al «baı» uǵymy óte aýqymdy bolǵan. Bul anyqtamaǵa qarapaıym mal-jandy aýqatty adamdar da kirip ketýi múmkin. Dál osy aýqattylar atyldy nemese lagerlerge jer aýdaryldy. Mıllıondaǵan mal tárkilendi. Odan bólek, sharýalardy májbúrlep kolhozdarǵa qosa bastady. Partııalyq nomenklatýra jeke sharýashylyq menshik ınstınktterin, ıaǵnı kontrrevolıýtsııany týdyrady, al ujymdyq ekonomıkada jumys istegen adam Keńes úkimetine adal bolady dep sanady. Kolhoz músheleriniń maldary men basqa da múlikteri ortaq boldy, endi adamdar ózderi úshin emes, ujymshar úshin jumys istedi. Kolhozda eshkim jumys istegisi kelmedi, jumys nashar uıymdastyrylǵannan úlken kólemde mal qyryldy. Sondaı-aq, tárkilengen kóptegen mal basqa óńirlerge, úlken qurylys júrip jatqan jerlerge eksporttaldy. Munyń bári 1928 jyly bastalǵan ashtyqty týdyrdy. Sonymen qatar, ashtyq qalalarda nemese stantsııalyq kentterde emes, aýyldarda boldy. Al 1929-1930 jyldary asharshylyq jappaı sıpat aldy. Halyqtyń jappaı kóshi-qony bastaldy. Soltústik óńirlerdiń qazaqtary Reseıge ketti, onda ujymdastyrý qarqyny Qazaqstandaǵydaı jedel júrgen joq. Qazkraıkomnyń birinshi hatshysy Fılıpp Goloşekın ujymdastyrýdy jyldamdatýdy talap etti jáne ol ony «Kishi Qazan» dep atady. Óıtkeni, qazaq dalasynda Qazan kóterilisi bolǵan joq, sondyqtan adamdardy tárkileý, atý, kolhozdarǵa aıdap aparý kerek. Munyń bárin sol kezdegi qujattar rastaıdy.
Batys qazaqtary negizinen Iran men Túrikmenstanǵa ketti. Qyzylorda, Torǵaı, Aqtóbe qazaqtary Ózbekstanǵa ketti. Shyǵys Qazaqstan, Semeı, Almaty oblystarynan halyq Qytaıǵa ketti. Biz barlyq baǵyttar boıynsha qazaqtardyń kóshi-qon kartasyn jasadyq. Sonda barlyǵy obadan qashqandaı Qazaqstannan aýyp ketken. 1933 jylǵa qaraı qazaq ólkesi tolyǵymen bos qaldy. Tek 1932 jylǵa qaraı bılik adamdarǵa bulaı jasaýǵa bolmaıtynyn túsine bastady. Onyń ústine kóshpeli qazaqtar eginshilik, balyq aýlaý sııaqty kásippen aınalyspaıtyn. Sondyqtan da qazaq halqy otyryqshy halyqtarǵa qaraǵanda ashtyqtan qatty zardap shekti. Ujymdastyrýdyń ózderi kútken nátıje bermeıtini belgili boldy. Qazaqstannan Máskeýge «Beseýdiń haty» joldandy: Gataýllın, Dáýletǵalıev, Músirepov jáne Turar Rysqulov «Fılıpp Goloşekın bastaǵan baǵyt nátıje bermedi, kerisinshe, adam shoshyrlyq asharshylyq týdyrdy» dep jazdy.
Tek 1933 jyly asharshylyqtyń qandaı aýqymda bolǵany Máskeýge jetkende ǵana bılik múlik alýdy toqtatyp, ashyqqandarǵa kómek kórsete bastady. 1939 jyly Reseıdiń Volgograd, Qorǵan, Túmen oblystaryna barǵan qazaqtardy keri qaıtara bastady. Ózbekstannan da qazaqtar orala bastady. Al Shyǵys óńirdegi qazaqtar Qytaıǵa kóshkende ásker olarǵa shekarany buzýshylar retinde qarap, atý jazasyna deıin qatal sharalar qoldanǵan. Bul týraly da qujattyq dálelder bar.
– Qazaqstandaǵy asharshylyqtyń demografııalyq saldary qandaı? Bul qasiret bolmaǵanda qazaqtar sany burynǵydan áldeqaıda kóp bolar edi degen pikirler aıtylyp júr?
- Iá, men de ol pikirlerdi estidim. Asylynda, tarıh «Ne bolar edi?», «Qalaı bolar edi?» degen shartty raıdy unatpaıdy. Biraq, qazaqtar Reseı ımperııasyndaǵy eń kóp taraǵan halyqtarynyń biri bolǵany – shamamen 5-6 mıllıon bolǵany belgili. Ahmet Baıtursynov 6 mıllıon qazaq bar dep jazǵan, meniń oıymsha, ol durys jazdy. Bul rette Mońǵolııadaǵy, Qytaıdaǵy, Ózbekstan aýmaǵyndaǵy qazaqtar esepke alynbaǵan. Mysaly, ol kezde qyrǵyzdar shamamen 500 myń adam edi. Reseı ımperııasyndaǵy halyq sanaqtary muqııat júrgizilmese de, qazaqtardyń sany 4 mıllıonnan asqanyn kórsetetin. Joǵaryda atap ótkenimdeı, 1939 jylǵa deıin halyq sany azaıa berdi, bul azaıý 1950 jyldardyń aıaǵyna deıin jalǵasty. Bálkim, budan da az bolar ma edik. Bizdiń etnos retinde saqtalyp qalǵanymyz týysqandyq sezimderimizdiń arqasy shyǵar, óıtkeni qazaqtar árqashan týystaryna kómektesýge tyrysqan. Tarıhta bizden de iri etnostardyń Qazaqstandaǵy asharshylyqqa uqsas aýqymdy apattardan aman qalmaı, joıylyp ketken. 1960-1970 jyldary bizde bala týý óte joǵary boldy – jyl saıyn 27-30 paıyzǵa artý 1920-40 jyldardaǵy shyǵyndardy ishinara tolyqtyrdy.
Jalpy, asharshylyqqa bolshevıkterdiń saıasaty sebep boldy. Bolshevıkter nege óz áreketiniń saldaryn túsinbedi dep tań qalatyn edim. Ókinishke oraı, bolshevıkterdiń kópshligi jartylaı saýatty adamdar boldy jáne olar tek marksızm-lenınızmniń taptyq kúres teorııasymen qarýlanǵan edi, ıaǵnı jeke menshikti teriske shyǵarý ustanymdaryna berik boldy. Keńes úkimeti kezinde jeke menshik bolǵan joq. Jeke menshik ınstıtýty Keńes úkimetiniń saıasatyna qarsy tura almaıtyndaı etip, «kýlache men baı elementin» qarýsyzdandyrý úshin maqsatty jáne júıeli túrde joıyldy. Bul týraly bizdiń «Pravda o golode», «Smýtnoe vremıa» kitaptarymyzda aıtylǵan jáne osynyń barlyǵy arhıvtik qujattarda bar.
– Asharshylyq pen azyq-túlik tapshylyǵy kezeńderin zertteıtin qazaqstandyq tarıhshylar qaı baǵytta jumys istep jatyr?
– 1920-30 jyldary da, 1941-45 jyldary da halyqtyń ólimi men kóshi-qonynyń naqty esebi júrgizilmegenin eskerý qajet. Tipti 1941 jyly Qazaqstannan qansha adam maıdanǵa shaqyrylǵany da belgisiz. Keńes bıligi úshin adam asa qundy bolǵan joq jáne statıstıka naqty bolmady. Kóptegen adamdardyń qaıda jáne qashan qaıtys bolǵany, otbasylarynyń qaıda ekeni belgisiz. Eger sarbaz tutqynǵa nemese qorshaýǵa alynsa, onyń otbasy alyp otyrǵan mardymsyz járdemaqylarynan da aıyrylǵan. Tek 1947 jyly kúıeýi men ákeleri qorshaýda qalǵan adamdarǵa járdemaqy berile bastady.
Qazaqstandaǵy asharshylyq týraly shynaıy málimetter alý úshin Reseı, Ózbekstan, Qyrǵyzstan arhıvteri kóp nárse bere alady. Onda ashtyqtan qashqan qazaqtardy «qonys aýdarýshylar» dep ataǵan. Olardy esepke alǵan, járdemaqy bergen, jumysqa, sonyń ishinde kolhozdarǵa da qabyldaǵan.
Sonymen birge, men AQSh-taǵy Gýver arhıvinde jumys istedim. Onda tárkileý jáne ujymdastyrý kezeńinde bolǵan qazaqtardyń kóterilisteri týraly kóptegen materıaldar bar. Qazaqtar mılıtsııaǵa jáne Qyzyl Armııa bólimderine qaıratty qarsylyq kórsetken, keıde qonys mańaıynan ushyp bara jatqan ushaqtardy oqpen atyp túsirgen jaǵdaılar sıpattalady. Árıne, Keńes úkimeti kóterilisshilerdi aıaýsyz basyp-janshydy. «Halyq tarıh tolqynynda» baǵdarlamasy boıynsha osy oqıǵalardy baıandaıtyn kóptegen qujattar tabyldy. Ujymdastyrýǵa qarsy 1930 jyly bolǵan kóterilisterdiń birin sol kezde Qazaqstanda bolǵan polıak sıpattaıdy, al men onyń derekterin «Qyzyl jáne qara» kitabynda keltirdim. Ol «Myńdaǵan jyldar boıy óz dástúrlerimen ómir súrgen halyq ózin syndyryp, múlkin tartyp ala bastaǵanda bulik shyǵardy» dep jazǵan. Mundaı estelikterdi bizdiń arhıvterde saqtalatyn OGPÝ qujattary da rastaıdy. Kóterilisterdiń basshylary men qatysýshylary «Bandıtızm» úshin qylmystyq jaýapqa tartylyp otyrǵan.
– Mazmundy áńgimeńiz úshin kóp rahmet!
