Qazaqstandaǵy áleýmettik qoldaýdyń damýy: syn-qaterlerden ınnovatsııaǵa
Memlekettiń áleýmettik jaýapkershiligi – órkenıetti qoǵamnyń damýynyń ajyramas bóligi. Azamattardyń áleýmettik osal toptaryna qoldaý kórsetý óziniń qoǵamyn nyǵaıtýǵa jáne ádildikke qol jetkizýge umtylatyn elder úshin negizgi ólshemshart. «Áleýmettik memleket» jáne «ádil memleket» uǵymdary azamattarǵa laıyqty ómir súrý úshin qajetti nárseniń bárin berý mindettemesin qamtıdy.
Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń saılaý aldyndaǵy tuǵyrnamasyn iske asyrý barysyn taldaı otyryp, elimiz qoǵamnyń jáne osal toptardyń múddeleri basymdyqqa aınalǵan basqarýdyń áleýmettik túrin qabyldady degen tujyrym jasaýymyzǵa bolady. Bul tásildiń mańyzdy aspektileriniń biri, qıyn ómirlik jaǵdaıdaǵy adamdar men otbasylardy, sonyń ishinde turaqty tólemder men bıýdjet arqyly paıdany qaıta bólýdi qosa alǵanda ońtaıly kúnkóris deńgeıimen qamtamasyz etý.
Jaqynda Qazaqstanda túrli óńirlerdegi áleýmettik osal azamattardyń sanyn anyqtaýdaǵy qıyndyqtar eńserildi. Sozylmaly aýrýlary bar azamattar týraly jáne mamandandyrylǵan ınfraqurylymnyń barlyǵy týraly buryn shekteýli bolǵan aqparattyń joqtyǵy qoldaýdyń tıimdiligin baǵalaýda qıyndyqtar týǵyzdy. Memleket basshysynyń baǵalaýy boıynsha, nátıjesinde, memleket jaýapkershiliginiń bulyńǵyrlyǵy jáne azamattardyń ózderiniń quqyǵyn túsinbeýi boldy.
Osylaısha, QR Áleýmettik kodeksin ázirleý jáne azamattardy qoldaýdyń barlyq júıesin qaıta qaraý týraly sheshim qabyldandy. Qosymsha, memlekettik kómek alýǵa quqyǵy bar qazaqstandyqtardyń onnan astam sanaty bar. Qoldaý tetikteriniń ashyqtyǵy men túsiniktigin qamtamasyz etý úshin áleýmettik baǵdarlamalardyń alýshylary men ákimshilerine birdeı túsinikti bolatyn biryńǵaı qujat qajet boldy. Dál osy jerde memlekettik qyzmetterge qol jetkizýdi jeńildetken jáne azamattardy tıimdi qoldaýdy qamtamasyz etken Otbasynyń tsıfrlyq kartasyn jasaý mańyzdy qadam boldy. Búginde onda 19,7 mln-nan astam qazaqstandyq, nemese 6 mln-nan astam otbasy týraly aqparat jınaqtalǵan.
2023 jyldyń basynan bastap memlekettik kómektiń áleýetti alýshylarynyń telefondaryna tsıfrlyq karta operatorlary Otbasynyń tsıfrlyq kartasy baǵdarlamasyna qatysý týraly 740 myń usynys joldady. 283 myńnan astam adam osy suraýǵa jaýap berip, júıege tirkelip, tólemderdi alyp jatyr Bul ınnovatsııalyq júıe 64,4 myń jumyssyz qazaqstandyqty qoljetimdi jumys jáne tegin oqytý týraly aqparatpen qamtamasyz etti.
Budan ári jastar úshin jas shekarasynyń 29 jastan 35 jasqa deıin ulǵaıýy qosymsha 5,7 mln adam úshin memlekettik qoldaý sharalaryna qoljetimdiliktiń keńeıýine ákeldi. Osy jyl ishinde 9 myńǵa jýyq jas azamat, onyń ishinde áleýmettik osal toptardyń ókilderi 2,5% jeńildikti kredıtterdiń artyqshylyqtaryn paıdalandy, óteýsiz granttar aldy jáne óz bıznesterin tabysty iske asyrdy.
Sondaı-aq 1 qyrkúıekten bastap barlyq óńirde áleýmettik osal jaǵdaıdaǵy otbasylardan shyqqan 97 myń balany balabaqshalarda tegin tamaqtandyrý týraly másele sheshildi. Osylaısha, memleket mektepke deıingi mekemelerde tegin tamaqtanýǵa qol jetkizýdi qamtamasyz ete otyryp, osy sanattaǵy balalar úshin shyǵyndardy qarjylandyrýdy óz moınyna aldy. Buǵan qosa, qazirgi ýaqytta 1-4 synyptardyń 1,4 mln oqýshysyna jáne halyqtyń áleýmettik osal toptarynan 5-11 synyptardyń 200 myńnan astam oqýshysyna tegin tamaq berildi.
Sonymen qatar 2023 jyldyń alǵashqy eki toqsanynda búkil respýblıka boıynsha muqtaj azamattarǵa kommýnaldyq qyzmetterge jumsalatyn shyǵystardyń ótemaqy úlesi 52,7% - ǵa jetti.
Sońynda, áleýmettik qoldaý júıesi úshin sharyqtaý shegi 16 qarashada Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń «Ulttyq qor – balalarǵa» jobasyn bekitý týraly zańǵa qol qoıýy boldy. Jańa engizilimge sáıkes, Ulttyq qordyń jyldyq ınvestıtsııalyq tabysynyń 50%-y endi resmı túrde olar 18 jasqa tolǵanǵa deıin balalardyń arnaıy jınaqtaý shottaryna aýdarylatyn bolady. Kámeletke tolǵannan keıin olardy turǵyn úı jaǵdaılaryn jaqsartý nemese bilim alý úshin paıdalanýǵa bolady. Balalardyń shottaryna alǵashqy esepteýlerdi 2024 jyldyń 1 aqpanynda júzege asyrý josparlanyp otyr. Al qarajat dollarmen saqtalady jáne 18 jasqa tolǵannan keıin teńgemen beriletin bolady.
Ermek TOQTAROV,
QR Prezıdenti janyndaǵy
QSZI Strategııalyq taldaý bóliminiń basshysy
