Qazaqstanda qaı ıpoteka baǵdarlamasy tıimdi
Osyǵan qarap-aq, ıpotekaǵa úı alǵandar ne úı salyp jatqandardyń kóbeıip jatqanyn baıqaýǵa bolady. Al sarapshylar eldegi baspana baǵasy men ortasha jalaqynyń alshaqtyǵyn eskersek, qazirgi kezde turǵyn úıdi ıpoteka arqyly rásimdeý de ońaı emes ekenin aıtady. Óıtkeni tólem qabileti tómen kezde azamattarǵa ıpoteka da kómektese almaıdy.
Desek te, joǵaryda atap ótkenimizdeı, olardyń sany artyp keledi. Osyǵan oraı, elimizdegi ıpoteka baǵdarlamalary jaıly materıal daıyndaýdy jón kórip otyrmyz. Elimizdegi memlekettik ıpoteka baǵdarlamalary tıimdi me? Olardyń erekshelikteri men múmkindikteri qandaı? Kezekte turǵan azamattar qandaı ıpotekalyq baǵdarlamalarǵa qatysa alady? 2 paıyzdyq ıpotekany kim ala alady? Tolyǵyraq QazAqparat sarapshysynyń materıalynan oqı alasyzdar.
Zaemnyń (qaryzdyń) eń tanymal túri qandaı?
Búgingi tańda Qazaqstannyń nesıe naryǵyndaǵy qarqyndy damyp kele jatqan baǵyttardyń biri turǵyn úı qurylys jınaq júıesi (TQJJ) sheńberindegi nesıelendirý bolyp otyr. Onyń operatory - «Otbasy Bank». Atalǵan banktiń bárine belgili ónimi – aralyq zaem (qaryz). Otbasy bank bıylǵy 1 qazannan bastap aralyq turǵyn úı zaemdaryna saralanǵan paıyzdyq mólsherlemelerdi qoldanady. ıAǵnı, aralyq zaem boıynsha stavka jınaqtaý kezeńi men baǵalaý kórsetkishiniń belgilengen dıapazondaryna baılanysty bolmaq.
Aralyq zaem boıynsha paıyzdyq mólsherleme dıapazony jyldyq 7%-dan 11,5%-ǵa deıin (jyldyq tıimdi syıaqy mólsheri 7,4% bastap) bolady. Otbasy banktegi jınaq shotyna birden (depozıtte qarajat jınamaı) turǵyn úı qunynyń 50%-yn aýdarǵan klıent mólsherlemesi 10%-ten 11,5%-ke deıingi (JTSM 11,2% bastap) aralyq zaemǵa ótinim bere alady.
7%-dan 8,5%-ǵa deıingi mólsherleme boıynsha aralyq zaem alý úshin bank salymshysy baspana qunynyń 50%-yn depozıtke salyp, baǵalaý kórsetkishin 5-ke deıin jetkizýi kerek. Bul mánge jetý úshin depozıt tolyqtyrylǵan sátten bastap 6 aı merzim ótýi qajet. Sonda zaem boıynsha paıyzdyq mólsherleme tómendeıdi.
Jalpy «Otbasy bank» nesıeniń úsh túrin usynady: aralyq nesıe, turǵyn úı nesıesi jáne aldyn ala nesıe. Biz joǵaryda aralyq nesıe jóninde aıtyp óttik. Endi qalǵandaryna toqtalaıyq.
Turǵyn úı zaemy – bank salymshysy turǵyn úı satyp alý úshin qajetti somanyń keminde 50%-yn jınaýy kerek. Sondaı-aq depozıttiń ashylý merzimi 3 jyldan kem emes bolýy tıis. Sondaı-aq baǵalaý kórsetkishi 16-ǵa, ıaǵnı eń tómengi deńgeıge jetkende beriletin zaem túri.
Aldyn ala zaem – bul «Otbasy Banki» memlekettik baǵdarlamalar, aımaqtyq jáne jeke baǵdarlamalar, ıaǵnı «Áskerı baspana», «Óz úıim», jastarǵa arnalǵan baǵdarlamalar aıasynda ǵana beretin jeńildetilgen nesıe túri.
Banktiń derekterine sáıkes, 2021 jyldyń qorytyndysy boıynsha aralyq zaem banktiń barlyq kredıttik portfeliniń 46%-yn, aldyn ala zaem 37%-yn, al turǵyn úı qaryzdary - 17%-yn quraǵan.
Otbasy banktiń ıpoteka baǵdarlamalary
Endi «Otbasy Banki» arqyly qandaı memlekettik baǵdarlamalarmen úı alýǵa bolatynyn qarastyraıyq.
Nurly jer (5-20-25)
Bul baǵdarlama arqyly tek birinshi naryqtan 5% mólsherlememen 25 jylǵa deıin úı alýǵa bolady. Alǵashqy jarna úı qunynyń 20%-ynan bastalady. Eske salaıyq, baǵdarlamaǵa tek ákimdikte kezekte turǵan azamattar qatysa alady. Bul rette otbasynyń árbir múshesiniń sońǵy 6 aıdaǵy tabysy 3,7 eń tómengi kúnkóris deńgeıinen (2022 jyly 133,2 myń teńge) aspaýy tıis.
Taza árlengen turǵyn úıdiń 1 sharshy metrin salý (satyp alý) jáne satý quny:
- Almaty qalasynda − 240 myń teńgege deıin;
- Astana qalasynda jáne onyń qala mańy aımaǵynda - 220 myń teńgege deıin;
- Shymkent qalasynda jáne Almaty qalasynyń qala mańy aımaǵynda − 200 myń teńgege deıin;
- Aqtóbe, Atyraý, Aqtaý, Túrkistan qalalarynda jáne Qaraǵandy oblysynda − 180 myń teńgege deıin;
- qalǵan óńirlerde − 160 myń teńgege deıin;
- jeke úıler qurylysynyń pılottyq jobalary sheńberinde – 120 myń teńgege deıin.
«Baqytty otbasy» (2-10-20)
Bul baǵdarlama kezekte turǵan kóp balaly otbasylar men múgedek balalary bar otbasylarǵa arnalǵan. Bastapqy jáne qaıtalama naryqtan baspana satyp alýǵa múmkindik bar.
Bıyl atalǵan baǵdarlama boıynsha 5 myńnan astam otbasyǵa nesıe berý josparlanǵan.
Onyń basty sharttaryna toqtalsaq, sońǵy alty aıda otbasynyń árbir múshesine shaqqandaǵy tabys eń tómengi kúnkóris deńgeıiniń 3,1 eselengen mólsherinen aspaýy kerek. Negizgi talaptary:
- bastapqy jarna – nesıe somasynyń 10%-i;
- jyldyq mólsherleme – 2%;
- nesıe merzimi – 20 jylǵa deıin.
Baǵdarlama aıasynda jergilikti ákimdik arqyly salynǵan kredıttik turǵyn úıdi, jańa jáne qoldanystaǵy páterlerdi, sondaı-aq jer úı de satyp alýǵa bolady.
Astana, Almaty jáne qala mańy aýdandarynda, Shymkent, Aqtaý, Atyraý qalalarynda nesıeniń eń joǵarǵy somasy – 15 mln teńge. Al qalǵan óńirlerde eń kóbi 10 mln teńgekredıt rásimdeýge bolady. Ótinish berýshi ózi baspana kezeginde turǵan óńirden ǵana úı satyp ala alady.
«Áskerı baspana»
Bul ıpotekalyq baǵdarlama áskerı qyzmetshilerge, quqyq qorǵaý organdarynyń qyzmetkerlerine jáne arnaıy memlekettik organdarǵa qatysty.
Baǵdarlamanyń negizgi sharttary mynalar:
- nesıe mólsherlemesi – 8% (JTSM 8,3%-dan bastap), keıinnen nesıe mólsherlemesi 3,5%-ǵa deıin tómendeıdi;
- bastapqy jarna – 15%;
- nesıeniń maksımaldy somasy – 45 mln teńge.
Qazaqstannyń kez kelgen qalasynda úı satyp alýǵa bolady.
«Jas otbasy» baǵdarlamasy
Bul - jas otbasylarǵa arnalǵan baǵdarlama. Úıdi bastapqy jáne qaıtalama naryqtan da alýǵa múmknidik bar. Sondaı-aq nesıeni jer satyp alýǵa, úı salýǵa nemese bar úıdi jóndeýge paıdalanýǵa bolady.
Oǵan zańdy túrde nekege turǵanyna 5 jyldan aspaǵan otbasylar qatysa alady. Ol úshin erli-zaıyptylardyń bireýi ne ekeýi de Otbasy bankinde depozıt ashyp, kemi bir jyl qarajat jınaýy qajet. Sondaı-aq nesıe rásimdeý ýaqytyna deıin atalǵan depozıtke satyp alatyn turǵyn úıdiń 50 paıyzyn jınap, baǵalaý kórsetkishin 5 upaıǵa jetkizý qajet. Jubaılardyń jas mólsherine shekteý joq.
- Mólsherleme: jyldyq 6% (JTSM 6,3%-dan bastap);
- Nesıe somasy: 100 mıllıon teńgege deıin;
- Nesıe merzimi: 6-dan 9 jylǵa deıin;
- Kepilzat: satyp alynǵaly jatqan jyljymaıtyn múlik.
Aıta keteıik, 2 jyl ótken soń jyldyq mólsherleme 5%-ǵa deıin tómendeıdi (JTSM 5,2%-dan bastap).
«Óz úıim»
Buǵan ıpotekaǵa ótinish bergen kezde 500 myń teńgeden kem emes aqsha jınaǵan «Otbasy Bankiniń» barlyq salymshysy qol jetkize alady.
- bastapqy jarna – 50 paıyzdan;
- nesıe merzimi – 25 jylǵa deıin;
- syıaqy mólsherlemesi – 3,5 paıyzdan 5 paıyzǵa deıin;
- nesıe somasy – 90 mıllıon teńgege deıin.
Bul jańa salynǵan úıden páterdi naryq qunynan tómen baǵada berýge baǵyttalǵan Otbasy bankiniń jeke baǵdarlamasy. Baǵalar naryqtaǵy úı qunynan tómen. Sonymen qosa salymshynyń atynda basqa úıdiń bar-joqtyǵy jáne qansha úı satyp alaıyn dep jatqany mańyzdy emes. Úı satyp alynatyn jerde tirkeýde turý mindetti emes.
«Alataý jastary»
«Alataý jastary» baǵdarlamasy Almaty oblysynyń jastaryna arnalǵan. Almaty oblysynyń ákimdigi jastardy óńirge tartý úshin qolǵa alǵan.
Baǵdarlamanyń sharttary:
- Jalpy bıýdjet — 600 mln teńgege deıin;
- Qaryzdyń eń joǵarǵy somasy — 10 mln. teńgege deıin (eger jyljymaıtyn múliktiń quny 10 mln teńgeden asatyn bolsa, onda aıyrmashylyqty óz qarajatynan tóleýge bolady);
- Paıyzdyq mólsherleme — 5%;
- Bastapqy jarna: baǵdarlamaǵa qatysýshy bastapqy turǵyn úıdi satyp alsa, onda ol úshin bastapqy jarna 0%-dy quraıdy. Naryqtaǵy ekinshi deńgeıdegi páter nemese jeke úı satyp alynsa, onda bastapqy jarna 10%-dy quraıdy;
- Qaryzdyń eń uzaq merzimi — 19 jyl.
Onyń talaptary:
- Baǵdarlamaǵa 35 jasqa deıingi jastar qatysa alady;
- Baǵdarlamaǵa qatysýshynyń Almaty oblysyndaǵy resmı eńbek ótili kem degende bir jyl bolýy tıis. Ol mindetti túrde zeınetaqy jarnalary boıynsha rastalýy kerek;
- Baǵdarlamaǵa qatysýshynyń Almaty oblysynda kem degende bir jyldyq turaqty tirkeýi bolýy kerek;
- Baǵdarlamaǵa qatysýshy men onyń otbasy músheleriniń atynda sońǵy 5 jyl ishinde úıi bolmaýy kerek.
Eske salaıyq, jańa turǵyn úı baǵdarlamasyna qatysý úshin ótinimderdi qabyldaý 2022 jylǵy 1 qarashada bastalǵan bolatyn. Ol bir aıǵa sozylady. Atalǵan baǵdarlamaǵa qatysýshylar oblystyq ákimdiktiń ishki saıasat basqarmasyna ótinish berýi kerek.
«7-20-25» baǵdarlamasy
Bul ıpoteka baǵdarlamasy halyq arasynda úlken suranysqa ıe.
Bastapqy jarna páter qunynyń 20 paıyzyn quraıdy, tólem merzimi 25 jylǵa deıin, mólsherlemesi 7 paıyzdy quraıdy. Turǵyn úıdi tek bastapqy naryqta satyp alýǵa bolady.
- Astana, Almaty jáne olardyń qala mańyndaǵy aýdandary, Aqtaý, Atyraý jáne Shymkent qalalary úshin turǵyn úıdiń eń joǵary quny - 25 mıllıon teńge;
- Qaraǵandy, Túrkistan úshin - 20 mıllıon teńge;
- basqa óńirler úshin - 15 mıllıon teńge.
2022 jyldyń qazanyndaǵy derek boıynsha, bul baǵdarlamaǵa bólingen 1 trln teńgeniń 732,8 mlrd teńgesine 56 144 nesıe berilgen. Boljam boıynsha, qarajat 2023 jyldyń birinshi toqsanynyń sońynda tolyq ıgeriledi dep josparlanǵan.
Kommertsııalyq ıpotekalyq baǵdarlamalar boıynsha usynystar
Ekinshi deńgeıli bankter (EDB) ózderiniń ıpotekalyq ónimderin usynady. Olardyń paıyzdyq mólsherlemesi 13%-dan 23%-ǵa deıin, jyldyq tıimdi paıyzdyq mólsherlemesi 14,1%-dan bastalady.
«Jastarǵa arnalǵan ıpoteka baǵdarlamasy kerek»
Buǵan deıin Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Qaraǵandy oblysyna sapary barysynda jastarǵa arnalǵan ıpotekalyq baǵdarlamanyń bıýdjetin kóbeıtip, jeńildetilgen nesıeniń sanyn arttyrý qajet ekenin aıtqan edi. Ol óńirdegi ıpotekalyq baǵdarlamanyń tıimdiligine toqtalyp, mundaı tásildi eldiń basqa jerlerinde de qolǵa alý keregin jetkizdi.
«Aımaqta jeńildetilgen ıpoteka baǵdarlamasy bar. Jastar bastapqy jarna retinde baspana qunynyń 10 paıyzyn salyp, 19 jylǵa ıpotekalyq nesıe alýyna bolady. Jylyna 5 paıyzdyq ósimmen 20 mıllıon teńgege deıin beriledi. Bul ıpotekany muǵalimder, dárigerler, mádenıet, sport jáne áleýmettik sala qyzmetkerleri, jýrnalıster jáne joǵary oqý oryndarynyń oqytýshylary ala alady. Bıyl 75 nesıe berilgen. Endi baǵdarlamanyń bıýdjetin kóbeıtip, jeńildetilgen nesıeniń sanyn arttyra túsý qajet. Bul – jergilikti jas otbasylardy, jas mamandardy qoldaýǵa arnalǵan tıimdi ádis. Olar basqa aımaqtarǵa kóshpeı, týǵan jerinde eńbek etýge jaqsy múmkindik alady. Mundaı tásildi ózge oblystar da qoldanýy kerek», - dedi Prezıdent.
Jalpy eske sala keteıik, jastarǵa arnalǵan jeńildetilgen ıpoteka Almaty men Astana qalasynda da bar. «Elorda jastary» baǵdarlamasy Astana qalasy ákimdigi, al «Almaty jastary» baǵdarlamasy ońtústik astana ákimdigi men Otbasy banktiń birlesken jobasy.
Eki jobanyń da negizgi sharttary birdeı, olar:
- Qaryzdyń eń joǵary somasy – 18 mln teńgege deıin;
- Bastapqy jarna – 10%;
- Paıyzdyq mólsherleme – 5% (JTSM 5,2%-dan bastap)
- Nesıeniń eń kóp merzimi – 25 jylǵa deıin.
Baǵdarlamalarǵa 35 jasqa tolmaǵan, túrli salada jumys isteıtin jastar qatysa alady.
Jańa ıpotekalyq baǵdarlama iske qosylmaq
Buǵan deıin QR Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligi «7-20-25» baǵdarlamasynyń ornyna usynylǵan ıpoteka týraly buıryqty «Ashyq NQA» portalynda qoǵam talqylaýyna usynǵan edi. Sodan soń olar paıyzdyq mólsherlemeni qaıta ózgertý týraly sheshim qabyldady.
Atalǵan mınıstrliktiń málimetinshe, QR Ulttyq bankiniń bazalyq mólsherlemeni ulǵaıtýy ıpotekalyq kredıtteýge keri áserin tıgizetinin eskerip, sonymen birge «Ashyq NQA» portalyndaǵy talqylaýlardan soń, vedomstvo qazirgi ýaqytta ıpotekalyq turǵyn úı qaryzdary boıynsha syıaqy mólsherlemesiniń jyldyq 8%-na deıin sýbsıdııalaýdy usynǵan. Bul rette sýbsıdııalaýdyń syıaqy mólsherlemesi 20%-dan aspaıtyn jáne Ulttyq banktiń bazalyq mólsherlemesinen 5%-dan aspaıtyn EDB-niń (ekinshi deńgeıli bank) ıpotekalyq baǵdarlamalaryna qoldanylmaq.
ıAǵnı, atalǵan ıpoteka osy nusqa boıynsha qoldanysqa engen jaǵdaıda, nesıe alýshy tóleıtin paıyzdyq mólsherlemeniń kólemi ekinshi deńgeıli bankten qandaı ıpotekalyq ónim rásimdelgenine baılanysty bolmaq. Mysaly, bank usynǵan ıpotekanyń paıyzdyq mólsherlemesi 17 paıyz bolsa, onyń 8 paıyzyn 10 jyl kóleminde memleket ótep otyrady. Al nesıe alýshy ıpotekasyn 10 jyl boıynda 9 paıyzben ótep otyrady.
Sondaı-aq, mınıstrlik atalǵan baǵdarlama boıynsha paıyz sýbsıdııasy 10 jylǵa ǵana tólenetinin aıtyp otyr. ıAǵnı, ıpoteka merzimi mysaly 15 jyl bolsa, memleket sýbsıdııasy on jyl beriledi, al qalǵan bes jylyn nesıe alýshy tolyq kólemde ózi tóleıdi.
Nesıe naryǵyndaǵy ıpotekanyń úlesi 20%-ǵa jýyqtady
Ranking.kz málimetinshe, bıylǵy tamyz aıyna qaraı ekinshi deńgeıli bankterdiń ıpotekalyq nesıeler portfeli bir aıda 3,3%-ǵa artyp, 4 trln teńgege jetken. Bul rette jyldyq ósim 47,9 paıyzdy quraǵan.
Sonymen qatar nesıe naryǵyndaǵy ıpotekanyń úlesi de artyp keledi. Bes jyl buryn nebári 8%-ǵa jýyq bolsa, qazirgi tańda shamamen 20%-ǵa jetti.
Jalpy alǵanda, 2,4 mıllıon qazaqstandyq nemese elimizdiń ekonomıkalyq belsendi halqynyń 26 paıyzy turǵyn úı qurylys jınaq júıesine qatysady.
«Ipoteka paıyzynyń az bolýy máseleni sheshpeıdi»
Jalpy elimizde ıpotekalyq baǵdarlamalar sany az emes. Degenmen olardyń kópshiligi, ıaǵnı tıimdi sharttary bar baǵdarlamalar belgili bir áleýmettik topqa arnalǵan. Ony joǵaryda biz atap ótken ıpotekalardyń tiziminen de baıqaýǵa bolady. Sondyqtan da keıbir sarapshylar baspana qoljetimdi bolýy úshin az paıyzben ıpoteka baǵdarlamalary kerek ekenin aıtady. Alaıda sarapshy Aıbar Oljaıdyń sózinshe, ıpoteka paıyzynyń az bolýy da máseleni sheshpeıdi. Óıtkeni turǵyn úı baǵasynyń ózi óte qymbat.
«Kelisimsharttardyń 70-80 paıyzy bastapqy ıpotekalyq baǵdarlamalardyń kómegimen júzege asady. Ipoteka – suranysty qamtamasyz etip otyrǵan faktordyń biri. Óıtkeni azamattardyń tólem qabileti tómen kezde oǵan ıpoteka da kómektese almaıdy. Sebebi bizde turǵyn úı baǵasynyń ózi óte qymbat. Ipoteka paıyzy da, alǵashqy jarna da kóp ról oınamaıdy. Mysaly, bólip tóleýdi 0 paıyzben beretin bolsa da, úıdiń óz baǵasy qymbat bolǵandyqtan, aı saıyn ony tólep otyrý qymbatqa shyǵady. Bizdegi páterlerdiń baǵasyn 120 aıǵa bólip kórińiz, sonda paıyzsyz-aq aı saıynǵy tóleıtin tólemniń kóp ekenin kóresiz»,-dep atap ótti sarapshy.
Sondyqtan da ol birinshi kezekte jalaqy men turǵyn úı baǵasy arasyndaǵy alshaqtyqty joıý úshin eki máselege nazar aýdarý keregin, onyń ishinde ortasha jalaqyny arttyrý máselesin sheshý qajettigin basa aıtty.
Jalpy qorytyndylaı kele, maqalamyzda ıpotekalyq baǵdarlamalardyń barlyǵyn bolmasa da, azamattar úshin tıimdi bolýy múmkin jobalardy qamtýǵa tyrystyq. Degenmen qazirgi kezde ıpoteka arqyly da turǵyn úıge ıe bolý ońaı emes ekenin kórip otyrmyz. Sondyqtan da úkimet halyqqa qoljetimdi bolatyn baǵdarlamalardy usynyp, halyqtyń tabysyn arttyrýmen jumystanýy qajet.
