Qazaqstanda ǵylym salasy qalaı damyp jatyr
Otandyq ǵylym salasy qalaı damyp jatyr? Jas ǵalymdardy qoldaý maqsatynda qandaı sharalar qolǵa alyndy? Jalpy elimizdegi ǵylym salasynyń damýy jóninde QazAqparat sarapshysynyń materıalynan oqı alasyzdar.
Otandyq ǵylymnyń damýy
Qazaq ǵylymy damýynyń negizgi kúshi – ǵylymı-zertteý ınstıtýttary men joǵary oqý oryndary. Qazirgi tańda Qazaqstanda ǵylymı-zertteý jumystarymen aınalysatyn 396 uıym bar. QR Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń jetekshiligimen elimizdegi oqý oryndary janynan ǵylymı-zertteý ortalyqtarynyń qurylýy da otandyq ǵylymnyń ilgerileýine ózindik úlesin qosýda. QR Ǵylym qory jelisi boıynsha 2016 jyldan bastap ǵylymı qyzmet nátıjeleri kommertsııalandyrylatyn 151 joba qarjylandyrylady. Búginde 120-den astam joba satý kezeńine shyqty. Ulttyq statıstıka bıýrosynyń derekteri boıynsha, ǵylym salasynda qazirgi tańda 22 665 ǵalym men zertteýshi jumys isteıdi, olardyń 35%-ynyń ǵylymı nemese akademııalyq dárejesi bar. Sondaı-aq ǵylymǵa qyzyǵýshy azamattarymyzdyń magıstratýra men doktorantýrada óz bilimderin shyńdaýy úshin jáne shet memleketterde taǵylymdamadan ótýi úshin arnaıy granttar da bólinýde. Sońǵy jyldary granttardyń sany ósýmen qatar olarǵa beriletin stıpendııanyń kólemi de aıtarlyqtaı ulǵaıyp otyr. Mysaly, Qazaqstan Respýblıkasy Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń dereginshe, 2021-2022 oqý jylynda memlekettik tapsyrys boıynsha magıstratýraǵa – 13 263, doktorantýraǵa – 1 890 grant bólingen.
Magıstratýra men doktorantýraǵa granttar bólýdiń nátıjesinde elimizde jas ǵalymdardyń sany artyp keledi. Bul ǵylymdaǵy býyndar arasyndaǵy baılanystyń nyǵaıýyn qamtamasyz etip, ǵylym salasynyń bolashaǵyna salynǵan ınvestıtsııaǵa aınaldy deýge bolady.
Ǵylymdy qarjylandyrý
Statıstıkalyq derekterge súıensek, Qazaqstanda ǵylymı-zertteý jáne tájirıbelik-konstrýktorlyq jumystarǵa (ǴZTKJ) ishki shyǵyndar 2017 jyldan beri aıtarlyqtaı ósken. Qazaqstan Respýblıkasy Strategııalyq josparlaý jáne reformalar agenttigi Ulttyq statıstıka bıýrosynyń Aqparattyq-taldamalyq júıesine súıensek, 2017 jyly osy maqsatta jumsalǵan qarajat kólemi 540 373, 6 myń teńge bolsa, 2020 jyly bul kórsetkish 713 553,9 myń teńgeni quraǵan.
Ony joǵaryda berilgen kesteden de baıqaýǵa bolady. Qarajat kólemi 2019 jyly azaıǵanymen, kórsetkish 2021 jyly birneshe ese ulǵaıtylyp, 172 6360,8 myń teńgege jetken. Osydan-aq sońǵy jyldary ǵylym salasyn qoldaý máselesi jolǵa qoıylǵanyn ańǵarýǵa bolady.
Al tómende berilgen kestede ǴZTKJ-ǵa qatysty ózge de málimetter berilgen. ıAǵnı, ǴZTKJ-ǵa ishki shyǵyndar 2016 jyly 66 600 141,9 myń teńge bolsa, ǵylymı-zertteý jáne tájirıbelik-konstrýktorlyq bólimshelerdiń sany 2018 jyly 1 523-ti quraǵan. Al ǴZTKJ-men aınalysqan uıymdar sany 2021 jyly 438 bolsa, 2016 jyly esep tapsyrǵan uıymdar sany 1 495-ke jetken. 2021 jyly ǴZTKJ-ǵa bólingen ishki jáne syrtqy shyǵystar 134 993 920,7 myń teńgeni quraǵan. Sondaı-aq, 2016 jyly uıymdardyń ǴZTKJ-ǵa josparlanǵan shyǵystary 492 500 myń teńge bolǵan.
Ǵalymdardyń ortasha jalaqysy ósti
Qazaqstanda ǵalymdardyń ortasha jalaqysy ósti. Bilim jáne ǵylym mınstrliginiń málimdeýinshe, buǵan deıin ǵalymdardyń jalaqysy 152 myń teńge bolsa, endi ol 257 myń teńgege ósip, 1,5 mıllıon teńgege deıin ózgerip otyrady. Qabyldanǵan zańnamalyq túzetýlerdiń arqasynda jetekshi ǵalymdardyń eńbekaqysy (1200 adam) bazalyq qarjylandyrýǵa qosyldy. Bul rette ǵalymdarǵa tólenetin qosymsha avtorlyq syıaqynyń jalpy somasy 338 mln teńge boldy. Al ınnovatsııalyq jobalardy satýdan túsken kiris 16,3 mlrd teńgeni quraǵan.
Sonymen qatar 2021 jyly mınıstrlik «Úzdik zertteýshi» baıqaýyn ótkizip, onyń qorytyndysy boıynsha 50 jeńimpazdyń árqaısysy 6 mıllıon teńgeden alǵan. Al doktoranttardyń shákirtaqysy 2019 jylǵy 82 000 teńgeden bıyl 195 000 teńgege deıin ósken.
Sońǵy 2 jylda mınıstrlik 130 jobany júzege asyryp, onyń 120-sy satý kezeńine jetken. Ǵalymdarymyzdyń ǵylymı jobalarynyń eksporty 346 mln teńgeden asqan. Otandyq ǵalymdardyń jobalary Qazaqstanda ǵana suranysqa ıe bolyp otyrǵan joq, sonymen birge Qytaı, Reseı, Túrkııa, Chehııa jáne basqa da elderdiń naryǵyna shyǵady. Qazirgi tańda bilim jáne ǵylym mınıstrligi kadrlyq áleýetti nyǵaıtýǵa, zertteýshi ǵalymdarǵa qajet jaǵdaı jasaýǵa basa nazar aýdaryp otyr. Aıta ketý kerek, keıingi eki jylda jas ǵalymdardyń sany myń adamǵa ósken. 2018 jyly olardyń sany 8 myńǵa jýyq bolǵan edi, 2021 jyly ǵylym salasynda 9200 jas ǵalym eńbek etip júr.
Ǵylymdy damytýdyń basty baǵyttary
Bilim men ǵylymnyń jahandyq básekege qabilettiligin, eldiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýyna ǵylymnyń úlesin arttyrý maqsatynda Úkimet 2019 jylǵy jeltoqsanda Qazaqstan Respýblıkasynda bilim berýdi jáne ǵylymdy damytýdyń 2020-2025 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasyn qabyldady. Atalǵan bes jyldyqta baǵdarlamany iske asyrý úshin 11,5 mlrd teńge qarjy bólý kózdelgen.
Sondaı-aq Úkimettiń 2021 jylǵy 12 qazandaǵy qaýlysymen bekitilgen «tsıfrlandyrý, ǵylym jáne ınnovatsııalar men ǵylym esebinen tehnologııalyq serpilis» ulttyq jobasynyń «ǵylym» blogy mynadaı tórt baǵytty qamtıdy:
Birinshisi – ǵylymnyń kadrlyq áleýetin nyǵaıtý jáne ǵylymı qyzmetkerler sanyn 1,5 esege ulǵaıtý. Bul mindetke ǵalymdardyń jalaqysyn ulǵaıtý, postdoktoranttar úshin «Jas ǵalym» jobasy boıynsha jyl saıyn 1000 grant bólý, jyl saıyn 500 ǵalymdy álemniń jetekshi ǵylymı ortalyqtaryna taǵylymdamaǵa jiberý josparlanyp otyr.
Ekinshiden, ǵylymı ekojúıeniń básekege qabilettiligin arttyrýǵa basymdyq berilmek. Osy baǵytta jabdyqtardy jańǵyrtý jáne barlyq memlekettik ǴZI qyzmetiniń aýdıti júrgizilýde, eki ulttyq ýnıversıtet zertteý ýnıversıtetteri bolyp ózgertiledi.
Úshinshisi - ǴZJ-ny jeke qarjylandyrý úlesin ulǵaıtýǵa, bıznes pen óndiris tarapynan qoldanbaly ǵylymı zertteýlerdi qosa qarjylandyrýdy keńeıtýge, ǵylymı jáne ǵylymı-tehnıkalyq qyzmet nátıjelerin kommertsııalandyrýdy memlekettik qoldaýǵa baǵyttalǵan.
Tórtinshi baǵyt aıasynda ǵylymdy ákimshilendirýdi jetildirý josparlanyp otyr.
Ulttyq jobany iske asyrý ǵalymdar men zertteýshilerdiń sanyn qazirgi 22 myńnan 34 myń adamǵa deıin arttyrýǵa, ǴZI jabdyqtaryn jańartýǵa, ındeksteletin halyqaralyq ǵylymı jýrnaldarda qazaqstandyq ǵalymdardyń jarııalanymdaryn 2500-ge deıin, Ѕsimado reıtınginde qazaqstandyq ǴZI men JOO-lardyń sanyn ulǵaıtýǵa múmkindik beredi.
Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde ótken baspasóz májilisinde QR BǴM Ǵylym komıtetiniń tóraıymy Janna Qurmanǵalıeva Ulttyq joba boıynsha 2025 jyly ǵylymdy qarjylandyrý JІÓ-niń (jalpy ishki ónim) 1%-ǵa jetkizý josparlanǵanyn aıtqan edi.
«Byltyr Qazaqstanda ǵylymdy qarjylandyrý kólemi JІÓ-niń 0,13%-yn qurady. Birtindep bul soma artyp keledi. Ulttyq joba boıynsha 2025 jyly ǵylymdy qarjylandyrý 1%-ǵa, 1 trln teńgege jýyqtaıdy dep josparlanǵan. Al bıyl qarjylandyrý burynǵy kólemmen salystyrǵanda 70%-ǵa ósti. Ǵylymǵa qatysty qarajat BǴM-ǵa ǵana emes, basqa 9 mınıstrlikke de bólinedi. Nátıjesinde BǴM tarapynan 1160 granttyq joba, onyń ishinde 315 jas ǵalym jobasy jáne 59 naqty baǵdarlama qarjylandyrylyp jatyr», - dedi Janna Qurmanǵalıeva.
Otandyq vaktsına - ǵylym jetistigi
Sońǵy onjyldyqtaǵy eń úlken ǵylymı jetistik QazVac qazaqstandyq vaktsınasyn ázirleý boldy dep aıtýǵa tolyq negiz bar. Damyǵan eldermen terezesin teń tiregen 30 jyldyq tarıhy bar elimiz koronavırýsqa qarsy vaktsınany oılap tabýy otandyq ǵylymnyń deńgeıin jáne onyń búgingi kúngi áleýetin kórsetedi. Búginde Qazaqstan óz vaktsınasyn óndiretin sanaýly elder qataryna kiredi. Atalǵan vaktsınany ázirlegen ǵylym oshaǵy Jambyl oblysy Qordaı aýdanyna qarasty Gvardeıskıı kentinde ornalasqan. Ol Qorǵanys mınıstrliginiń Otar áskerı bazasynyń aımaǵyna kiredi. Instıtýt 1958 jyly qurylǵan. Otandyq ekpeni shetel de moıyndaı bastady. Medıtsına boıynsha álemdegi eń tanymal, tarıhy mol, abyroıly basylym – The Lancet jýrnaly QazVac vaktsınasy týraly maqala jarııalady. Vaktsınanyń adamdarǵa deıingi zertteý synaqtary janýarlarǵa júrgizilgen bolatyn. QazVac-ty ázirlegen ınstıtýt – Qazaqstan men Ortalyq Azııada salynǵan eń alǵashqy zerthana. Qazir qazaqstandyq vaktsınaǵa 12 memleket ótinish berip, resmı hat joldaǵan. Sonymen qatar eń alǵashqylardyń qatarynda QazVac ekpesin Qyrǵyz Respýblıkasy óz elinde tirkedi.
Jas ǵalymdardy qoldaý sharalary
Ǵylymı jobalardy qarjylandyrý merzimi 3 jyldan 5 jylǵa deıin uzartyldy. Jas ǵalymdardy qoldaý úshin postdoktorantýraǵa myń grant bólindi. Arnaıy konkýrstar bastaldy. Sonyń aıasynda 2 myńnan astam jas ǵalym 17 mıllıard teńgeniń grantyn aldy. Munyń bári – «Ǵylym týraly» Zańǵa engizilgen ózgertýlerdiń nátıjesi.
Sondaı-aq byltyr Memleket basshysy «Jas ǵalym» jobasy boıynsha 1 myń grant bólýdi tapsyrdy. Maqsaty - ǵalymdar sanyn arttyrý. Grant doktorantýra bitirgen, doktorlyqty qorǵaǵan ǵalymdarǵa arnalǵan.
Jas ǵalymdardyń eki baıqaýynyń nátıjesinde 315 jobada 1,5 myńnan astam jas ǵalym men zertteýshi ózderiniń ǵylymı ıdeıalaryn júzege asyrýǵa múmkindik alǵan. Bul jobalarǵa jumsalatyn bıýdjettik shyǵyndardyń jalpy kólemi 17,6 mıllıard teńge.
Venera Jolamanqyzy
