Qazaqstanda sheneýnikterge quny 20 myń teńgeden asatyn syılyq alýǵa tyıym salynady - baspasózge sholý
***
Shyǵys Qazaqstan oblysynyń ákimi Danıal Ahmetov óńir jurtshylyǵy aldyndaǵy alǵashqy eseptik kezdesýin ótkizdi. Osy jaıt arqaý bolǵan maqala «Egemen Qazaqstan» gazetiniń senbilik sanynda «Óńirdi órkendi ister kútip tur» degen taqyryppen berilgen. Basylymnyń jazýynsha, D.Ahmetov alda atqarylatyn jumystar «Nurly Jol» Jańa Ekonomıkalyq Saıasatynyń aıasynda júzege asyrylatynyn atap ótti. Ekonomıkalyq ósimniń turaqtylyǵyn qamtamasyz etýge baǵyttalǵan baǵyt-baǵdar jumyspen qamtýdy jolǵa qoıý arqyly nátıjeli. Bul rette Elbasy tapsyrmasyna sáıkes, birinshi kezekte jol qurylysy júrgiziledi. Qazir oblys aýmaǵyndaǵy «Astana-Óskemen» magıstraliniń 118 shaqyrymy jóndeldi. Bıyl osy joldyń 53 shaqyrymyn jóndeý jáne «Almaty-Óskemen» magıstralin jobalaýdy aıaqtaý qarastyrylyp otyr. Ony iske asyrý nátıjesinde 2020 jylǵa qaraı avtokólik tasymalyn 1,5 esege arttyrý jáne 2 myń jumys ornyn qurý kózdelgen. «Oblys ákimi turǵyn úı qurylysyn jandandyrýǵa aǵymdaǵy jyly erekshe kóńil bólinetinin jetkizdi. Bıyl jalpy alańy 367 myń sharshy metrdi quraıtyn 1 468 úı salynady. 31,7 mlrd. teńgeni qamtıtyn qurylys barysynda 39 kóppáterli turǵyn úı boı kóteredi. Jyl sońyna deıin 19 kóppáterli úı men 1 429 jeke úı paıdalanýǵa beriledi. Nátıjesinde 3 myńǵa tarta jumys orny qurylyp, 8 myń adam baspanaly bolady dep kútilýde», - dep jazady basylym.
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, keshe Premer-Mınıstrdiń orynbasary Berdibek Saparbaev Pavlodar oblysyna barǵan jumys sapary barysynda kásiptik-tehnıkalyq kadrlardy daıyndaý boıynsha Ulttyq keńestiń selektorlyq otyrysyn ótkizdi. Otyrysqa qatysýshylar dýaldy bilim berý júıesin engizý, kolledjderdi iri kompanııalardyń basqarýyna berý, sondaı-aq eńbek naryǵynyń kadrlarǵa degen suranysyn boljaý máselelerin qyzý talqylady. Basylymnyń jazýynsha, elimizdegi kásiptik-tehnıkalyq kolledjderdiń tek 8 paıyzy ǵana dýaldy júıe boıynsha bilim beredi eken. Bul máselege qatysty Ulttyq kásipkerler palatasy tóraǵasynyń orynbasary Nurjan Áltaev óz oıyn bildirgen. Onyń aıtýynsha, kolledjderdiń oqytý úderisi keı kezde kásiporyndardyń talap-údesinen shyqpaı jatady. Jalpy, kásipkerler tarapynan qyzyǵýshylyq joq emes. Máselen, byltyrǵy jyly 13 myń maman daıyndaýǵa 666 ótinish túsken. «Jalpy, 2014 jyly kásibı-tehnıkalyq mamandardy daıyndaýǵa memleket tarapynan 96 mlrd. teńge qarjy bólingen. Qarjylandyrý jyl ótken saıyn ósip otyrady. Tek jergilikti bıliktegiler bul jumysty qatań baqylaýǵa alý kerek», - dedi Berdibek Saparbaev. Maqala «Kásiptik bilimniń keleshegi zor» degen taqyryppen berilgen.
*** Qazaqstandyq sheneýnikterge quny 20 myń teńgeden asatyn syılyq alýǵa tyıym salynady. Bul rette naqtylaı ketetin bir jaıt bar, memlekettik sheneýnik syılyqty alǵanymen, bir aptanyń ishinde ony esh qoryqpastan memleket menshigine ótkizýge mindetti. Bul jaıynda «Ekspress K» gazetiniń búgingi sanyndaǵy «Darenomý oslý v ýshı ne zaglıadyvaıýt» degen taqyryptaǵy maqalada baıandalǵan. «Syılyqqa» qatysty bap 2016 jyly qabyldanýy tıisti «Jemqorlyqqa qarsy týrý» zań jobasynda qarastyrylǵan. Atalǵan qujatta bizdiń laýazymdy tulǵalarǵa ózderiniń qyzmettiń mindetterin oryndaý barysynda nemese resmı qabyldaýlarda jalpyǵa qabyldanǵan normaǵa sáıkes kádesyılar alýǵa ruqsat etý kózdelgen. Degenmen, tartýdyń quny 10 aılyq eseptik kórsetkishten aspaýy tıis.
*** «Óskemendegi 12-shi mekteptiń 12 jastaǵy oqýshysy Kırıll Popovtyń «rejısserlik» tyrnaqaldy týyndysy daý-damaı týyndatýy múmkin», - dep jazady «Vremıa» gazeti. Jetkinshek óziniń uıaly telefonymen synyptaǵy tóbelesti túsirip, ony ǵalamtorǵa salyp jibergen. Beınerolıkten aýyzynan aq ıt kirip, kók ıt shyqqan «jas rejısser» synyptastaryn jábirlegendigin anyq baıqaýǵa bolady. Osydan keıin jábir kórgen balalardyń ata-analary kishkentaı buzaqynyń týǵan-týystaryn sotqa berýge sheshim qabyldaǵan.
