Qazaqstanda úıdi jóndeýdiń baǵasy qaı óńirde eń qymbat

ÓSKEMEN. KAZINFORM – Úıdegi jóndeý jumystarynyń quny óńirge ǵana emes, klıenttiń talap-talǵamy men qaltasynyń qalyńdyǵyna tikeleı baılanysty. Kazinform tilshisi eń qolaıly baǵalar Qazaqstannyń qaı jerlerinde ekendigin anyqtap kórdi.

Úıge jóndeý júrgizer aldynda qııaldaǵy qalaýlar men qarjylaı múmkindiktiń arasyndaǵy tepe-teńdikti saqtaı bilý qajet. Ár adamnyń sheshim qabyldarda aqyly altyǵa, oıy onǵa bólinedi. Bireýler dızaınerlik jıhazdary kózdiń jaýyn alatyn stıldi loft ıntererin tańdasa, endi bireýlerge eski tusqaǵazdardy aýystyryp, qubyrlardy jańartýdyń ózi jetkilikti. Sondyqtan jóndeý jumystaryna kirispes buryn shyǵyndardy durys esepteý úshin kókeıdegi maqsatty anyqtap alý mańyzdy.

El boıynsha jóndeý jumystarynyń baǵasy ár óńirde ózgeshe. Sonymen qatar qandaı jóndeý kerektigine baılanysty da qubylyp turady.

Negizinen jóndeýdi shartty túrde eki sanatqa bólýge bolady – kúrdeli jáne kosmetıkalyq. Birinshi jaǵdaıda kóbinese qabyrǵalar men eden tegisteledi, barlyq kommýnıkatsııa aýystyrylady, eski jabyndar alynyp, jańalary ornatylady, esikter men terezeler aýystyrylady nemese qaıta josparlaý júrgiziledi. Jalpy, turǵyn úı tolyqtaı jańartylyp shyǵady. Mundaı kúrdeli jumystyń qunyn bir qalanyń ózinde salystyryp shyǵýdyń ózi ońaı sharýa emes.

Kúrdeli jóndeýge qaraǵanda, kosmetıkalyq jóndeý ádette qaltaǵa salmaq salmaıdy. Qabyrǵalardy boıaý nemese tusqaǵaz japsyrý, lınoleýmdy aýystyrý, jaryq men rozetkalardy jańartý kóp shyǵyn emes. Biraq úıdiń keskin-kelbetin edáýir jaqsartady.

Endi ár qalada jóndeý jumystary qanshalyqty qymbatqa túsetinin eseptep kóreıik. Biz 40 m² kólemdi bir bólmeli páterge eń arzan kosmetıkalyq jóndeý jasaımyz dep alaıyq. Jatyn bólme qabyrǵalaryna tusqaǵaz japsyramyz, qalǵanyn boıaımyz (qıyn esepteýlerdi aınalyp ótip, standartty tóbe bıiktigin eskere otyryp, bizge 5 rýlon tusqaǵaz jáne 5 lıtr boıaý qajet dep aldyq). 5 rozetka men 5 jaryq qosqyshty aýystyramyz. Sondaı-aq 4 metrlik eni bar 7 metr lınoleým satyp alý kerek (búkil aýmaqty qamtýdyń qajeti joq, 28 m² jetkilikti). Qosymsha qajet zattar: 5 lıtr topyraq qospasy (tusqaǵazǵa arnalǵan), 10 keli shpaklevka – boıaý aldynda qabyrǵalardy tegisteý úshin. Tusqaǵaz jelimin de umytpaýymyz qajet. 1 keli alsaq jetkilikti.

Jóndeýdi ózimiz jasamaımyz. Kásibı mamandardy shaqyramyz. Páter kishkentaı bolǵandyqtan, sapaly nátıjege qol jetkizý úshin qosymsha shyǵyndanýǵa bolady. Árıne, sheberlerdiń jumysyna tólenetin baǵa da óńirlerde aıtarlyqtaı ózgeshe bolýy múmkin. Sondyqtan biz eń arzan nusqany tańdaýdy uıǵardyq.

Birqatar shyǵyndy birdeı baǵada eseptedik. Máselen, 5 lıtr topyraq qospasy – 2500 teńge, eki qaptama shpaklevka – 2000 teńge, eki qaptama tusqaǵaz jelimi – 2000 teńge, 40 metr plıntýs – 8000 teńge, 10 rozetka men qosqysh – 5000 teńge. Barlyǵy: 17 500 teńge.

Endi bul mysaldy egjeı-tegjeıli qarastyryp, óńirlerge sáıkes baǵalap kóreıik. Astanada ártúrli jarnamalyq saıttarda sheberlerdiń qyzmeti úshin kelesi baǵalar usynylǵan: tusqaǵaz japsyrý – 880 teńge m² (qyzyǵy, Qazaqstanda keıbir sheberler baǵany sharshy metrge qaraı eseptese, basqalary rýlon boıynsha qoıady, biraq ortasha eseppen baǵa osy aralyqta), qabyrǵalardy tegistep, boıaý – 1300 teńge m², rozetkalar men qosqyshtardy aýystyrý – bir núktege 1000 teńgeden.

Biz qabyrǵalardy 20 m² japsyryp, 20 m² boıaımyz, sondyqtan tusqaǵaz úshin 17 600 teńge, boıaý úshin 26 000 teńge ketedi. Elektrıktiń jumysyna 10 000 teńge jumsaımyz (ár núkte – 1000 teńge, barlyǵy 10 núkte). Eń arzan tusqaǵazdyń baǵasy 8000 teńgeden bastalady, 5 rýlon qajet, sondyqtan 40 000 teńge ketedi. Boıaý 1500 teńgeden, 5 lıtr qajet, barlyǵy 7500 teńge bolady. Astanada lınoleým 4000 teńgeden bastalady, sondyqtan 112 000 teńge qajet.

Sondaǵy shyǵyn - 213 100 teńge. Buǵan bizdiń áýel basta birdeı baǵada eseptegen shyǵyndy (17 500 teńge) qosamyz. Nátıjesinde, 230 600 teńgege shaǵyn páterge jóndeý jasaı alamyz.

Astana elimizde úıdegi jóndeý jumystary eń qymbat qala emes. Birinshi oryndy Almaty alyp tur. Munda osyndaı qarapaıym jóndeý keminde 290 500 teńgege shyǵady.

Qalǵan qalalardaǵy baǵalar aıtarlyqtaı erekshelenbeıdi. Ьiraq olardy úsh shartty sanatqa bólýge bolady.

Qymbat qalalar: Pavlodar (222 500 teńge), Oral (216 000 teńge), Taraz (204 500 teńge), Shymkent (216 500 teńge).

Ortasha baǵalar: Semeı, Qonaev, Qostanaı, Qaraǵandy, Túrkistan, Taldyqorǵan (193 500 – 199 500 teńge aralyǵynda).

Eń arzan jóndeý jumystary kelesi qalalarda:

• Óskemen – 188 500 teńge

• Petropavl – 186 500 teńge

• Atyraý – 183 000 teńge

• Aqtaý, Jezqazǵan, Aqtóbe, Qyzylorda – 176 500 teńge

• Eń arzan qala – Kókshetaý: 163 000 teńgeden bastalady.

160-200 myń teńge – jóndeýdi eń arzanǵa jasaǵandaǵy baǵalar. Eger qymbattaý tusqaǵazdy tańdap, tájirıbeli sheberlerdi jaldasańyz nemese qosymsha taǵy da elementter qossaq, bul baǵa keminde 5 esege deıin kóbeıedi.

Statıstıkaǵa súıensek, jóndeý baǵasynyń jartysyna jýyǵy lınoleýmǵa ketedi. Eger ony aýystyrmasańyz, jóndeý qunyn 50%-ǵa deıin azaıtýǵa bolady. Sondaı-aq mamandardy jaldamaı, jóndeýdi ózińiz jasasańyz, taǵy 30%-ǵa deıin únemdeı alasyz.

Jyl saıyn úıdegi jóndeý baǵasy shamamen 10%-ǵa ósip otyrady. Sondyqtan otandyq materıaldardy tańdap, bárin muqııat esepteý arqyly 30-35% qarajatty únemdeýge áste bolady.

Eske salsaq, buǵan deıin Qazaqstanda súndetke otyrǵyzý qyzmeti qansha turatyndyǵyn jazǵanbyz.