Qazaqstanda PIK-ten múlik ıeleri birlestigine aýysý qalaı júrip jatyr

None
None
NUR-SULTAN. QazAqparat – QR Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrliginiń baspasóz qyzmeti páter ıeleri kooperatıvinen (PIK) múlik ıeleriniń birlestigine (MIB) aýysý baǵytyndaǵy jumystar jaıynda túsinik berdi. Bıyldyń 9 aıynda 11 myńnan astam MIB/JS quryldy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Jalpy alǵanda, búkil el boıynsha 54 474 kóppáterli túrǵyn úı (KPTÚ) bar, onyń ishinde 50 427 KPTÚ múlik ıeleri birlestigin (MIB) nemese jaı seriktestik (JS) qurýǵa jatady. 2021 jylǵy 30 qyrkúıektegi jaǵdaı boıynsha 13 005 basqarýdyń jańa nysany quryldy, sonyń arasynda 1 969 MIB, 11 036 JS qamtylǵan. Bul óz kezeginde kóppáterli túrǵyn úı jalpy sanynyń 25,8 paıyzyn quraıdy. Árbir ákimdik jınalystardy ótkizý boıynsha tıisti jol kartalary men kestelerdi bekitti. Al bıylǵy 9 aı qorytyndysy boıynsha josparda 31 580 eskerilse, 11 776 MIB/JS quryldy, bul jospardyń 37,3 paıyzyn qurady. Osy oraıda jospardan artta qalý kórsetkishinde 19 804 MIB/JS qamtylǵan, ony keıinirek óteýge týra keledi, bul aýyr júktemeni týdyrady. Aǵymdaǵy jyldyń 19 tamyzynda MIB reformasy boıynsha 662 adam qatysqan respýblıkalyq vebınar ótkizildi», - delingen vedomstvo málimetinde.

L.N.Gýmılev atyndaǵy EUÝ men mınıstrlikte baǵdarlama boıynsha 634 tyńdaýshy oqytyldy, KPTÚ-niń 266 basqarýshysynyń Sertıfıkattaý ortalyǵynda biliktiligi rastaldy. Basqa bilim berý obektileriniń bazasynda oqý ortalyqtaryn ulǵaıtý boıynsha jumys júrgizilýde.

Bıylǵy sáýir aıynda «Qazaqstan Respýblıkasynyń kooperatıvteri men ekonomıkalyq qoǵamdastyqtardyń basqa da nysandarynyń ulttyq qaýymdastyǵy» ZTB negizinde birinshi ózin-ózi retteıtin uıym (ÓÓRU) quryldy.

«Bul ÓÓRU múlik ıeleri birlestigin qurý jáne jylý berý kezeńine daıyndyq máseleleri boıynsha óńirlerde keń aýqymdy aqparattyq-túsindirý naýqanyn ótkizýge daıyn. ÓÓRU músheligine kirý kezinde tegin oqytýdy jáne sertıfıkattaýdy qamtamasyz etýge ázir. Sonymen qatar, PIK arasyndaǵy shıelenisti jáne daýly máselelerdi tómendetý boıynsha máselelerdi óz moınyna alýǵa, sondaı-aq «Atameken» UKP-nyń kómegimen PIK-tiń basqarýshylar men servıstik kompanııalar nysanyna birqalypty ótýin qamtamasyz etýge daıyn. Ákimdikterge osy ÓÓRU-men ózara is-qımyldy jolǵa qoıý usynyldy, alaıda jergilikti atqarýshy organdar tarapynan uıymdastyrý jumystary tıisti deńgeıde emes», - dep atalyp ótken mınıstrdik habarlamasynda.

2021 jylǵy 30 qyrkúıektegi jaǵdaı boıynsha kelip túsken 828 suraqqa jaýap berildi. Halyqty kóbirek qamtý maqsatynda «Astana-ERTs» JShS biryńǵaı tólem qujatynda (túbirteginde) bıylǵy mamyr-maýsym aılaryna Nur-Sultan qalasy boıynsha MIB jáne JS qurý týraly aqparat ornalastyrylǵan. Turǵyndardy qamtý 332 000 abonentti qurady.

«TKSh QazOrtalyǵy» AQ janynda «Astana-ERTs» JShS-men birlesip, MIB jáne JS jumys isteý boıynsha front-ofıs, sondaı-aq ádisnamalyq konsýltatsııa ashyldy. 2021 jylǵy 16 qyrkúıekte mınıstrlik «Turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵyn jańǵyrtý men damytýdyń qazaqstandyq ortalyǵy» AQ alańynda TKSh salasyndaǵy elektrondyq aqparattyq resýrstardy ortalyqtandyrylǵan jınaý jáne saqtaý júıesin (E-Shańyraq) tájirıbelik paıdalanýǵa engizdi.

Búgingi kúni, 1 kezeń aıasynda aqparattyq júıe kóppáterli turǵyn úılerdiń sany, olardyń tehnıkalyq jaı-kúıi, KPTÚ basqarý organdarynan alynatyn ornatylǵan esepke alý quraldary boıynsha taldamalyq derekterdi qalyptastyrýǵa, sondaı-aq tabıǵı monopolııalar sýbektilerimen jáne úıdi basqarýdyń naryqtyq IT-qosymshalarymen ıntegratsııany júrgizýge múmkindik beredi.

Bul rette júıeni odan ári damytý kózdelgen, onyń aıasynda reıtıngter, basqarýshylar men servıstik kompanııalardyń tizilimderin qalyptastyrý múmkindigi paıda bolady. Joba memlekettik-jekeshelik áriptestik tetigi boıynsha bıýdjettik qarjylandyrýsyz iske asyrylady.

Budan basqa, vedomstvo Ádilet, Tsıfrlyq damý, ınnovatsııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstrlikterimen birlesip, Jol kartasyn jáne E-Gov portalynda MIB-ti tirkeı otyryp, elektrondyq daýys berý qyzmetin iske qosý boıynsha birlesken buıryqty bekitti. Qazirgi ýaqytta E-Gov portalynda tirkelgen kondomınıým obektisimen KPTÚ úshin elektrondyq daýys berýdi ótkizýge bolady.


Сейчас читают
telegram