Qazaqstanda medıtsınalyq saqtandyrý júıesin engizý qalaı júrip jatyr
Emhanalar men aýrýhanalar 1 qańtardan bastap halyqqa birden eki pakette — burynǵysynsha elimizdiń árbir turǵynyna qoljetimdi bolyp qala beretin tegin medıtsınalyq kómektiń kepildik berilgen kóleminiń (TMKKK) jańa úlgisi boıynsha jáne mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrýdyń jańa paketinde medıtsınalyq kómek kórsetedi. 1 sáýirge deıin barlyq qazaqstandyqtar Medıtsınalyq saqtandyrý qoryna jarnalar salý-salmaýyna qaramastan, shartty túrde saqtandyrylǵan dep esepteledi.
Densaýlyq saqtaý mınıstrliginde aıtylǵandaı, MÁMS engizýdiń qandaı da bir aıtarlyqtaı nátıjeleri týraly aıtý ázirge erte, degenmen, patsıentterdiń kópshiligi qazirdiń ózinde memlekettik emhanalarda qyzmet kórsetý jaqsarǵanyn, konsýltatsııalyq-dıagnostıkalyq kómek aıtarlyqtaı qoljetimdi bola túskenin aıtady. Osyǵan deıin adamdarǵa óz qaltasynan tóleýge týra kelgen barlyq aqyly dıagnostıka, onyń ishinde MRT, KT, IFT, PTR sekildi qymbat zertteýler, tolyǵymen tegin kórsetiletin boldy.
Eger dáriger medıtsınalyq qyzmetterdi kórsetýden bas tartsa, al oǵan aıǵaqtar bar bolsa, árqashan Medıtsınalyq saqtandyrý qorynyń biryńǵaı baılanys ortalyǵyna 1406 nómiri boıynsha habarlasyp, keri baılanys úshin óz baılanystaryn kórsete otyryp, ótinish qaldyrýǵa bolady. Patsıentterdiń quqyqtary jónindegi ombýdsmen retinde áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qory qazaqstandyqtardy óz problemalarymen jalǵyz qalmaýǵa jáne medıtsınalyq kómek alý quqyǵyn qorǵaýǵa shaqyrady.
Halyqtyń 97%-y MÁMS júıesine qatysady
Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń málimetinshe, búgingi tańda halyqtyń 97%-y QR DSM derekter bazasynda ózektendirilgen jáne áleýetti túrde MÁMS júıesiniń qatysýshylary bolyp tabylady. Qalǵan 3%-y boıynsha, bul 550 myńǵa jýyq adam, jumys jalǵasýda. Ózektendirilgen halyq qataryndaǵy azamattardyń 88%-dan astamy saqtandyrylǵan mártebesine ıe, olardyń 54%-y nemese 10 mln adam azamattardyń jeńildikti sanattaryna jatady, qalǵandary — jaldamaly qyzmetkerler, jeke kásipkerler, azamattyq-quqyqtyq sıpattaǵy (AQS) sharttar boıynsha jumys isteıtin azamattar, ózin-ózi jumyspen qamtyǵan azamattar jáne derbes tóleýshiler. Olar 2,2 mln-ǵa jýyq adam nemese halyqtyń 12%-y.
Áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qorynda shamamen 250 mlrd teńge jınaldy
2017 jyldyń 1 shildesinen bastap 2019 jyldyń 31 jeltoqsanyna deıingi kezeńde jumys berýshiler men jeke kásipkerlerdiń aýdarymdary men jarnalarynyń jalpy somasy 246,9 mlrd teńgeni qurady.
Olardyń ishinde 237,7 mlrd teńge (96,3%) jumys berýshilerdiń aýdarymdaryna, 9,2 mlrd teńge (3,7%) — azamattyq-quqyqtyq sıpattaǵy sharttar boıynsha jumys isteıtin azamattar men jeke kásipkerlerdiń salymdaryna tıesili.
Óńirler bólinisinde eń kóp soma burynǵysynsha Almaty jáne Nur-Sultan qalalarynan, sondaı-aq Qaraǵandy oblysynan túsedi. MÁMS-ǵa kelip túsken barlyq qarajat senimgerlik basqarý sharty jasalǵan Ulttyq bankte saqtalady jáne keıinnen MÁMS aıasynda kórsetiletin qyzmetterdi tóleýge jiberiletin bolady.
MÁMS paketine ne kirdi, ne ózgerissiz qaldy?
Barlyq alǵashqy medıtsınalyq-sanıtarlyq, shuǵyl jáne jedel kómek tegin medıtsınalyq kómektiń kepildendirilgen kóleminde qaldy. Árbir adam, burynǵysynsha, tirkelgen jeri boıynsha ýchaskelik dárigerdiń qabyldaýyna jazyla alady, bazalyq analızder men dıagnostıkaǵa, aýrýdy baqylaý jáne emdeý boıynsha dárigerdiń konsýltatsııasyna joldama ala alady.
Eger ýchaskelik dáriger/terapevt áleýmettik mańyzy bar, negizgi sozylmaly nemese qaýipti aýrýlar qataryndaǵy aýrýdy anyqtasa, mundaı patsıentke onyń MÁMS júıesine qatysý-qatyspaýyna qaramastan, tar beıindi mamandardyń konsýltatsııalary, barlyq qajetti dıagnostıkalyq tekserýler, kúndizgi jáne táýlik boıy statsıonarlarda emdeý, medıtsınalyq ońaltý, pallıatıvtik kómekti (kúrdeli aýrýlary bar patsıentter úshin qoldaý terapııasy) qosa alǵanda medıtsınalyq qyzmettiń tolyq spektri kórsetiletin bolady. Bul onkologııa, qant dıabeti, arterııalyq gıpertenzııa, júrektiń ıshemııalyq aýrýy, AITV, gepatıt, týberkýlez jáne t. b. sııaqty aýrýlar.
Eger anyqtalǵan aýrý áleýmettik mańyzy bar nemese sozylmaly bolmasa, konsýltatsııalyq-dıagnostıkalyq, statsıonardy almastyratyn, statsıonarlyq kómekti patsıent Medıtsınalyq saqtandyrý qoryna turaqty tólem jasaǵan jáne saqtandyrylǵan mártebesi bolǵan jaǵdaıda ǵana ala alady.
Stomatologııalyq kómek tolyǵymen MÁMS paketine engizildi jáne tek jekelegen jeńildikti sanattarǵa ǵana kórsetiledi. Josparly túrde — júkti áıelder men 18 jasqa deıingi balalarǵa hımııalyq qataıtylǵan kompozıtti materıaldardan jasalǵan plomba salý jáne preparattaý, aýyrsynýdy basý arqyly tisterdi julý júzege asyrylady. Jalpy orta bilim berý uıymdarynda oqýshylar úshin aýyz qýysyn profılaktıkalyq maqsatta tekserý jáne tistiń sańylaýlaryn jabý tegin bolady.
Shuǵyl túrde — 18 jasqa deıingi balalarǵa, júkti áıelderge, UOS qatysýshylaryna, zeınetkerlerge, 1, 2 jáne 3 toptaǵy múgedekterge, «Kúmis alqa» jáne «Altyn alqa» belgilerimen marapattalǵan kóp balaly analarǵa, ataýly áleýmettik kómek alýshylarǵa, ınfektsııalyq, áleýmettik mańyzy bar jáne aınaladaǵylar úshin qaýipti aýrýlarmen aýyratyn naýqastarǵa hımııalyq qataıtylǵan kompozıttik materıaldardan jasalǵan plombany salý jáne preparattaý, aýyrsynýdy basýmen tisti julý, perıostotomııa, abstsessterdi ashý kórsetiledi. Al 1 naýryzdan bastap bul kómek halyqtyń qosymsha eki sanatyna: múmkindigi shekteýli balaǵa nemese bala kezinen birinshi toptaǵy múmkindigi shekteýli adamǵa kútim jasaıtyn jumys istemeıtin azamattarǵa kórsetiletin bolady.
Ortodontııalyq kómek — týa bitken jaq-bet patologııasy bar balalar úshin tańdaı jyryǵy kezindegi túzetý (ortodontııalyq plastınka) tegin bolyp qalady.
1 naýryzdan bastap tis-jaq anomalııasynyń ártúrli túrlerine (tisteý kemistigi, jaq mıkrognatııasy) túzetý az qamtylǵan otbasylardyń tis-jaq anomalııasynyń ár túrli túrleri bar 6-dan 12 jasqa deıingi balalaryna qoljetimdi bolady.
Tegin medıtsınalyq kómektiń kepildendirilgen kólemindegi medıtsınalyq ońaltý tek týberkýlezben aýyratyn jáne týberkýlez aýrýymen aýyrǵan naýqastarǵa ǵana usynylady. Qalǵan jaǵdaılarda — kúrdeli jaǵdaılar men operatsııalyq aralasýlardan keıin qalpyna keltirý emi MÁMS paketinde qoljetimdi bolady.
Aıta ketý kerek, tegin medıtsınalyq kómek paketi el aýmaǵynda turaqty turatyn sheteldikterge de el azamattaryna usynylatyn kólemde kórsetiledi. Bul — barlyq alǵashqy medıtsınalyq-sanıtarlyq, shuǵyl jáne jedel járdem.
Medıtsınalyq aqparattyq júıelerdi ıntegratsııalaý jumystary
Barlyq medıtsınalyq aqparattyq júıeler Qaraǵandy oblysyndaǵy pılot sheńberinde synaqtan ótkizildi, olar boıynsha anyqtalǵan barlyq kemshilikter joıyldy. Búgingi tańda 20 aqparattyq júıe Qordyń, Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń, beıindi memlekettik organdardyń jáne Ulttyq banktiń júıelerimen jarnalardy esepke alý jáne qyzmetterge aqy tóleý úshin biriktirilgen.
Patsıentterdi saqtandyrý mártebesi boıynsha aqparattyq júıelerde bólý qandaı da bir medıtsınalyq mekemege júgingen kezde avtomatty túrde júrgiziledi. Tirkeý bóliminiń qyzmetkerleri, dárigerler, medbıkeler árbir patsıenttiń mártebesin kóredi. 1 sáýirge deıin árbir adamnyń medıtsınalyq saqtandyrý qoryna jarna tóleı bastaǵanyna nemese tólemegenine qaramastan, ol MÁMS paketine, osy júıe beretin artyqshylyqtarǵa qol jetkize alatyn bolady. Osy pakettegi medıtsınalyq qyzmetterdi alýdy jalǵastyrý úshin, paketti paıdalanýdyń aldyńǵy úsh aıy úshin tólemdi qosa alǵanda, MÁMS úshin jarna júrgizý qajet bolady.
Qazaqstandyqtar aýdarymdar men jarnany qalaı tóleıdi?
Osy jyldan bastap jumys berýshiler jaldamaly qyzmetkerler úshin eńbekaqynyń 2%-yn tóleıdi jáne 2022 jyldan keıin 3% tóleıdi. Sonymen qatar, qyzmetker jalaqysynan 1% ustalady jáne 2021 jyldan bastap — 2%. AQS sharttar boıynsha jaldamaly qyzmetkerler bıyl kiristen 1% jáne 2021 jyldan bastap 2% mólsherinde basqa da qyzmetkerler sekildi ózderine tóleıdi. Jeke kásipkerler jumys berýshi retinde óz qyzmetkerlerine tóleıdi.
Ózine — 1,4 eń tómengi jalaqynyń 5%-y (1 ETJ 2020 jyly 42 500 teńgege teń) nemese 2 975 teńge. Ózin-ózi jumyspen qamtyǵandar biryńǵaı jıyntyq tólemdi 1 AEK nemese qala úshin — 2 651 teńge, aýyl úshin — 0,5 AEK nemese 1 326 teńge mólsherinde tóleıdi. Bul soma zeınetaqy jınaqtaryna — 30%, medıtsınalyq saqtandyrýǵa — 40%, áleýmettik saqtandyrý qoryna — 20%, tabys salyǵyn tóleýge — 10% bólinedi. Halyqtyń qalǵan barlyq sanattary jarnalardy derbes tóleýshiler retinde tóleıdi — 1 ETJ-den 5%, nemese 2 125 teńge.
Jarnany kez kelgen ekinshi deńgeıli bank nemese Qazposhta bólimshesi arqyly, mobıldi bankıng arqyly, sondaı-aq Kassa 24 jáne Kiwi tólem júıeleri arqyly tóleýge bolady. Patsıentterdiń yńǵaılylyǵy úshin qalanyń aýrýhanalary men emhanalarynda Kassa 24 termınaldary ornatylǵan6 ol jerde jarnany jyldam, komıssııasyz tóleýge bolady.
Tólemderdi tólemegeni úshin jumys berýshilerge aıyppul salynady
Búgingi tańda MÁMS júıesi úshin eń basty problema — jumys berýshilerdiń óz qyzmetkerleri úshin tólemderdi júıeli túrde (tólemeýi/jetkiliksiz tólemi) júrgizbeýi. «Mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý týraly» zań boıynsha jarnalardy tóleýdi toqtatqan qazaqstandyqtar úsh aıdan keıin MÁMS júıesinde medıtsınalyq kómek alýdy toqtatady. Sondyqtan jumys berýshiler óz qyzmetkerleri úshin ýaqytynda jarna tóleýi tıis.
Jarnalar men aýdarymdardy tólemeýdiń barlyq anyqtalǵan faktileri salyq tóleýshimen qajetti jumys júrgizý úshin aýmaqtyq memlekettik kiris organdaryna beriledi.
QR «Ákimshilik quqyq buzýshylyqtar týraly» Kodeksiniń 92-1 babyna sáıkes, MÁMS úshin aýdarymdar men jarnalar boıynsha mindetterdi jumys berýshiniń oryndamaýy nemese tıisinshe oryndamaýy, ol tólemeý, ýaqytyly nemese tolyq tólemeý bolsyn, eskertý jasaýǵa ákep soǵady. Osy áreketterdi qaıtalap jasaǵan kezde ákimshilik jaza qoldanylǵannan keıin bir jyl ishinde shaǵyn kásipkerlik sýbektilerine nemese kommertsııalyq emes uıymdarǵa — 20%, orta kásipkerlik sýbektilerine — 30%, iri kásipkerlik sýbektilerine aýdarylmaǵan aýdarymdar somasynyń 50% mólsherinde aıyppul salynady.
Budan ózge, jeke kásipkerler men jumys berýshiler úshin MÁMS boıynsha bereshek úshin tólem kúnin qosa alǵanda, árbir keshiktirilgen kún úshin 1,25% mólsherinde ósimpul qarastyrylǵan.
Barlyq medıtsına qyzmetkerleri MÁMS engizýge daıyn
Barlyq medıtsına qyzmetkerleri 2019 jyl boıy oqytýdan ótip, densaýlyq saqtaý júıesiniń árbir baǵytyna — alǵashqy medıtsınalyq-áleýmettik kómek kórsetý, konsýltatsııalyq-dıagnostıkalyq, statsıonardy almastyratyn, statsıonarlyq kómek kórsetý, medıtsınalyq ońaltý erejelerine engizilgen ózgerister boıynsha túsiniktemeler aldy. Árbir medıtsına qyzmetkeri TMKKK jáne MÁMS paketteriniń tizimi boıynsha naqty nusqaý aldy. Árbir semınarda bıznes-úderister taldandy, olar boıynsha búginde Medıtsınalyq saqtandyrý qorymen halyqqa medıtsınalyq qyzmet kórsetýge shart jasasqan medıtsınalyq uıymdar jumys isteýi tıis.
Qyzmetker MÁMS-tegi óz aýdarymdaryn baqylaýǵa quqyly
Suraý salý boıynsha Qor qyzmetkerlerdiń mártebesi týraly aqparatty usyna alady — saqtandyrylǵan nemese saqtandyrylmaǵanyn — jáne suratylǵan kezeń úshin engizilgen qarajat somasyn bilýge bolady. Jumys berýshi, óz kezeginde, aı saıyn ár aıdyń 15-kúninen keshiktirmeı, aýdarymdar jasalatyn qyzmetkerlerine olardyń jarnalarynyń aýdarymdary jáne ustalǵan qarajat týraly málimetter berýge mindetti. Sonymen qatar, qyzmetker ózi úshin medıtsınalyq saqtandyrý qoryna aýdarylǵan somalar týraly anyqtamany Halyqqa qyzmet kórsetý ortalyǵynan (HQKO) ala alady.
Barlyq azamattar júıege jarna tóleýge mindetti
MÁMS — bul erikti medıtsınalyq saqtandyrý emes, mindetti ekenin aıta ketken jón. Sondyqtan «MÁMS týraly» zańnyń talaptaryna sáıkes barlyq azamattar júıege jarnalar tóleýge mindetti. Memleket azamattardyń 15 jeńildikti sanattary úshin jarnalar júrgizýge mindetteme alady. Olardyń qatarynda — 18 jasqa deıingi balalar, júkti áıelder, zeınetkerler, múmkindigi shekteýli jandar, «Kúmis alqa» jáne «Altyn alqa» belgilerimen marapattalǵan kóp balaly analar, kúndizgi oqý bóliminiń stýdentteri, jumys istemeıtin azamattar men oralmandar, bas bostandyǵynan aıyrý oryndaryndaǵy qamaýdaǵylar bar.
Eger jeńildikti sanattaǵy azamattarda saqtandyrý mártebesi anyqtalmasa, olar Halyqqa qyzmet kórsetý ortalyǵyna júginip, jeńildikti sanattar tizimine engizý úshin barlyq qajetti qujattardy usynýy tıis. Jumyssyzdarǵa Jumyspen qamtý ortalyǵynda resmı túrde tirkelý qajet. Belgili turǵylyqty jeri joq adamdar qujattaryn qalpyna keltirip, jumyssyz retinde tirkelýi qajet. Stýdentter tizimge engizý úshin JOO basshylyǵyna júginýleri qajet. Tolyǵyraq aqparatty Medıtsınalyq saqtandyrý qorynyń biryńǵaı baılanys ortalyǵynyń 1406 nómiri boıynsha bilýge bolady.
Óz mártebeńizdi JSN nómiri boıynsha www.egov.kz, www.fms.kz saıttarynan nemese «Saqtandyry» Telegram botynan, HQKO-nan medıtsınalyq qyzmetterdi tutynýshy retinde MÁMS júıesine qatysý týraly anyqtama alyp, nemese tirkelgen jeri boıynsha medıtsınalyq uıymǵa júginý arqyly bilýge bolady.
