Qazaqstanda kópirlerdiń, jol aıryqtary jáne ótpelerdiń elektrondyq bazasy qurylýda
Qazaqstandaǵy avtomobıl jáne temirjol joldary arqyly ótetin kópirler, jol aıryqtary men ótkelder týraly derekter áli kúnge deıin muraǵattarda qaǵaz qujattarda saqtalatynyn aıta ketken jón.
Aqparatqa jyldam qol jetkize almaýdyń saldarynan strategııalyq jol obektilerin zertteý, jóndeý, jańǵyrtý, rekonstrýktsııalaý jáne qurylysyn josparlaý jáne júrgizý jónindegi jumysty qıyndatady ári tıisinshe kólik qozǵalysynyń qaýipsizdigine, adamdardyń ómiri men densaýlyǵyna qaýip tóndiredi.
Máseleniń oń sheshimin tabý máselesimen «QazjolǴZI» AQ sarapshylary aınalysty. Mamandar Danııa, Fınlıandııa, Germanııa, Norvegııa, Ońtústik Afrıka, Shvetsııa, Shveıtsarııa jáne Ulybrıtanııanyń tájirıbesin taldady. Zertteý jumystaryn júrgize otyryp, ınstıtýt kópirlerdi paıdalanýdy basqarýdyń qazaqstandyq júıesin (SÝEM) ázirleýge kiristi.
«Bul qurylystar týraly ózekti málimetterdi, onyń ishinde árbir obektiniń pasporttyq derekterin jáne olardyń aǵymdaǵy jaı-kúıin tekserý nátıjelerin jınaıtyn zamanaýı aqparattyq júıe bolady. Joba sheńberinde drondardyń kómegimen respýblıkalyq mańyzy bar avtojoldardaǵy barlyq kópir qurylysy men jol ótpeleri tsıfrlandyrylatyn bolady. Derekter memlekettik, jobalaý jáne qurylys uıymdarynyń qyzmetkerlerine jasandy qurylystardyń biryńǵaı bazasynyń saıtynda qoljetimdi bolady», dedi «QazjolǴZI» AQ avtomobıl joldary jáne kópir qurylystary departamentiniń bas mamany Qaısar Shalqar.
Onyń aıtýynsha, kópirlerdi paıdalanýdy basqarý júıesin qurý paıdalanýshylarǵa belgili bir obekt týraly qajetti derekterdi tez tabýǵa, sondaı-aq kópirler, ótkelder men jol aıryqtaryn kútip ustaý boıynsha esepter men bıýdjetti josparlaýdy avtomattandyrýǵa múmkindik beredi.
«Mundaı derekter kóbinese kólik jáne jol qurylysy salasynda jumys isteıtin mamandar men memlekettik organdarǵa qajet. Joba boıynsha salynǵan paıdalaný merzimine jáne qurylystardy zertteý derekterine sáıkes júıeniń ózi reglamenttik jáne jedel jumystardy qashan júrgizý kerektigin, naqty kópirdi qansha ýaqyt paıdalanýǵa bolatynyn jáne ony qaıta qurý nemese buzý qansha ýaqyttan keıin qajet bolatyny jóninde aqparat beredi», dep tolyqtyrdy Q.Shalqar.
Álemdik tájirıbe kórsetkendeı, ýaqytyly jáne turaqty dıagnostıka, baqylaý jáne taldaý erte me, kesh pe tozýǵa nemese apatqa ákeletin aqaýlardy anyqtaýǵa jáne joıýǵa múmkindik beredi. Bul óz kezeginde kópirler men basqa da obektilerdi kútip ustaý shyǵyndarynyń aıtarlyqtaı tómendeýine yqpal etedi.
