Qazaqstandaǵy zergerlik bıznes: Zańdy jáne kóleńkeli naryq
ASTANA. KAZINFORM – 31 qańtar – Halyqaralyq zergerler kúni. Bul kúnniń tańdalýy kezdeısoq emes. Dál osy aıda mamandar tańbalaryn tirkeıdi. Osy oraıda, Kazinform tilshisi qazaqqa eshqashan jat bolmaǵan zergerlik ónerin nazarǵa alyp, sala retinde damýy men jaı-kúıine sholý jasady. Ózekti problemalaryn da tapty.
Qazaqtyń zergerlik tarıhy tereńde
Astananyń ońtústik-shyǵysyndaǵy ádettegi jer úıler arasynda qazaqy naqyshta ásemdelgen erekshe úı menmundalap tur. Qalaǵa kelgen sheteldik týrıster de munda arnaıy soǵady, óıtkeni belgili zerger, kollektsıoner, halyqaralyq Karl Faberje ordeniniń ıegeri Berik Álibaı jeke úıinen mýzeı jasap, halqymyzdyń qundy etnografııalyq jádigerlerin kózdiń qarashyǵyndaı saqtap otyr.
− Qazaq halqynyń zergerlik tarıhy sonaý Saq zamanynan bastaý alady. Odan keıin ǵun zamany, túrkiler kezeńi dep jalǵasyp kete beredi. Biz olardyń tikeleı urpaǵy sanalamyz. Qazaq zergerligindegi ań stıli, búrshikteý, shytyralaý tásilderi – Saq dáýiriniń murasy. Keıinirek Islam dini kelgen soń, ańdy beıneleý, adamnyń sýretin salý sharıǵatqa saı kelmeı, zergerlik ónerimiz ózgerdi, ań stılin joǵaltyp ala jazdadyq, − dedi Berik Álibaı agenttikke bergen suhbatynda.
Al HVII-XIX ǵasyrlarda bizdiń zergerlik ónerdiń naǵyz sharyqtaǵan, gúldengen kezeńi boldy.
- Ony bizdiń mýzeılerdegi kóptegen jádiger aıǵaqtaıdy. Óńirjıek, sáýkele, qudaǵı júzikter, som-som bilezikter, sholpylar, shekelikter – zergerlik ónerdiń óte joǵary deńgeıde damyǵanyn kórsetedi. Áli kúnge deıin álemde qazaq zergerliginiń shoqtyǵy bıik turady, qanshama konkýrsqa baryp, aldyńǵy oryndardy ıelenip kelemiz. Óıtkeni bizdiń buıymdardyń jasalý kúrdeliligi, sıpaty, ádemiligi ǵana emes, mán-maǵynasy da tereń! Qudaǵı júzikti kim taqqan, Otaý júzikti, Qustumsyq júzikti kim taqqan – báriniń tarıhyn aıtyp berseń, sheteldikter aýzyn ashyp, ne degen uly halyq dep tańǵalady. Sondyqtan, memleket, Mádenıet mınıstrligi bul salaǵa erekshe kóńil bólýi kerek, − dedi Berik Álibaı agenttikke bergen suhbatynda.
Sondaı-aq, halqymyz altynnan góri kúmisti qup kórgen. «Altyn sándikke, kúmis – emdikke» dep, erteden kúmistiń adam aǵzasyna paıdaly ekenin bilgen.
− Kúmistiń tabıǵatta kezdesetin 400-den astam mıkrobty óltiretin qasıeti bar. Ertedegi analar men ájeler jasaǵan tamaqtyń adal bolýy úshin kúmisten bilezik, saqına taqqan. Qazir de adamdar kúmis ydystan sý ishýge tyrysady, qumyraǵa kúmis tıyn tastaıdy. Eki bilekke taǵylatyn qos bilezik – adam boıyndaǵy kúshti syrtqa shyǵarmaı, saqtap qalady degen senim bolǵan. Al Keńes kezeńinde zergerlikpen aınalysýǵa kóp shekteý boldy. Bizdiń atalarymyz zergerlikpen ashyq aınalysa almady, kúndiz kolhozdyń jumysyn istep, túnde jasyryn sheberhanada áshekeı jasap, bazarlarda satatyn. Óıtkeni ol zamanda bári ortalyqtandyrylǵan edi, iri zaýyttar ǵana jumys isteıtin, naǵyz sheberler óte az boldy. Táýelsizdik alǵan soń qolónerimiz, onyń ishinde zergerlik ónerimiz qaıta jandandy, − deıdi zerger.
Zerger – bıznesmen be, sheber me
Berik Álibaıdyń áýletin zergerler dınastııasy dep ataýǵa bolady, sebebi áýletindegi tórtinshi býyn «temirden túıin túıip» keledi.
− Ózim Jambyl oblysy Merki aýdanyndaǵy 60-70 tútini bar kishkentaı Qyzylsaı aýylynan shyqtym. Qazir sol aýyldan 30-ǵa tarta zerger shyqty desem senesiz be? Bastapqyda týystarymnyń balalaryn oqýǵa túsirip, zergerlikke baýlyǵan edim. Olar ári qaraı zergerlikti jalǵastyryp, sheberhanalar ashyp, birin-biri tartyp, kóıbeıe tústi. Ózimniń týǵan baýyrlarym zergerlikpen aınalysady, kenje balam Zııat isimdi jalǵastyryp keledi. Qazaqstannyń túpkir-túpkirinde shákirtterim bar. Zergerlikti kez kelgen adam úırenedi dep aıta almaımyn, óıtkeni maǵan qanshama adam kelip, osy ónerdi úırengisi keldi. Biraq arǵy teginde, naǵashylarynda nemese atalarynda zergerlik qasıet bolmasa, qonýy óte qıyn. Sondyqtan bul - óte qasıetti óner. Zergerlerdi, ustalardy, shyn sheberlerimizdi óte joǵary baǵalaǵan, tórge otyrǵyzǵan, patsha saraıyna suraýsyz erkin kirgen. Munyń bári eski jazbalarda saqtalǵan, − deıdi B. Álibaı.
Onyń aıtýynsha, zergerlik óner damyǵan kóptegen elde, mysaly Túrkııada zergerlikpen aınalysatyndarǵa salyq salynbaıdy, shıkizattyń ózi sýbsıdııamen jarty baǵasyna beriledi, óte kóp jeńildikter jasalady.
− Ózbekstannyń da qolónershilerine jasaǵan jaǵdaıyn kórip, óte tań qalamyz, qyzyǵamyz, qyzǵana qaraımyz. Al bizde zerger, sheberlerge «bıznesmen» retinde qaraıdy. Biz bıznesmen emespiz ǵoı, biz - halqymyzdyń myńnan bir adamdarymyz, óner qonǵan adamdarmyz. Biz ǵasyrlar boıy ata-babalarymyz jasap ketken isti ári qaraı jalǵastyrýshymyz, qaımaǵyn buzbaı kelesi urpaqqa jetkizýshi, aradaǵy kópirmiz. Qazaqstanda óz úıimdi bosatyp, jankeshtilikpen mýzeı ashqan birden-bir ǵana sheber shyǵarmyn. Al kórshiles Qyrǵyzstan men Ózbekstanǵa barsań, árbir sheberdiń úıi – mýzeı. Men sol elderdi kóp aralap, osyndaı isti jasap otyrmyn. Ózim dalada tursam turaıyn, biraq ónerimdi kórsetý úshin, halyqqa qyzmet etý úshin, mádenıetin damytý úshin osy mýzeıdi arnaıy ashyp otyrmyn. Úkimet tarapynan eshkim kelip, mýzeıdi ulǵaıtaıyq, osy isti damytaıyq degen joq. Óz qazanymyzda ózimiz qaınap júrmiz, − deıdi sheber.
Memleket tarapynan qoldaýdyń joqtyǵyn zerger-sýretshi, sala sarapshysy Taımas Muqashev ta rastaıdy. Zergerlik ispen aınalysatyndarǵa qadaǵalaý tym kóp, buıryq qatty. Osynyń saldarynan zergerlikte kóleńkeli bıznes qaptady.
− Úkimet problemany baıqaǵysy kelmeı, tek qatań sharalarmen rettegisi keledi. Altynmen jáne kúmispen jumys isteıtinder arnaıy tirkelýi kerek. Onyń retteıtin qujaty men ótkizetin esebi shamadan tys kóp. Qarjylyq monıtorıng agenttigi sońǵy 2-3 jylda zergerlik salasyna qadalyp aldy, kásipkerlerdi kóleńkeden resmı bızneske shyǵyńdar dep shaqyrady da, yntalandyrýdyń ornyna qamshynyń astyna alady, úlgi retinde kórsetip jazalaıdy. Keńestik tusta altynmen aınalysatyndar erekshe baqylaýda boldy, sál qatelik shyqsa sottalyp ketetin jaǵdaılar boldy. Zergerlikke sondaı qasań kózqaras áli kúnge deıin baıqalady. Altyn men kúmis – biz úshin jaı ǵana shıkizat. Naýbaıhanashy undy satyp alyp, nan pisirgeni sııaqty, zerger de qundy metaldardan áshekeı jasap satady, bary sol, − deıdi sarapshy agenttik tilshisine bergen suhbatynda.
Onyń aıtýynsha, kóptegen zerger kóleńkeli bızneske amaldyń joǵynan barady. Al zańdy jumys isteıtin zergerler kóleńkeli naryqpen, sheteldik ımportpen básekelese almaıdy.
− Kóleńkeli naryqtaǵylar esh artyq shyǵynǵa ushyramaıdy, shulyq satamyn dep tirkelip alyp, shyn máninde altyn satýy múmkin. Biraq, alda-jalda olarǵa ury tússe, polıtsııaǵa shaǵym da jaza almaıdy, óıtkeni altynmen resmı aınalyspaıdy. Qazir zergerler eski áshekeıdi jóndeýmen jan baǵyp otyr, avtorlyq buıym jasaıtyndar kóp emes. Qujat retteýden sharshaǵandar «zerger bolam ba, zańger bolam ba» dep kásibin jaýyp, jıhaz jasaýǵa nemese taksıletýge ketip jatyr. Sondyqtan Úkimet qoldaýǵa kepildik berse, kópshiligi jaryqqa shyǵýǵa, ashyq jumys isteýge daıyn. Sondyqtan zańnamany túbegeıli qaıta qarap, kózqarasty ózgertý kerek. Únimiz joǵarǵy bılikke jetkenin qalaımyz, − deıdi T. Muqashev.
Statıstıka júrgizý qıyn
Qazaqstannyń Zergerler lıgasy eldegi zergerlik saladaǵy kásipkerlik sýbektileriniń naqty statıstıkasy joq ekenin aıtady. Sebebi zergerlik buıymdar óndirisimen jáne saýdasymen aınalysatyn kóptegen kásipker ekonomıkalyq qyzmetin durys kórsetpeıdi.
− Degenmen, bizdiń shamamen esepteýimiz boıynsha, tanymal brendterdi, áleýmettik jelilerdegi zergerlik rıteılerlerdi, onlaın-dúkenderdi, iri marketpleısterdegi satýshylardy, jasyryn tsehtardy jáne bazardaǵy saýdagerlerdi qosa alsaq, bul saladaǵy sýbektiler sany 20 myńnan asady. Bul kórsetkish qoldanystaǵy qıyndyqtar men syn-tegeýrinderge qaramastan, qarqyndy damyp kele jatqan naryqtyń aýqymyn aıqyn kórsetedi. Rasymen de Qazaqstannyń zergerlik ónerkásibi statıstıkanyń anyq bolmaýy jáne memleketten kóńil bólinbeýi sııaqty birqatar qıyndyqpen betpe-bet kelip otyr, - deıdi Qazaqstan zergerler lıgasynyń tóraǵasy Dinmuhamed Tabyldy.
Qazaqstanda «Qazaqıývelır», «Almaty zergerlik zaýyty», «Jemchýjına» zergerlik kásiporny, Sodalit sekildi zergerlik buıymdar óndirisimen aınalysatyn birneshe iri jáne orta kásiporyndar jumys isteıdi.
− Negizinen, naryqtyń kóp bóligi kóleńkede qalyp otyr, bul memlekettik bıýdjetke aıtarlyqtaı shyǵyn ákeledi. Óndiristiń artýy men naryqtyń damýy kóbinese salyq jeńildikteri, shıkizatqa qol jetkizý múmkindikteriniń jeńildetilýi jáne kásiporyndarǵa ınfraqurylym qurýdy qajet etedi. Qazaqstanda basqa elderdegideı zergerlik kásiporyndardyń tıimdi jumys isteýi úshin joǵary bilikti kadrlar, zamanaýı jabdyqtar jáne tıimdi marketıng pen satý múmkindikteri qajet. Kórshiles Ózbekstannyń tájirıbesi memleket tarapynan qoldaýdyń sala ósýine qalaı yqpal etetinin kórsetedi. Onda kásipkerlerge salyqtyq jeńildikter, qoljetimdi shıkizat, sondaı-aq jeńildetilgen nesıeleý jáne iri qalalarda óndiris úshin tegin oryndar beriledi. Mundaı tásil kásiporyndarǵa ekonomıkalyq qıyndyqtardy jeńýge jáne tabysty damý múmkindigin beredi, − dep mysal keltirdi Lıga tóraǵasy.
Qazaqstanda jaǵdaıdy jaqsartý úshin jáne zergerlik ónerkásipti damytý úshin memlekettik qarjylandyrýdy tartý arqyly naryqty keshendi zertteý qajettigi aıtyldy.
Bul senimdi birtutas statıstıkany qalyptastyrýǵa, negizgi máselelerdi anyqtap, olardy sheshý úshin sharalar ázirleýge múmkindik beredi jáne óndiristiń ósýine jáne saladaǵy ashyqtyqtyń artýyna yqpal etedi.
Buıymdarda radıatsııa bolýy múmkin
Qazirgi tańda Qazaqstannyń zergerlik ónerkásibi birqatar ózekti problemaǵa tap bolyp otyr. Bul máseleler sektordyń odan ári damýyn qamtamasyz etý úshin shuǵyl nazar aýdarýdy jáne sheshýdi qajet etedi.
− Zergerlik sala kontrafaktilik ónimderden jáne zańsyz aınalymmen básekelestikten zardap shegip otyr. Bul tutynýshylardyń senimine selkeý túsirip, otandyq óndiristiń ımıdjine teris áser etedi. Zańnamany saqtaý boıynsha baqylaýdyń álsizdigi problemany odan ári ýshyqtyrady, bul EAEO elderi arqyly kontrafaktilik ónimderdiń keń taralýyna ákep soǵady, − dep túsindirdi Dinmuhamed Tabyldy.
Ásirese Qytaıdan arzan baǵaǵa keletin áshekeı buıymdar naryǵyn zerger Berik Álibaı da zerttep kórgen eken.
− Qytaı kóp nárseniń kóshirmesin jasady ǵoı, osy zergerlik ónerdi jasaı almaıtyn shyǵar dep oılap edim. Joq, sońǵy 5-6 jylda Qytaıdan óte kóp mólsherde qazaqı áshekeı kóshirmeleri «baraholkaǵa» túsip jatyr. Sony bizdiń satýshylar qurastyryp, shekelik, syrǵa, bilezikter jasap, satady. Biz muny arnaıy zerttep, saraptamadan ótkizdik, onda adam boıyna zııan keltiretin metaldar anyqtaldy. Onyń ishinde qalaıy, qorǵasyn, myrysh, tipti radıatsııa da bolýy múmkin. Sondyqtan ol syrǵalardy taqqanda abaı bolý kerek. Biraq qaltany naryq bılegen zaman, ne arzan bolsa, sol kóp satylady. Mundaı qaýipti zattardy memleket tekserip, shekaradan kirgizbeýge tyrysýy kerek, − deıdi B. Álibaı.
Qazaqstanda ishki óndirýshilerdiń zergerlik buıymdaryn satyp alýdyń artyqshylyqtary týraly aqparat óte az. Kóbi Qazaqstanda jasalǵan zergerlik buıymdardyń sapasy ımporttyq ónimderden kem emes ekenin túsinbeıdi jáne olar ádette qoljetimdi baǵamen ári jergilikti ekonomıkany qoldaı otyryp usynylady.
− Qazaqstan dúnıe júzinde kúmis óndirýden ekinshi oryn alady, altyn óndirýden alǵashqy ondyqtamyz, Mendeleev kestesindegi barlyq element jerimizden tabylady. Osyndaı myqty áleýetimiz bar. Astananyń ózinen altyn, kúmis shyǵaratyn affınajdy zaýyt ashtyq, mundaı zaýyt dúnıe júzinde joq. 5-6 jyl buryn ol jerde altyn, kúmis buıymdaryn jasaıtyn úlken sheberhana ashpaqshy boldyq. Oǵan «Samuryq Qazyna» arqyly qarajat bólinýi kerek edi, Italııadan ustazdar shaqyrylyp, konkýrs jasap, onshaqty mamandy Italııada oqytý kózdelgen edi. Túptiń túbinde qarajat bólinbeı, bastama aıaqsyz qaldy, − dedi Berik Álibaı.
Zańnamany jetildirý qajet pe?
Sondaı-aq, zańnamaǵa baılanysty sheshilmegen suraqtar da bar. Qazaqstanda baǵaly tastar men metaldar týraly zań durys jumys istemeıdi, bul ónimniń mórlenýi men synaqtan ótýi sııaqty mindetti standarttardyń buzylýyna ákeledi. Adal óndirýshiler úshin zor qaýip týdyryp, olardyń zańsyz naryq oıynshylarymen básekelesýin qıyndatady.
− Fıskaldyq jáne quqyq qorǵaý organdary barlyq problemadan habardar, biraq kontrabandamen, kontrafaktilik ónimdermen jáne naryqtaǵy josyqsyz oıynshylarmen kúres úshin tıisti sharalar qabyldamaı otyr. Bul máselelerdi sheshý úshin memleket aralasyp, zańnamany jaqsartýǵa, baqylaýdy kúsheıtýge jáne otandyq óndirýshilerdi qoldaýǵa áreket etýi kerek, osylaı ǵana Qazaqstandaǵy zergerlik salanyń turaqty jáne aıqyn damýyn qamtamasyz ete alady, − deıdi Lıga tóraǵasy.
Import eksporttan 10 ese kóp
Memlekettik kirister komıtetinen 2024 jylǵy «qymbat metaldardan jáne qymbat metaldarmen qaptalǵan metaldardan jasalǵan zergerlik buıymdar men olardyń bólikteri» taýar pozıtsııasy boıynsha eksport pen ımport kórsetkishterin suratqan edik.
Byltyr Qazaqstan 0,2 tonna ǵana zergerlik buıym eksporttaǵan jáne onyń quny - 8 183 000 AQSh dollary.
Onyń ishinde túrli mólsherde:
- Birikken Arab Ámirlikterine ($2 mln 378 myń)
- Sıngapýrǵa ($1 mln 547 myń)
- Tájikstanǵa ($359 myń)
- Ózbekstanǵa ($73 myń)
- Germanııaǵa($1 mln 352 myń)
- Grýzııaǵa ($243 myń)
- Irlandııaǵa ($130 myń)
- Italııaǵa ($499 myń)
- Kanadaǵa ($26 myń)
- Latvııaǵa ($69 myń)
- Ulybrıtanııaǵa ($53,5 myń)
- Nıderlandyǵa ($45 myń)
- Rýmynııaǵa ($242 myń)
- Taılandqa ($10 myń)
- Túrkııaǵa ($123 myń)
- Frantsııaǵa ($446 myń)
- Shveıtsarııaǵa ($580 myń) eksporttalǵan.
Al elge kelgen ımport kólemi 1,8 tonnadan asady, oǵan 89 694 000 dollar jumsalǵan. Dálirek aıtqanda:
- Italııadan ($24 mln 388 myń)
- Frantsııadan ($24 mln 974 myń)
- Ulybrıtanııadan ($11 mln 599 myń)
- Shveıtsarııadan ($9 mln 295 myń)
- Taılandtan ($9 mln 284 myń)
- Germanııadan ($2 mln 55 myń)
- AQSh-tan ($1 mln 705 myń)
- Túrkııadan ($1 mln 487 myń)
- Qytaıdan ($1 mln 220 myń)
- Ispanııadan (836 myń)
- Sıngapýrdan ($604 myń)
- Gonkongtan ($601 myń)
- Birikken Arab Ámirlikterinen ($473 myń)
- Izraılden ($455 myń)
- Úndistannan ($436 myń)
- Vetnamnan ($79 myń)
- Belgııadan ($67 myń)
- Aýstralııadan ($40 myń)
- Japonııadan ($39 myń)
- Ózbekstannan ($18 myń)
- Indonezııadan ($15 myń)
- Aýstrııadan ($11 myń) zergerlik buıymdar ákelingen.
Bul mamandyq qaıda oqytylady?
Qazaqstanda zergerler Temirbek Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynda jáne onyń janyndaǵy kolledjinde, Oral Tańsyqbaev atyndaǵy Almaty sándik-qoldanbaly óner kolledjinde, Kúlásh Baıseıitova atyndaǵy Qazaq ulttyq óner ýnıversıtetinde jáne basqa memlekettik organdarǵa qarasty bilim berý uıymdarda oqytylady.
Kúlásh Baıseıitova atyndaǵy Qazaq ulttyq óner ýnıversıteti «Dekoratıvtik óner-kórkem metaldy jáne basqa da materıaldardy óńdeý» baǵdarlamasy boıynsha zergerlerdi 2014-2015 oqý jylynan bastap bakalavr deńgeıinde daıyndap keledi. 2024-2025 oqý jylynda grant boıynsha 6 stýdent qabyldanǵan.
Temirbek Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynda «Zergerlik is» bilim berý baǵdarlamasy boıynsha 2024-2025 oqý jylynda grant boıynsha 10 stýdent oqıdy, onyń kolledjinde «Metaldy kórkemdep óńdeý» beıininde grant boıynsha 5 stýdent oqıdy.
Oral Tańsyqbaev atyndaǵy Almaty sándik-qoldanbaly óner kolledjinde stýdentter «Sándik qoldanbaly óner jáne halyqtyq-kásipshilik óneri» mamandyǵy, «Sándik-qoldanbaly óner sýretshisi (Metaldy kórkemdep óńdeý)» biliktiligi boıynsha bilim alady. Jyl saıyn memlekettik bilim berý tapsyrysy boıynsha 5 granttyq oryn bólinedi.
Zergerler qansha tabys tabady?
Mádenıet jáne aqparat mınıstrligi agenttikke bergen resmı jaýabynda zergerlik mamandyǵy boıynsha eńbek naryǵyndaǵy jalaqy mólsherin aıtty. Ondaǵy málimetke sáıkes:
- jańadan kelip jumys isteıtin jas mamanǵa 200-300 000 tenge kóleminde jalaqy tólenedi.
- óndiris boıynsha jeke kásipkerligi, JShS bar kásipkerler suranysqa baılanysty shamamen 600 000 tengeden joǵary jalaqy alady.
- jeke kásipkerlik boıynsha jumys isteıtin zerger mamandar shamamen - 500-600 000 teńgeden joǵary jalaqy alady.
Mınıstrlik zergerlik kásippen aınalysatyn mamandarǵa baıqaýlar, granttar uıymdastyrylatynyn aıtady. Respýblıka boıynsha túrli dekoratıvti-qoldanbaly óner salasynda respýblıkalyq jáne qalalyq jármeńkelerde óz jumystaryn kórsete alady.
Aıta keteıik, Halyqaralyq zergerler kúnin belgileý týraly usynys alǵash ret 2002 jyly Reseı festıvalinde aıtylǵan. Alaıda bul ıdeıa birden júzege asqan joq. Alty jyldan keıin 2008 jyly Ózbekstan astanasy Tashkentte ótken jas zergerler festıvalinde Halyqaralyq zergerler kúnin resmı túrde belgileý týraly túpkilikti sheshim qabyldandy.