Qazaqstanda múgedekterdiń áleýmettik jaǵdaıy qalaı jaqsartylmaq

NUR-SULTAN. QazAqparat – Osy aptada el Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev «Azamattardyń jekelegen sanattaryn áleýmettik qorǵaý máseleleri jónindegi Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine ózgertýler men tolyqtyrýlar engizý týraly» Zańǵa qol qoıǵan bolatyn. Osyǵan oraı atalǵan zań aıasynda qandaı tyń jańashyldyqtar engiziletindigin, jalpy múgedektigi bar tulǵalardyń áleýmettik jaǵdaıy qalaı jaqsaratyndyǵyn QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi Áleýmettik qyzmetter saıasatyn damytý departamenti dırektorynyń orynbasary Syrym Nasıden surap bilgen edik.

- Múgedektikke jáne asyraýshysynan aıyrylǵan jaǵdaıda birrettik járdemaqy alý quqyǵyn berý jaıynda aıtyp berseńiz. Bul jańashyldyq qansha adamdy qamtıdy?

- 1997 jyldyń 16 maýsymyndaǵy «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy múgedektigi jáne asyraýshysynan aıyrylǵan jaǵdaıdaǵy memlekettik áleýmettik járdemaqy týraly» Zańnyń 1-baby 3-tarmaǵyna sáıkes, túrli memlekettik áleýmettik járdemaqyny birrettik alý quqyǵy bar tulǵalarǵa olardyń tańdaýymen bir járdemaqy taǵaıyndalady. Іs júzinde eger ata-analary ajyrasatyn bolsa, onda otbasynda qalǵanyna balalary kámeletke tolmaǵanǵa deıin alıment tóleıdi. Buǵan qosa, «Neke jáne otbasy» týraly kodekstiń 139-baby 2 tarmaǵyna sáıkes, balalarǵa arnalǵan alıment mólsheri taraptardyń materıaldyq jáne otbasylyq jaǵdaılary nemese ózge de nazar aýdarýǵa turarlyq jaıttarǵa baılanysty sotpen ulǵaıtylýy múmkin.

Erekshe jaǵdaılar bolǵan kezde ata-ana atalǵan jaǵdaıattan týyndaıtyn qosymsha shyǵyndardy óteýge qatysýǵa sotpen tartylýy yqtımal. Demek, múgedek balaǵa tólenetin alıment mólsheri balanyń aýrýyna jáne ony emdeýge qajetti qosymsha shyǵyndardyń qajettiligine baılanysty artýy múmkin. Buǵan qosa, ata-analardyń biri qaıtys bolatyn bolsa, onda múgedek balaǵa asyraýshysynan aıyrylýyna baılanysty memlekettik áleýmettik járdemaqy tólenbeıdi. Óıtkeni, ol múgedektigine baılanysty memlekettik áleýmettik járdemaqy alady.

Osyǵan oraı múgedek balalarǵa bir ýaqytta memlekettik áleýmettik járdemaqynyń eki túrin alýǵa múmkindik bere otyryp, olardyń materıaldyq jaǵdaıyn jaqsartý maqsatynda bul máseleni retteý usynylady. Bul usynys jalpy alǵanda «Nur Otan» partııasynyń XVIII sezinde azamattardyń az qamtylǵan sanatyn jáne kópbalaly otbasylardy áleýmettik qamtamasyz etýdi arttyrý bóliginde berilgen tapsyrmalarǵa saı keledi.

Bul bastamany júzege asyrý úshin qosymsha bıýdjet qarajatynyń qajettiligi 2021 jyly 1 169 027 myń teńgeni (2 164 adam), 2022 jyly 1 251819 teńgeni (2 164 adam) jáne 2023 jyly 1 264 451 (2 164 adam) quraıdy.

- Vedomstvonyń sońǵy málimetterine sáıkes, Qazaqstanda eńbek etý barysynda mertigýine oraı qanda adam múgedektik aldy? Mundaı jaǵdaılardyń tirkelýi qandaı kásiporyndarda basym? Qazirgi ýaqytta qanda adam ońaltý tehnıkalyq quralymen jáne ońaltý qyzmetterimen qamtylǵan?

Jumys berýshiniń kinásinen eńbek etý barysynda mertikken nemese kásiptik aýrýǵa shaldyǵý saldarynan múgedekttik alǵan adamdardy áleýmettik qorǵaý týraly zańǵa sáıkes, olar shıpajaılyq-kýrorttyq emdeýmen, tehnıkalyq súıemeldeý jáne arnaýly qozǵalys quraldarymen jumys berýshiniń qarajat esebinen qamtamasyz etiledi. Olar: kreslo-besik arba, protezder, estý apparattary, kórý qabileti nasharlaǵandarǵa arnalǵan saǵattar jáne basqalary. Jumys berýshiniń, jeke kásiperliktiń qyzmeti toqtatylǵanda nemese zańdy tulǵa joıylǵan jaǵdaıda bul mindetteme memleketke ótedi.

Buǵan qosa, múgedekter kásiporyn qyzmet toqtatylǵanda nemese bankrottyq protsedýrasyn júrgizý barysy kezeńinde ońaltý tehnıkalyq quraldaryn alý múmkindiginen aıyrylǵan. Tájirıbede bankrottyq protsedýrasy 1,5 jylǵa deıin sozylýy múmkin. Atalǵan kezeńde óndiris barysynda múgedek bolyp alǵan adam ońaltý tehnıkalyq quralynsyz qalady?

- Múgedektigi bar balalardy tárbıelep otyrǵan otbasylardy baspana kezegine qoıý algorıtmin aıtyp berseńiz. Jyl saıyn mundaı qansha otbasy baspanaly bolady?

- «Turǵyn úı qarym-qatynasy týraly» Zańnyń 74-babyna sáıkes azamattarǵa memlekettik turǵyn úı qorynan baspana barlyq qajetti qujattarmen ótinish berilgen sátten bastap túzilgen tizimdegi kezek tártibimen usynylady. Múgedek bala 18 jasqa tolǵan kezde jáne 1 nemese 2 toptaǵy múgedek sanatyna kóshken kezde baspana alý kezegin saqtaý maqsatynda mundaı kezekke qaıtadan turýyna týra keledi.

Qazirgi ýaqytta baspana kezeginde turǵan múgedektigi bar balalar 18 jasqa tolǵannan keıin «1 jáne 2 top múgedegi» sanaty boıynsha jańa kezekke qaıtadan turýǵa májbúr. Sol arqyly biz quramynda múgedektigi bar otbasylardy baspanamen qamtý merzimin keıinge shegeremiz.Eger bala 18 jasqa tolǵanǵa deıin baspana alyp úlgermese, onda sol bala kezekke qaıtadan turýyna týra keledi.

Respýblıkada múgedektigi bar 97 myń bala bar. Al baspana kezeginde turǵan múgedek balasy bar otbasylardyń sany aldyn ala málimetterge qaraǵanda 20 myńǵa jýyqtaıdy.

Atap óterligi, kezek tizimin jergilikti atqarýshy organdar túzedi. Búginde ókiletti organ – Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligi baspana bólýdiń qoldanystaǵy tártibine ózgertýler engizýde.

- Áleýmettik qyzmetter portaly múmkindigi shekteýli jandardyń ómirin qalaı jeńildetpek?

- Áleýmettik qyzmetter portalynyń túpki máni – múgedekti bar adamdarǵa derbes tańdaý jasaý múmkindigin berý. Burynyraqta memlekettik satyp alý arqyly taýarlardyń deni satyp alynatyn jáne barlyq taýar qoımaǵan túsetin. Odan keıin múgedekter ózderine qajetti ońaltý tehnıkalyq quralyn alatyn. Qazir portal taýardy óz betinshe tańdaýǵa múmkindik beredi.Biz baǵalalardy sáıkestendirdik. Endigi ýaqytta portalda baǵalar birkelki desek te bolady. Buǵan qosa, múgedekti bar adamdarǵa birshama qymbat taýarlardyda satyp alý múmkindigin berip otyrmyz. Bir bóligin memleket, al qalǵanyn múgedek jannyń ózi óteıdi. Eń bastysy jetkizý merzimin qysqarttyq. Jyl saıyn memlekettik satyp alý jarııalanyp, odan keıin protsess 40 kúnge sozylatyn. Sodan soń sottar bastalyp, protsess 6 aıǵa deıin sozylyp ketetin. Al qazirgi ýaqytta eń uzaq merzim – 1 aı. Eger taýar elordada qalsa, onda ony qoımadan alýǵa bolady ári oǵan taýardy birden ákelip beredi.

Kúrdeli máselelerdiń biri – múgedekterge arnalǵan taksı qyzmeti. Invataksı jetisteıdi. Ony tańerteńge tapsyrys berý úshin bir kún buryn keshke ótinim berip qoıý qajet. Al onyń qyzmet kórsetý saıasatyn Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligi qabyldaǵan erejelermen reglamentteledi. Biz ınvataksı qyzmetiniń portal arqyly kórsetilýin qalap otyrmyz. Múdektigi bar adamdar taksı agregatoryn tańdaıdy. Memleket tarapynan lımıt aıqyndalatyn bolady. Bul da múgedektigi bar jandarǵa ınvataksı qyzmetin birshama tıimdi paıdalanýǵa múmkindik beredi. Qazirgi ýaqytta osy qyzmetti engizý múmkindigin qarastyryp jatyrmyz. Jobany ilki rejımde elorda men Almaty qalasynda engizý josparlanyp otyr. Túptep kelgende portaldy elektrondy dúken desek te bolady.

- Suqbatyńyzǵa raqmet!