Qazaqstanda salyq kólemi tómendetilýi yqtımal - Aptalyq sholý
Mınıstrdiń aıtýynsha, 2010 jyldan beri elimizde salyq júktemesi birtindep tómendetilip keldi jáne qazirgi ýaqytta barynsha tómen bolyp otyr. «5 paıyzdyq zeınetaqymen qamtamasyz etý, áleýmettik-medıtsınalyq saqtandyrý tólemderi boıynsha qabyldanǵan sheshimderge baılanysty jalaqy qoryna júktemeniń arta túsetindigimen túbegeıli kelisemin. Bul bizdi alańdatyp qana qoımaı sonymen birge qordy qalaı qysqartý kerektigin oılandyryp ta otyr. Ázirlenip jatqan Salyq kodeksi aıasynda biz salyq júktemesiniń qandaı elementterin tómendetýge bolatyndyǵyn oılastyratyn bolamyz. Ázirshe, zeınetaqy júıesin, medıtsınalyq qamsyzdandyrýdy qoǵamdyq qaıta teńgerimdeýsiz tómendetýge bolatyn jalǵyz element - bul áleýmettik salyq bolyp tur. Ony tómendetýdi oılastyratyn shyǵarmyz», - dedi Súleımenov depýtattardyń osy máselege qatysty saýalyna oraı.
Keıin mınıstr Úkimet saǵaty aıasynda BAQ ókilderine bergen suhbatynda Qazaqstandaáleýmettik salyq qanshalyqty tómendeýi múmkin ekenin aıtty. «Onyń (áleýmettik salyq) áserin seziný úshin 1,5-2 esege qysqartý qajet. Degenmen, bul másele salyq salý jónindegi jumys toby aıasynda qarastyrylyp jatyr jáne Úkimet tarabynan bekitilgen joq. Naqty somany jarııa etýge daıyn emespiz», - dedi Tımýr Súleımenov.
Aıta keteıik, «Salyq jáne bıýdjetke tólenetin basqa da mindetti tólemder týraly (Salyq kodeksi)» Qazaqstan Respýblıkasynyń 2008 jylǵy 10 jeltoqsandaǵy № 99-IV Kodeksiniń 355-babyna sáıkes, jeke kásipkerler; jeke notarıýstar, jeke sot oryndaýshylary, advokattar, eger osy baptyń 2-tarmaǵynda ózgeshe belgilenbese Qazaqstan Respýblıkasynyń rezıdent zańdy tulǵalary, Qazaqstan Respýblıkasynda qyzmetin turaqty mekemeler arqyly júzege asyratyn rezıdent emes zańdy tulǵalar, qosarlanǵan salyq salýdy boldyrmaý týraly halyqaralyq shartqa sáıkes, turaqty mekeme qurýǵa ákep soqpaıtyn, fılıal nemese ókildik arqyly qyzmetin júzege asyratyn rezıdent emes zańdy tulǵalar áleýmettik salyq tóleýshiler bolyp tabylady.
Sý tasýy múmkin óńirler
Osy aptadaǵy Úkimet otyrysynda QR Іshki ister mınıstri Qalmuhanbet Qasymov Qazaqstandaǵy kóktemgi sý deńgeıiniń kóterilýi jaıynda baıandady. Qazirgi kezde barlyq óńirlerde tıisti sharalar júrgizilýde.
«24-25 naýryzda Soltústik Qazaqstan men Aqmola oblystaryndaǵy jaǵdaıdy áýe kóligimen qarap shyqtyq, al 29 naýryzda Qaraǵandy oblysynyń aýmaǵyn tekseremiz»,-dep toqtaldy mınıstr.
Qasymovtyń sózine qaraǵanda, budan buryn gıdrometeorologııalyq ortalyqtyń málimeti men sý qoımalaryndaǵy jaǵdaıdy eskere otyryp, Aqmola, Qaraǵandy, Qostanaı, Qyzylorda, Soltústik Qazaqstan, Ońtústik Qazaqstan oblystary qaýiptiliktiń joǵary deńgeıine jatqyzylǵan bolatyn.
«Alaıda, sońǵy aýa raıy málimetterin eskere kele, qaýiptilik Soltústik Qazaqstan men Qostanaı oblystarynda saqtalyp otyr. Qyzylorda boıynsha baıandadyq, ıaǵnı sýdyń birshama tasýy oryn aldy. Muzdyń jarylý kezeńi ótti, osy oraıda, aıtarlyqtaı qater joq. Aýa raıyn eskere otyryp, Qostanaı oblysynda sý deńgeıiniń kóterilýin 6-7 sáýirge, al Aqmola, Qaraǵandy jáne Soltústik Qazaqstan oblystarynda 8-9 sáýirge boljadyq. Atalǵan merzimge barlyq kúshter daıyndalyp, barlyq qajetti sharalardy qabyldaımyz», - dedi QR ІІM basshysy.
Óz kezeginde Úkimet basshysy Baqytjan Saǵyntaev bul máseleni únemi baqylaýda ustaýdy tapsyrdy.
Qazaqstanda egistikter aýmaǵy artady
Ótip bara jatqan bul aptadaǵy Úkimet otyrysynda QR Aýyl sharýashylyǵy birinshi vıtse-mınıstri Qaırat Aıtýǵanov 2017 jylǵy kóktemgi egis jumystaryna daıyndyq barysy týraly baıandady. Atap aıtqanda, 2017 jyly aýyl sharýashylyǵy daqyldaryn 22 mıllıon gektar alqapta ornalastyrý josparlanýda, bul 2016 jylmen salystyrǵanda 311 myń gektarǵa artyq.
«Onyń ishinde kóktemgi egis kólemi 18,5 mln. gektardy quraıdy. Agroónerkásiptik keshendi damytýdyń jańa memlekettik baǵdarlamasyna sáıkes, ishki naryqty otandyq ónimmen tolyqtyrýǵa, qurama jem jáne qaıta óńdeıtin kásiporyndardyń júktemeligin arttyrýǵa, mal sharýashylyǵynda jem-shóp bazasyn nyǵaıtý úshin egistik jerlerdi ártaraptandyrýda mynadaı jumystar júrgizilýde»,- dep toqtaldy Q. Aıtýǵanov.
Osy rette mal azyǵy daqyldarynyń egistik kólemi (arpa, suly, júgeri, asburshaq, noqat) - 206 myń gektarǵa, jarma daqyldary - 32 myń gektarǵa, maıly daqyldar - 60 myń gektarǵa, qant qyzylshasynyń egistik kólemi 7 myń gektarǵa artady dep josparlanýda.
Sýdy kóp qajet etetin dándi-daqyldar, sonyń ishinde kúrish kólemin 2 myń gektarǵa, maqtany - 4,6 myń gektarǵa, bıdaıdy 338 myń gektarǵa qysqartý kózdelýde. Jalpy dándi-daqyldardyń egistik alqaby 15 mln. gektardy quraıtyn bolady, onyń ishinde bıdaı 12 mln. gektarǵa egilmek.
Sonymen qatar, aǵymdaǵy jyly AÓK sýbektilerimen kóktemgi egis jáne egin jınaý jumystaryn júrgizýge bólingen bıýdjettik nesıe kólemi 60 mlrd. teńge. Osy qarajattardyń sheńberinde jalpy 3 mln. gektar egistik alqapty qamtı otyryp, 1500 AÓK sýbektilerin qarjylandyrý kózdelip otyr. Bul turǵyda, memlekettik qarajatty paıdalanýdyń tıimdiligin jáne qaıta óńdeýmen aınalysatyn kásiporyndardyń júktemeligin arttyrý maqsatynda qarjylandyrý tetikteri basyńqy baǵyttar boıynsha júzege asyrylady. Atap aıtqanda, birinshi kezekte maıly daqyldar men mal azyǵy daqyldary qarjylandyrylady.
«Jańa memlekettik baǵdarlamanyń aıasynda aýyl sharýashylyǵy taýar óndirýshilerin joǵarǵy sapaly tuqymmen qamtamasyz etý maqsatynda tuqym sharýashylyǵyn qoldaý mehanızmi jetildirildi. Mysaly, aǵymdaǵy jyldan bastap biregeı jáne elıtalyq tuqymdardy sýbsıdııalaý qaıtadan bastalatyn bolady, al birinshi reprodýktsııaly tuqymdar tek basymdy daqyldar boıynsha jáne eń tómengi normasyz sýbsıdııalanatyn bolady. Budan basqa jemis-jıdek daqyldary men júzimniń elıtalyq kóshetteri jáne birinshi urpaqty býdandaryn sýbsıdııalaý jalǵastyrylatyn bolady. 2017 jyly 2,4 mln. tonna aýyl sharýashylyǵy daqyldarynyń tuqymy daıyndaldy»,-dedi Aıtýǵanov.
Belgili bolǵandaı, aǵymdaǵy jyly mıneraldy tyńaıtqyshtardy sýbsıdııalaý úshin 13 mlrd. teńge bólindi, bul byltyrǵy jylmen salystyrǵanda 2 mlrd. teńgege artyq. Kóktemgi egis jumystary bastalǵan ýaqyttan bastap ár on kún saıyn mıneraldy tyńaıtqyshtardy jóneltý boıynsha monıtorıng júrgizilip otyrady.
2017 jylǵy kóktemgi dala jumystaryn ýaqytyly júrgizýdi qamtamasyz etý maqsatynda 375 myń tonna mólsherinde qajetti dızel otynynyń kólemi aıqyndaldy, onyń ishinde 148 myń tonna naýryz aıyna bekitildi. Naýryz aıyna bekitilgen baǵa lıtrine 105 teńge. Naryqtyq baǵa lıtrine 130 teńge bolǵanda, operatorlardyń shyǵynyn eskere otyryp, aýyl sharýashylyǵy taýar óndirýshileri úshin lıtrine 120 teńgeni quraıdy.
Qazaqstanǵa munaıdyń qolaıly baǵasy
Bul aptada tilshiler saýalyna jaýap berý kezinde QR Energetıka mınıstri Qanat Bozymbaev álemdik naryqta turaqtylyqty saqtaý úshin munaıdyń qolaıly baǵasyn atady.
«Taqtatas munaıyn óndirý (AQSh-ta) aıtarlyqtaı artpas úshin barreline 50-den 60 dollarǵa deıingi dáliz durys bolady dep sanalýda. Eger de munaı quny barreline 60 dollardan assa, onda AQSh-ta taqtatas munaıyn óndirý kólemi eleýli kólemde artýy yqtımal», - dedi Bozymbaev Úkimet otyrysynan keıin.
Energetıka mınıstri taqtatas munaıyn óndirý kóleminiń artýy eksporttaýshylarǵa tıimsiz ekenin atap ótti.
«Bundaıda munaı eksporttaýshylar zardap shegedi, sonymen qatar bizde qordyń kólemi de ósedi. Sondyqtan naryqtyń turaqtylyǵy turǵysynda barreline 50 jáne 60 dollar aralyǵyndaǵy dáliz eń qolaıly baǵa»,-dep túıindedi sózin mınıstr.
Budan bólek ol Qazaqstannyń munaı óndirý kólemin qysqartý máselesi boıynsha túsinik berdi, dep habarlaıdy QazAqparat.
«Munaı óndirýdi shekteý týraly kelisim boıynsha eki negizgi kelissóz júrgizýshi - olar Reseı Federatsııasy men Saýd Arabııasy. Olar aldyn ala konsýltatsııalardy júrgizýde. Sáýir jáne mamyrda kelisim merzimin uzartý turǵysynda OPEK aıasynda konsýltatsııalar ótedi dep kútilýde. Osy oraıda men áriptestermen sóılesken bolatynmyn. Búginde naqty tujyrymdy aıta almaımyn, sebebi merzimdi uzartýdyń ustanymdaryn bilmeı otyrmyn»,-dedi Bozymbaev.
Sonymen qatar mınıstrge «Qazaqstan munaı óndirý kólemin qanshalyqty qysqarta alady?» degen saýal qoıyldy. Óz kezeginde Bozymbaev elimiz munaı óndirý kólemin qasqarpaıtynyn, biz tek arttyra alatynymyzdy jetkizdi.
Osy oraıda ol OPEK elderi tarapynan munaı óndirý kólemin qysqartý boıynsha mindettemeni oryndaý baǵytynda biryńǵaı ádisteme joq ekenin túsindirdi.
«Máselen, Reseı kezeń-kezeńmen oryndaýda, ıaǵnı 300 myń barrelge qysqartýy tıis bolatyn. Qańtar aıynda biz ózimizdiń mindettemeni asyra oryndadyq, 20 myń barrelden astam shekteý boldy, aqpanda birshama azdaý. Naýryzda bizde óndirý kólemi sál artyqtaý bolady, al sáýirde óndirý kólemi azaıady dep kútýdemiz. Bul birqatar faktorlarǵa baılanysty. Onyń ishinde tabıǵı-klımattyq, sondaı-aq paıdalaný merzimine oraı elimizdiń ár bóliginde ken ornyndaǵy jaǵdaıǵa qatysty bolyp otyr. Іri ken oryndarynyń kóbisi jylyna óndirý kólemin mıllıon tonnaǵa deıin azaıtty»,-dep naqtylady Q. Bozymbaev.
Energetıka mınıstri Qarashyǵanaq pen Qashaǵan ken oryndary aldaǵy ýaqytta ulǵaıatynyn atap ótti.
Esterińizge sala keteıik, aǵymdaǵy aıdyń basynda Qanat Bozymbaev Qazaqstan OPEK elderi aldyndaǵy mindettemesin oryndap jatqanyn aıtqan edi.
