Qazaqstanda kásiptik patologııasy bar 8 myńnan astam adam tirkelgen
Spıkerdiń aıtýynsha, Qazaqstanda kásiptik patologııasy bar 8 168 adam tirkelgen. Al, qaýipti eńbek jaǵdaılarynda jumys isteıtin jumyskerlerdiń eń kóp sany Qaraǵandy oblysynda – 42%, Pavlodar oblysynda – 43%, Mańǵystaý oblysynda – 38%, Shyǵys Qazaqstan oblysynda – 26,9%, Jambyl oblysynda – 26,4%.
Kásiptik aýrýlardyń eń joǵary kórsetkishteri «Qazaqmys Korporatsııasy» JShS, «ArselorMıttal Temirtaý» AQ, «Vostoktsvetmet» JShS, «Qaztsınk» JShS, «Qazfosfat» JShS JF kásiporyndarynda baıqalady.
Jumyskerlerdiń 30,2% ekiden kóp aýrýmen aýyrady, bul zııandy faktorlar kesheniniń jumyskerler aǵzasyna áser etýimen baılanysty, bir naýqasqa eki, úsh jáne odan da kóp dıagnoz qoıylady.
«2021-2022 j.j. respýblıkada kásiptik aýrýshańdyqtyń artýy baıqaldy. Tirkelgen kásiptik aýrýshańdyq deńgeıi naqty jaǵdaıdy kórsetpeıtini jáne qazirgi Qazaqstandaǵy eńbek jaǵdaılarynyń sharttaryna sáıkes kelmeıtini anyq», - dedi Sáýle Aqynjanova Kásipodaqtar federatsııasy uıymdastyrǵan «Qaýipsiz jumys orny – ómir men densaýlyqty saqtaýdyń negizi» atty dóńgelek ústel barysynda.
Ol kásiptik medıtsına men kásiptik patologııa qyzmetin úılestiretin uıym – Gıgıena jáne kásiptik aýrýlar ulttyq ortalyǵyn qalpyna keltirýdi jedeldetý, sondaı-aq, elimizdiń aımaqtarynda kásiptik medıtsınany jandandyrý qajet dep sanaıdy.
Buǵan deıin Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi málim etkendeı, Qazaqstanda jyl saıyn kásiporyndarda 1500-den astam jazataıym oqıǵaǵa jol beriledi, onyń 200-ge jýyǵy ólimmen aıaqtalady.