Qazaqstanda jyljymaıtyn múlikti saqtandyrý quny qansha turady
Qazaqstanda úıdi órt, zilzala, urlyq pen joǵary qabattaǵy kórshiniń sý aǵyzyp jiberýinen saqtandyrýǵa bolady. Kazinform tilshisi saqtandyrý polısin rásimdeý kezinde bul qyzmetterdiń quny qansha turatynyn anyqtap bildi.
Saqtandyrýdyń qyr-syry
Múlikti saqtandyrýǵa kóp faktor áser etedi. Qazirgi kezde elimiz boıynsha saqtandyrý tarıfi (bir kompanııanyń ártúrli aımaqtaǵy baǵasy) shamalas bolyp keledi. Saqtandyrýshylar jyljymaıtyn múliktiń naryqtaǵy baǵasynyń 0,1% — 0,35% aralyǵyndaǵy baǵany usynady. Máselen páter baǵasy 30 mln teńge bolsa, saqtandyrý kompanııasy qyzmeti úshin jylyna 24-90 myń teńge aralyǵynda aqy suraıdy.
Saqtandyrý tarıfi aımaqtarda keıde ártúrli bolyp keledi. Ásirese aıtyp kelmeıtin tabıǵı jaǵdaılar kóp áser etedi. Onyń ishinde ara-tura jer silkisini tirkeletin Almatyda ózgelerge qaraǵanda joǵary tarıf usynylady. Sonymen birge saqtandyrý polısiniń tarıfi jyljymaıtyn múliktiń naryqtaǵy baǵasyna tikeleı táýeldi. Úı neǵurlym qymbat bolsa, saqtandyrý tarıfi de joǵary bolmaq. Sonymen birge úıdiń qaı jyly salynǵany, neden salynǵany, qabaty men úıdiń jalpy jaǵdaıy eskeriledi. Saqtandyrýshylar munyń bárin qalt jibermeıdi.
Geografııalyq ornalasýyda negizgi faktor bolyp sanalady. Zilzalamen qatar sý tasqyny da saqtandyrýshy kompanııa usynatyn qyzmet túrine kiredi. Saqtandyrý kompanııalar órt, urlyq, tabıǵı apat pen túrli qaýipti qubylystardan saqtanýǵa keńes beredi. Táýekel aımaǵyndaǵy tarıf te sáıkesinshe joǵary bolady. Sonymen birge franshızanyń da áseri bar. Onda saqtanýshy óz erkimen aqsha tólep otyrady.
Bul baǵytty bólek alyp qarastyrǵan jón. Saqtanýshy saqtandyrý kompanııasy shyǵynynyń bir bóligin ózi óteıdi. Franshıza kólemi saqtandyrý polısiniń baǵasyna baılanysty. Franshıza kóp bolsa, saqtandyrý quny tómen bolady. Máselen saqtandyrý somasynyń 0,5% franshıza (20 mln teńgeniń páteri úshin 100 myń teńge) bolsa, siz shyǵynyńyz franshızadan asyp ketse ǵana tólem ala alasyz. Onyń da óz bultarys tustary bar.
Franshıza
Franshıza shartsyz jáne shartty bolyp bólinedi. Birinshisinde saqtandyrý kompanııasy shyǵyn aıyrmashylyǵy men franshızany tóleıdi, ekinshisinde shyǵyndy tolyq óteıdi. Eger sizdiń shyǵynyńyz 300 myń teńge bolsa, al franshıza 100 myń teńge dep bekitilse, onda kompanııa tek aıyrmashylyqty, 200 myń teńgeni tóleıdi. Al shartty franshızada shyǵyn tolyq óteledi, ıaǵnı, 300 myń teńge tóleıdi. Degenmen eki jaǵdaıda da 99 myń teńge kólemindegi shyǵyn ótelmeıdi.
Sondyqtan polısti tańdaǵan kezde franshıza kóp bolǵan saıyn saqtandyrý quny arzandaı túsetinin este saqtaǵan jón. Biraq franshıza qymbat bolsa, shyǵyn kezde ótemaqy kóp bolady.
Joǵary franshıza qaı kezde tıimdi? Birinshiden, eger siz az-maz shyǵyndy ózińiz óteı alatyndaı (máselen, shaǵyn tasqyn) qaýqarly bolsańyz. Onyń ishinde saqtandyrý qunyn azaıtqyńyz kelse, eger páterińiz jańa, apatqa tózimdi bolsa tıimdiligi joǵary dep sanalady.
Eger sizdiń múlkińiz qymbat bolsa, tipti kishkentaı ǵana tabıǵı apat shyǵyny qomaqty qarjy talap etse, úıińizdiń qubyrlary eski, zilzala, tasqyn kezinde buzylyp qalý qaýpi joǵary bolsa, páterińizdi ıpotekaǵa alǵan bolsańyz, franshızadan bas tartqan abzal.
Jan-jaqty aqparat alý úshin birneshe saqtandyrý kompanııasyna júginip, tarıf jaıyn salystyrǵan jón. Sol kezde tıimdi tustaryn aqyldasa sheshýge bolady. Sonymen birge saqtandyrý kompanııalary saıt arqyly onlaın-kalkýlıator qyzmetin de usynady.
Qyzmet quny qansha teńge turady?
Saqtandyrý polısiniń tarıfin bilý úshin aldymen aımaqtardaǵy turǵyn úı qunyn anyqtap alǵan jón. Ol úshin biz krisha.kz saıtyna kirip, 2025 jyly páter aýdanynyń ortasha sharshy metri qansha teńge turatynyn anyqtap bildik. Úsh bólmeli 80 sharshy metrlik páterdiń qunyn negizge alyndy. Bul jerde páter qunynyń 0,2% saqtandyrý túri (barlyq táýekelden saqtaý, tómen tarıf jáne franshızasyz)tańdaldy.
Qazaqstan boıynsha Almaty men Astanada páterdi saqtandyrý quny joǵary. Astanada polıs jylyna 82 myń teńge (aıyna 6833 teńge) turady. Al Almatyda biz tańdaǵan saqtandyrý polısi jylyna 119,2 myń teńge (aıyna 9 933 teńge) turady. Degenmen seısmıkalyq turǵyda qaýipti aımaqta bul tarıf quny odan da joǵary bolýy múmkin.
Páter baǵasy joǵary bolǵan soń saqtandyrý tarıfi Shymkentte (jylyna 69,2 myń teńge, aıyna 5 767 teńge), Atyraýda (jylyna 64 myń teńge aıyna 5 767 teńge), Qonaevta jáne Petropavlda (jylyna 61,4 myń teńge, aıyna 5 117 teńge), Óskemende (jylyna 61,2 myń teńge, aıyna 5 100 teńge) dep eseptelgen.
Qostanaıda polıs quny jylyna 60,4 myń teńge bolsa, aıyna 5 033 teńgeden keledi. Aqtaýda (jylyna 60,2 myń teńge, aıyna 5 017 teńge), Qaraǵandyda (jylyna 59,6 myń teńge, aıyna 4 967 teńge), Pavlodarda (jylyna 59,2 myń teńge, aıyna 4 933 teńge), Semeıde (jylyna 57,6 myń teńge, aıyna 4 800 teńge) jáne Jezqazǵanda (jylyna 56,4 myń teńge, aıyna 4 700 teńge) bolyp tur.
Saqtandyrý tarıfi arzan óńirdi Oral bastap tur. Munda turǵyndar jylyna 52,4 myń teńge tóleıdi, demek aıyna 4 367 teńge esepteledi. Túrkistanda sál arzan. Munda jylyna 52 myń teńge eseptelgen. Aıyna 4 333 teńgeden keledi. Kókshetaýda turǵyndar jylyna 50,6 myń teńge tóleı alady, aıyna 4 217 teńgeden shyǵady. Al Taldyqorǵanda páterdiń naryqtaǵy baǵasyn eseptegende jylyna 49,8 myń teńge shyǵyp tur. Bul degenimiz aıyna 4 150 teńge.
Úzdik úshtikke Aqtóbe qalasy iligip tur. Munda 80 sharshy metrli 3 bólmeli páterdi saqtandyrý quny 48,4 myń teńgeni quraıdy. Aı saıyn eseptegende 4 033 teńge bolady. Tarazda polıs úshin jylyna 48 myń teńge tóleý qajet bolady. Aıyna eseptegende 4 myń teńge shyǵady. Eń arzan saqtandyrý polısi Qyzylorda qalasynda bolyp tur. Munda jylyna 39 myń teńge, aıyna 3250 teńge shyǵyp tur.
Eske salsaq, byltyr 10 aıda saqtandyrý kompanııalary 177,1 mlrd teńge paıda tapty.
Byltyr Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev azamattardyń múlkin saqtandyrý júıesin odan ári jetildirý joldaryn qarastyrýdy tapsyrǵan edi.