Qazaqstanda tramvaılardyń bolashaǵy bar ma
ÓSKEMEN. KAZINFORM — El boıynsha Óskemen, Pavlodar men Temirtaýda ǵana tramvaı júredi. Almatydaǵy tramvaı parki 2015 jyly jabylyp qalǵan. Qalǵan shaharlarda da relsti kóliktiń bolashaǵy bulyńǵyr ma, álde kerisinshe damý jolyna túse me? Kazinform osy saýaldyń jaýabyn izdep kórdi.
Óskemen
Búginde Óskemende 23 tramvaı bar. Onyń ishinde 12-i ǵana júrip tur. Jalpy qaladaǵy relsti kóliktiń 90 paıyzy tozǵan. Kóbiniń «jasy» 40-tan asyp ketken. Tek 4 tramvaı ǵana jańa. Olar 2023 jyly Belorýs elinen satyp alynǵan.
— Eń kári tramvaıdyń júrip júrgenine — 47 jyl boldy. Ol qala boıynsha barlyǵy 2 mln shaqyrym júrip ótken. Negizinen normatıv boıynsha jańa tramvaı 15 jyl, eger kúrdeli jóndeý júrgizilse 22 jyl qoldanysta bolýy tıis. Nemese 1,1 mln shaqyrym. ıAǵnı, osynsha shaqyrymdy eńsergennen keıin ol isten shyǵarylýy qajet. Alaıda bizde basqa tramvaılar joq bolǵandyqtan amalsyz eskilerin kádege jaratýǵa májbúrmiz, — deıdi «Óskemen kólik kompanııasy» JShS-nyń basshysy Mıhaıl Chaıka.
Tarıhqa úńilsek, Óskemende tramvaı 1959 jyly 6 qarashada qatynaı bastady. 1998 jyly tramvaı parki jeke menshikke ótken.
Alaıda sol ýaqyttan beri esh jańarmaı, ábden tozyp, qaryzǵa da belsheden batyp ketti. 2018 jyly relsti kólikter qaıtadan kommýnaldyq balansqa alyndy.
— Sol kezde kompanııanyń bereshegi jalaqy boıynsha 60 mln teńge, bank aldynda 437 mln teńge, kommýnaldyq qyzmetterge 100 mln teńgeden asqan. Memleketke qaıtarylǵannan keıin barlyq qaryz jabyldy. Sóıtip, 3 aı toqtap qalǵan tramvaılar qaıta qatynaı bastady. Qordalanyp qalǵan túıtkildi máselelerdiń túıinin birden tarqatý múmkin emes. Sondyqtan ońaltý kezeńinde Almatydan (Bul qalada tramvaı parki 2015 jyly jabylǵan) tramvaılar alý týraly sheshim qabyldandy. 2018 jyly ol jaqtan 13 eski tramvaı 118 mln teńgege satyp alyndy, — deıdi Mıhaıl Chaıka.
Úsh baǵyt boıynsha qatynaıtyn tramvaılar kún saıyn 9 myńǵa jýyq adamdy tasymaldaıdy. Dese de jolaýshylar sany jyl ótken saıyn azaıyp barady.
Naqty aıtqanda, 2017 jyly 508 000 adam tramvaıǵa otyrsa, búginde bul kórsetkish eki esege azaıǵan.
Óskemendegi toqpen júretin qoǵamdyq kólikterdiń barlyǵy «kedergisiz orta» talaptaryna saı kelmeıdi. ıAǵnı, múmkindigi shekteýli jandarǵa jaǵdaı jasalmaǵan. Sol úshin jyl saıyn JShS-ǵa 222 mln teńge shamasynda aıyppul salynyp otyr.
Sondyqtan tramvaılardy jańartpaı másele sheshilmeıdi. Relsterdiń de jaǵdaıy múshkil. Qala boıynsha tramvaı joldarynyń 75%-y tozyp tur.
— 2025 jyly Belarýs nemese Reseıden 3 tramvaı satyp almaqpyz. Aldaǵy úsh jylda tramvaılardy 100% jańartý josparlanǵan. Relster de jóndeledi. Osy maqsattaǵy jobanyń jalpy quny — 1,6 mlrd teńge. Bıyl kóshe qıylystary men saıabaqtan shyǵatyn joldar jóndelmek, — deıdi seriktestik basshysy.
Tramvaıda jol aqysy — 90 teńge. Elektrondy bıletteý júıesi engizilgen. Kondýktorlar joq. Jolaýshylardyń bıletterin baqylaýshylar tekserip otyrady. Barlyǵy 10 baqylaýshy bar.
Jalaqyǵa qatysty aıtar bolsaq, júrgizýshiler aıyna 300 000 teńge alady. Eki kún jumys istep, eki kún tynyǵady.
Bir aýysym 12 saǵatqa sozylady. Al baqylaýshylardyń eńbekaqysy — 150 myń teńge, jumys kestesi — 5/2.
Pavlodar
Óskemenge qaraǵanda Pavlodarda relsti kóliktiń keleshegi zor sekildi. Olaı deıtinimiz, oblys bıligi men Pavlodar tramvaı parki ekologııalyq jaǵynan tıimdi kólikti damytýdyń joldaryn izdestirip jatyr.
Eń áýelgi maqsat — parktegi eskirgen vagondardyń ornyna jańalaryn satyp alý. Qazirgi ýaqytta mekemede 111 tramvaı vagony bar bolsa, kún saıyn 73 tramvaı jelige shyǵady. Al vagondardyń tozý kórsetkishi — shamamen 73 paıyz.
Jolaqy — banktik qosymsha arqyly tóleseńiz — 100 teńge, qolma-qol aqsha berseńiz — 200 teńge.
1965 jyldan beri qatynap kele jatqan relsti kólik shahar rámiziniń birine aınalyp ta úlgergen. Aldaǵy ýaqytta shetkeri shaǵyn aýdandarǵa da avtonomdy tramvaılar júre bastaıdy dep kútilip otyr.
Bul úshin Eýropa qaıta qurý jáne damý banki jańa tramvaılar satyp alýǵa 5 mlrd teńge qarajat bóletin boldy. Jańa vagondar avtonomdy, ıaǵnı akkýmýlıatordyń kómegimen júrý múmkindigine ıe.
— Bir tramvaıdyń quny shamamen 338-447 mln teńge aralyǵynda bolady. Tehnıkalyq sıpattamalar boıynsha vagonnyń uzyndyǵy — 17 metr, syıymdylyǵy 124 adamǵa shaqtalǵan, al esik sany úsheý bolýy kerek. Pavlodar tramvaı parkindegi tramvaılardyń kóbinde tómen deńgeıli eden qarastyrylmaǵan. Saldarynan múmkindigi shekteýli adamdar men qarııalardyń túsip-minýine qolaısyz. Bul jaǵdaı jańa vagondarda eskeriledi. Buǵan qosa onda pandýspen jabdyqtalǵan esik te bolady, — dep habarlady Pavlodar oblysy ákimdiginen.
Temirtaý
Qaraǵandy oblysyndaǵy Temirtaý qalasynda tramvaı alǵash ret 1959 jyly 5 qyrkúıekte relske shyqqan.
Áýeli kóbeıe túsken tramvaı baǵyttary jyl ótken saıyn, ásirese táýelsizdik alǵannan keıin azaıa berdi. Al 2023 jyly 14 aqpanda Qarmet AQ kólik basqarmasyna qarasty tramvaı jelisi óz jumysyn tolyqtaı toqtatty.
Sol kezdegi qala turǵyndarynyń Prezıdentke tramvaı qozǵalysyn qalpyna keltirý týraly ótinishinen soń 2024 jyldyń sáýir aıynda Qarmet kompanııasy relsterdi aýystyrý jumystaryna kirisip, 2 qazanda tramvaı synaq rejıminde iske qosylyp kórdi.
Qaladaǵy relsti kóliktiń qazirgi jaǵdaıyn bilý úshin atalmysh kompanııaǵa habarlasyp kórdik.
— Búginde depoda 7 tramvaı bar. Onyń 5-i ázir, qalǵan eki vagondy iske qosýǵa daıyndalýda. Jýyqta taǵy 1 vagon jetkizilýi tıis. Sonda barlyǵy 8 tramvaı bolady. Tramvaılar kórkemdik dızaınmen, jeke stılde jasalǵan. Sol arqyly Temirtaý qalasynyń atmosferasy, kenshiler men metallýrgter beınesi kórsetiledi, — dep habarlady Qarmet AQ baspasóz qyzmetinen.
2024 jyldyń sáýir-qyrkúıek aılary aralyǵynda 30 shaqyrym relske kúrdeli jáne aǵymdaǵy jóndeý jumystary júrgizildi. Tramvaı qozǵalysyn qamtamasyz etetin elektrli symdar, kergiler, ilgishter tolyqtaı aýystyrylǵan.
— 8-shaǵynaýdannan Respýblıka dańǵyly boıymen metallýrgııalyq zaýytqa deıin júretin tramvaılarǵa Onay júıesi engizildi. Kompanııa jumysshylaryna jol júrý — tegin. Al halyqqa qansha teńge bolatyny áli naqty sheshilgen joq, — delingen resmı jaýapta.
Artyqshylyqtar pen kemshilikter
«Taıaqtyń eki ushy bar» demekshi, tramvaıdyń ózindik artyqshylyǵy men kemshiligi bar.
Osy týraly Óskemende tramvaı júrgizýshilerin oqytatyn polıtehnıkalyq kolledj muǵalimi Sábıt ıÝsýpovtan surap kórdik.
Kez kelgen qala úshin bul eń aldymen ekologııalyq taza kólik túri. Adamdy da kóp tasıdy, ekonomıkalyq turǵyda da tıimdiligi joǵary. Jolaýshy tasymaldaǵanda tramvaıdyń ózindik quny avtobýsqa qaraǵanda arzanǵa shyǵady. Onyń ústine tramvaıdyń qyzmet etý merzimi avtobýsqa qaraǵanda eki ese uzaqqa sozylady. Jol júrý yńǵaıly ári qaýipsiz. Sebebi tramvaıdyń apatqa ushyraý yqtımaldyǵy óte tómen, — deıdi ol.
Kemshiligi — manevr jasaý múmkinshiligi joq. Eger bir tramvaı jol ústinde buzylyp qalsa onda qozǵalys toqtaıdy.
— Tramvaılardy sózsiz saqtap qalý qajet. Barlyq ónerkásiptik qalalarda tramvaı qatynasy jaqsy damyǵan. Tipti qazir TMD elderinde, Eýropada tramvaı tasymalyn kóbeıtý bastamalary kóterilip jatyr, — deıdi Sábıt ıÝsýpov.
Osy rette ekologtyń da pikirin bile ketýdi jón kórdik.
— Tramvaı — kólikterdiń azaıýyna sebepker bolyp, halyqtyń barar jerine kepteliste turmaı jetýine múmkindik jasaıdy. Óskemende ekologııalyq jaǵynan tıimdi kólikti damyta túsip, jańa baǵyttar ashý kerek. Ásirese halyq kóp turatyn Jibek matalar kombınaty yqsham aýdanyna tramvaı júrse deımin. Áıtpese bizde kólik qozǵalysyn ǵana damytýda. Joldardy keńeıtip, oń jaq burylystar jasap jatyr. Al qoǵamdyq kólikter men jaıaý júrginshilerge eshqandaı jaǵdaı jasalmaýla. Amaly quryǵan halyq kólik satyp alýǵa májbúr, — deıdi Dáýlet Asanov.
Onyń aıtýynsha, halyqaralyq úrdis boıynsha adamdardy jeke kólikten góri qoǵamdyq kólikterge otyrǵyzýǵa basymdyq berilgen.
— Sonda aýanyń lastaný deńgeıi tómendep, avtobýstar men tramvaılardyń sapasy artady. Sebebi jolaýshy kóbeıgen saıyn olardyń jaǵdaıy da ońala túsedi. Ókinishke qaraı, bizde tramvaı parkiniń jumysy sylbyr. Jeke menshikten kommýnaldyq balansqa ótkenimen áli kúnge deıin tym baıaý jańaryp, Almatydan ákelingen eski tramvaılardy iske qosyp otyr. Sondyqtan tramvaı qatynasyn damyta túsý úshin júıeli jumys júrgizý qajet, — deıdi ekolog.
Qoryta aıtqanda, tramvaılardyń zııanynan paıdasy basym. Sondyqtan bul kólik túriniń tamyryn kespeı, kerisinshe boıyna qan júgirtý qajet sekildi. Ásirese kún ótken saıyn kólik keptelisi kóbeıip kele jatqan qalalarda turatyndarǵa sol yńǵaıly.
