Qazaqstanda apta ishinde bolǵan kadrlyq taǵaıyndaýlar

тағайындау
Фото: ҚазАқпарат

Ótip bara jatqan apta ishinde elimizdiń ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdarynda birqatar kadrlyq aýys-túıis boldy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Qazaqstan Respýblıkasy Bas prokýrorynyń orynbasary qyzmetine Ǵabıt Sadyrbekov taǵaıyndaldy.

Ǵabıt Amangeldiuly Sadyrbekov 1978 jylǵy 3 maýsymda Aqmola oblysynda týǵan. 1999 jyly Abaı atyndaǵy Almaty memlekettik ýnıversıtetin támamdaǵan.

Ol 2001-2017 jyldary prokýratýra organdarynda, 2017-2020 jyldary bank salasynda qyzmet etken. 2020-2021 jyldary QR Tsıfrlyq damý, ınnovatsııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstriniń keńesshisi bolǵan. 2021 jylǵy 2 naýryzdan 2022 jylǵy 8 qańtarǵa deıin – QR Qarjylyq monıtorıng agenttigi apparatynyń basshysy boldy. 2022 jylǵy 8 qańtardan qazirgi ýaqytqa deıin – QR Qarjylyq monıtorıng agenttigi tóraǵasynyń birinshi orynbasary laýazymynda boldy.

Úkimet qaýlysymen Maqsat Qaıyrjanuly Qalıaqparov pen Sátjan Áıtenuly Ablalıev kólik vıtse-mınıstrleri, Erbolat Rahmetuly Muqaev – QR Kólik mınıstrligi apparatynyń basshysy bolyp taǵaıyndaldy.

Maqsat Qalıaqbarov 1980 jyly Qaraǵandy oblysynda dúnıege kelgen. L. N. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetin bitirgen. Eńbek jolyn 2000 jyly «QR PІB MTQ bazasy» RMK keden máseleleri jónindegi mamany bolyp bastaǵan. Ár jyldary kommertsııalyq qurylymdarda; Aqtaý halyqaralyq teńiz saýda portynda; Kólik jáne kommýnıkatsııalar mınıstrliginde túrli qyzmetter atqardy. 2019 jyldan bastap qazirgi ýaqytqa deıin — «Elektrondyq qarjy ortalyǵy» AQ basqarma tóraǵasynyń orynbasary.

Sátjan Ablalıev 1970 jyly Atyraý oblysynda dúnıege kelgen. Almaty avtomobıl-jol ınstıtýtyn jáne Qazaq qatynas joldary ýnıversıtetin bitirgen. Eńbek jolyn 1987 jyly Ońtústik Embi munaı barlaý ekspedıtsııasy Ortalyq ınjenerlik-tehnıkalyq qyzmetiniń operatory bolyp bastaǵan. 1996 jyldan 2004 jylǵa deıin Qazaq kólik jáne kommýnıkatsııa akademııasynda jumys istedi. Kóptegen jyldar boıy Kólik jáne kommýnıkatsııa; Investıtsııalar jáne damý; Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrlikteriniń qurylymynda qyzmet atqardy. Buǵan deıin Soltústik Qazaqstan oblysy ákiminiń orynbasary bolyp jumys istedi.

Al Erbolat Rahmetuly Muqaev QR Kólik mınıstrligi apparatynyń basshysy laýazymyna taǵaıyndaldy. Ol 1961 jyly Oral oblysynda dúnıege kelgen. Gýrev pedagogıkalyq ınstıtýtyn, Batys Qazaqstan ınjenerlik-tehnologııalyq ýnıversıtetin bitirgen. Alǵashqy jumys orny Qaraózen orta mektebi boldy. Uzaq jyldar bilim salasynda, ishki saıasatta, aýdan basshylyǵynda, Batys Qazaqstan oblysynyń ákimdiginde qyzmet etti. Senattyń tórt shaqyrylymynyń depýtaty boldy. 2021 jyldan — Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligi apparatynyń basshysy.

Oǵan qosa, QR Ónerkásip jáne qurylys mınıstrliginde de úsh vıtse-mınıstr taǵaıyndaldy.

Tımýr Qaraǵoıshın ónerkásip jáne qurylys vıtse-mınıstri qyzmetine taǵaıyndaldy. Ol 1961 jyly Batys Qazaqstan oblysynda dúnıege kelgen. Almaty sáýlet-qurylys ınstıtýtyn, Tehnologııa, qurylys, baǵalaý jáne sapany basqarý ýnıversıtetin támamdaǵan. Eńbek jolyn 1978 jyly bastaǵan. Ol jyljymaly mehanıkalandyrylǵan kolonnalardyń sheberi, proraby boldy, Sáýlet-qurylysty baqylaý bıýrosyn basqardy. Qurylys isteri komıtetiniń Batys Qazaqstan oblystyq ortalyǵynyń dırektory bolyp jumys istedi, BQO ákimdiginde departamentter basqardy. 2005-2007 jyldary — Oral qalasy ákiminiń orynbasary. 2023 jyldyń sáýir-tamyz aralyǵynda QR Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligi Qurylys jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq isteri komıtetiniń tóraǵasy – QR Bas memlekettik qurylys ınspektory qyzmetin atqardy. 2023 jylǵy tamyzdan bastap qazirgi ýaqytqa deıin QR ındýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý vıtse-mınıstri boldy.

Azamat Beıisbekov QR Ónerkásip jáne qurylys vıtse-mınıstri qyzmetine taǵaıyndaldy. 1985 jyly Qaraǵandy qalasynda dúnıege kelgen. E.A. Bóketov atyndaǵy Qaraǵandy memlekettik ýnıversıtetin bitirgen. Prezıdenttik jastar kadr rezerviniń múshesi. Ár jyldary A. Beıisbekov Indýstrııa jáne jańa tehnologııalar mınıstrliginde, Premer-Mınıstr Keńsesinde, Prezıdent Ákimshiliginde, Qaýipsizdik Keńesinde jumys istedi. 2022 jyldan 2023 jylǵa deıin — Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi apparatynyń basshysy. 2023 jyldyń aqpanynan bastap qazirgi ýaqytqa deıin ındýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý vıtse-mınıstri qyzmetin atqardy.

Sonymen birge, Iran Sharhan ónerkásip jáne qurylys vıtse-mınıstri laýazymyna taǵaıyndaldy. Iran Sharhanuly Sharhan 1987 jyly Aqtóbe oblysynda dúnıege kelgen. L.N. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetin, Qazaq ekonomıka, qarjy jáne halyqaralyq saýda ýnıversıtetin, Abaı Myrzahmetov atyndaǵy Kókshetaý ýnıversıtetin bitirgen. Ár jyldary QR Densaýlyq saqtaý mınıstrligi janyndaǵy marketıng boıynsha maman, sarapshy, Memlekettik satyp alý basqarmasy bas sarapshysy bolyp jumys istedi. QR Indýstrııa jáne jańa tehnologııalar mınıstrligi Memlekettik satyp alý basqarmasyn basqardy. 2020-2021 jyldary – Aqtóbe oblysynyń ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý basqarmasynyń basshysy, QR Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligi QPQ boıynsha jer qoınaýyn paıdalaný departamentiniń dırektory. 2022 jyldyń qyrkúıeginen bastap qazirgi ýaqytqa deıin ındýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý vıtse-mınıstri boldy.

Qazaqstan Respýblıkasy energetıka vıtse-mınıstri laýazymyna Baqytjan Nássenuly Іlııas taǵaıyndaldy.

Baqytjan Іlııas 1982 Ońtústik Qazaqstan oblysy Túrkistan qalasynda dúnıege keldi. Qazaq gýmanıtarlyq zań ýnıversıtetin. RF Prezıdentiniń janyndaǵy aýylsharýashylyq jáne memlekettik qyzmet akademııasyn támamdaǵan. Eńbek jolyn 2000 jyly elektr quraldaryn shyǵarýshy kompanııada esepshi bolyp bastady. Ol uzaq jyldar boıy elektr energııasyn óndirý men bólýge mamandandyrylǵan kommertsııalyq qurylymdarda jáne taý-ken kásiporyndarynda jumys istedi. Ártúrli jyldarda ishki aýdıt basshysy, dırektor orynbasary, basqarýshy dırektory, birinshi basshynyń kómekshisi qyzmetin atqarǵan. 2019 jyly «Elektr energııasy men qýaty naryǵynyń qazaqstandyq operatory» AQ basqarma tóraǵasynyń birinshi orynbasary qyzmetine taǵaıyndaldy. 2019-2022 jyldary — «Elektr energııasy men qýaty naryǵynyń qazaqstandyq operatory» AQ-nyń basqarma tóraǵasy. 2022-2023 jyldary — «Qazaqstan tsıfrlyq energetıka qaýymdastyǵy» ZTB basqarma tóraǵasy.

Sondaı-aq, bul aptada «Samuryq-Energo» AQ basshylyq laýazymdarynda birqatar aýys-túıis boldy.

«Samuryq-Energo» AQ Ekonomıka jáne qarjy jónindegi basqarýshy dırektory laýazymyna Almasbı Kamalov taǵaıyndaldy. Ol 2021 jyldan bastap uıymdaǵy «Strategııa jáne ekonomıkalyq taldaý» departamentiniń dırektory bolyp jumys istegen. Almasbı Nızametdınuly 2010 jyly Qazaqstan Menedjment, ekonomıka jáne boljaý ınstıtýtyn (KIMEP) bitirip, iskerlik ákimshilik jáne býhgalterlik esep bakalavry dárejesin alǵan. 2018 jyly Almaty ýnıversıtetin «Qarjy» mamandyǵy boıynsha bitirgen. Qazirgi ýaqytta Warwick ýnıversıtetinde (Ulybrıtanııa) MBA baǵdarlamasy boıynsha bilimin jalǵastyrýda. CFA II deńgeıli kásibı biliktiligi bar. A. Kamalov eńbek jolyn 2011 jyly «Samuryq-Energo» AQ enshiles uıymdarynda: «Almaty elektr stantsııalary» AQ jáne «Ekibastuz GRES-2 stantsııasy» AQ-da bastaǵan. Al 2014 jyldan bastap «Samuryq-Energo» AQ Strategııalyq josparlaý jáne ekonomıkalyq taldaý departamentinde eńbek jolyn jalǵastyryp, bas menedjerden basqarýshy dırektorǵa deıin kóterilgen.

«Samuryq-Energo» AQ Quqyqtyq qamtamasyz etý jáne aktıvterdi basqarý jónindegi basqarýshy dırektory qyzmetine Nurlan Japarhanov taǵaıyndaldy. Buǵan deıin ol «Qazaq Green Power PLC» qoǵamdyq kompanııasynyń Quqyqtyq qamtamasyz etý jáne táýekelder jónindegi basqarýshy dırektory bolǵan. Ol ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetin, «Turan» ýnıversıtetin zańger mamandyǵy boıynsha támamdaǵan. Eńbek jolyn «NarOil» JShS-de zańger bolyp bastaǵan. Keıin «Qazteleradıo» AQ, «SOP Kúzet» AQ, «Maslo-Del» JShS, «Samuryq-Energo» AQ-da túrli qyzmetter atqardy. Jalpy eńbek ótili 19 jyldan asady, onyń ishinde 10 jyldan astam ýaqyt basshylyq qyzmette eńbek etken.

Sonymen birge, Ańsar Aıdarov «Samuryq-Energo» AQ Investıtsııalar jónindegi bas dırektory bolyp taǵaıyndaldy. Ol buǵan deıin «Samuryq-Energo" AQ jobalyq keńsesiniń basshysy qyzmetin atqarǵan. Ańsar Aıdarov ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dy «Halyqaralyq qatynastar» mamandyǵy boıynsha jáne Gýmanıtarlyq-tehnıkalyq akademııany «Ekonomıka jáne bıznes» baǵyty boıynsha bitirgen. 2008 jyly D. Qonaev atyndaǵy Eýrazııa zań akademııasynda «Quqyqtaný magıstri» dárejesin alǵan. 2013 jyly energetıka salasyna «Jetisý energııasy» JShS-ǵa keldi, onda 7 jyl boıy kompanııanyń basqarýshy dırektory jáne bas dırektory bolyp jumys istegen. Sodan keıin «Samuryq-Energo» AQ-da ınvestıtsııalyq jobalardy iske asyrýǵa jaýapty bólimshe basshysy laýazymynda bolǵan.

Óńirlerge kelsek, Almaty qalasynyń prokýrory laýazymyna aǵa ádilet keńesshisi Serik Aqmyrzauly Káripbekov taǵaıyndaldy.

Serik Káripbekov 1973 jyly týǵan, bilimi joǵary, Túrkııa Respýblıkasynyń Ystanbul ýnıversıtetin bitirgen. Prokýratýra organdaryndaǵy qyzmetin 2000 jyly Pavlodar oblysy Aqsý qalasy prokýrorynyń kómekshisi bolyp bastaǵan. Ol birqatar jaýapty qyzmetti atqardy, sonyń ishinde bólim jáne basqarma bastyǵy, Bas prokýratýranyń Qylmystyq qýdalaý qyzmeti bastyǵynyń orynbasary bolǵan. 2020 jyldyń maýsymynan bastap Bas prokýratýranyń Jedel-izdestirý, qarsy barlaý qyzmetiniń jáne jasyryn tergeý áreketteriniń zańdylyǵyn qadaǵalaý departamentiniń bastyǵy bolyp jumys istedi.

Buǵan deıin Almaty qalasynyń prokýratýrasyn basqarǵan Berik Júıriktaev Pavlodar oblysynyń prokýrory bolyp taǵaıyndaldy.

Berik Júıriktaev — «Turan» ýnıversıtetiniń túlegi. Prokýratýra organdaryndaǵy qyzmetin 1999 jyly Almaty qalasy Medeý aýdany prokýrorynyń kómekshisi bolyp bastaǵan. Osy jyldary Almaty oblysy Panfılov aýdanynyń prokýrory, Almaty qalasy Áýezov aýdanynyń prokýrory, Almaty qalasy prokýrorynyń orynbasary, birinshi orynbasary qyzmetin atqarǵan. Oblys prokýrorynyń mindetin atqarýshy Serik Káripbekov kerisinshe ońtústik astanaǵa qyzmetke attanady. Ol Almaty qalasynyń prokýrory bolyp taǵaıyndaldy.

Aqmola oblysy Polıtsııa departamenti bastyǵy bolyp polıtsııa polkovnıgi Nursultan Muqashev taǵaıyndaldy.

N.Muqashev 1977 jyly 22 shildede Qaraǵandyda dúnıege kelgen. Іshki ister organdaryndaǵy qyzmetin 1998 jyly Qaraǵandy oblysy ІІB anyqtaý bólimshesiniń anyqtaýshysy qyzmetinen bastady. Ol Qaraǵandy oblysynyń Uıymdasqan qylmysqa qarsy kúres basqarmasynda túrli laýazymdarda bolǵan. 2010-2020 jyldary Qaraǵandy qalasy ІІB Mıhaılov polıtsııa bólimin, Saran qalasy ІІB, Qaraǵandy qalasy PB, Shahtınsk qalasy polıtsııa bólimin basqardy. Sondaı-aq Astana qalasy polıtsııa departamenti bastyǵynyń orynbasaryn laýazymynda bolǵan. Buǵan deıingi laýazymy – Aqmola oblysy polıtsııa departamenti bastyǵynyń orynbasary.

Atyraý oblysy ákimi apparatynyń basshysy laýazymyna Nurlybek Jeńisbekuly taǵaıyndaldy.

Nurlybek Jeńisbekuly 1988 jyly týǵan. Abaı atyndaǵy ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń fılologııa fakýltetin bitirgen. RF Prezıdenti janyndaǵy Reseı memlekettik qyzmet akademııasynan halyqaralyq qatynastar magıstri dárejesin alǵan. Prezıdent jastar kadr rezerviniń múshesi. Eńbek jolyn 2006 jyly «Qazaqstan» telearnasynda tilshi bolyp bastaǵan.

Ár jyldary oblystyq jáne respýblıkalyq telearnalarda redaktor, sarapshy qyzmetin atqarǵan. 2013-2017 jyldar aralyǵynda Shymkent qalasy jáne Ońtústik Qazaqstan oblysy ákimderiniń baspasóz hatshysy, keńesshisi bolǵan. 2017 jyly Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstriniń baspasóz hatshysy, 2018 jyly Energetıka mınıstrligi Strategııalyq jáne aqparattyq damý departamenti dırektorynyń orynbasary, 2020-2022 jyldary aralyǵynda Nur-Sultan qalasy ákimi apparaty basshysynyń orynbasary, 2022 jyldyń aqpan aıynan osy taǵaıyndaýǵa deıin Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrligi aqparat komıteti tóraǵasynyń orynbasary laýazymyn atqarǵan.

«Atyraý» telearnasynyń dırektory bolyp Talǵat Óteǵulov taǵaıyndaldy.

Talǵat Óteǵulovtyń jasy 44-te. Ol H. Dosmuhamedov atyndaǵy Atyraý ýnıversıtetin jýrnalıstıka mamandyǵy boıynsha bitirgen. Saladaǵy eńbek jolyn 2005 jyly «Qazaqstan» RTRK Aqtóbe fılıalynda jańalyqtar qyzmetiniń tilshisi, dıktor bolyp bastaǵan. Sodan soń «Habar» agenttiginiń Atyraý oblysyndaǵy menshikti tilshisi qyzmetin 6 jyl atqarǵan. Atyraý oblysyndaǵy munaı-servıs kompanııalarynda qoǵammen baılanys bólimine jetekshilik etken. Birqatar prodakshn-stýdııalardy qurǵan. 2020 jyldan osy kezge deıin jergilikti Caspian News telearnasynyń prodıýseri bolǵan. Osy telearnada jańalyqtar qyzmeti men taqyryptyq bólimniń shef-redaktory mindetin qosa atqaryp kelgen.

«Qazaqstan» RTRK Atyraý oblystyq fılıalyn 2022 jyldyń aqpanynan beri Gúlvıra Bekqulıeva basqarǵan edi. Ol atqaratyn qyzmetinen óz erkimen bosatý týraly ótinish bergen.

Jambyl oblysy boıynsha memlekettik kirister departamentiniń basshysy laýazymyna Berik Jamalbekov taǵaıyndaldy.

Berik Japaruly Jamalbekov 1975 jyly Almaty oblysynda dúnıege kelgen. Bilimi boıynsha – quqyqtaný magıstri, ol ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetin, RF Prezıdentiniń janyndaǵy Reseı halyq sharýashylyǵy jáne memlekettik qyzmet akademııasyn bitirgen. Memlekettik qyzmettegi jumys ótili 24 jyldy quraıdy. 1998 jylǵy jeltoqsannan bastap Almaty qalasy Medeý aýdany boıynsha salyq basqarmasynda salyq ınspektory, jetekshi salyq ınspektory, bas maman, bólim bastyǵy bolyp jumys istegen.

Ol 2010 jylǵy qyrkúıekten Almaty qalasy boıynsha salyq departamenti májbúrlep óndirý basqarmasy jáne salyq aýdıti basqarmasy bóliminiń bastyǵy, 2011 jylǵy qyrkúıekten Almaty qalasy Almaly aýdany boıynsha salyq basqarmasynda bólim bastyǵy, bólim basshysy bolyp jumys jasady. 2013 jylǵy tamyzdan bastap Almaty qalasy boıynsha salyq departamenti QQS ákimshilendirý bóliminiń basshysy, Aktsızderdi ákimshilendirý basqarmasynyń basshysy boldy. 2014 jylǵy qarashadan Almaty qalasynyń Bostandyq aýdany boıynsha memlekettik kirister basqarmasy aktsızderdi ákimshilendirý bóliminiń basshysy, basshynyń orynbasary, Alataý jáne Almaly aýdany boıynsha memlekettik kirister basqarmalarynyń basshysy boldy. 2021 jylǵy maýsymnan bastap Shymkent qalasy boıynsha memlekettik kirister departamenti basshysynyń orynbasary laýazymyn atqarǵan.

Mańǵystaý oblysy ákiminiń jańa orynbasary bolyp Zvıra Esbergenova taǵaıyndaldy.

Zvıra Esbergenova E.Bóketov atyndaǵy Qaraǵandy memlekettik ýnıversıtetin, Sh. Esenov atyndaǵy Aqtaý memlekettik ýnıversıtetin «Orys tili men ádebıeti muǵalimi» jáne «quqyqtaný» mamandyqtary boıynsha bitirgen. Sondaı-aq, MVA baǵdarlamasy boıynsha magıstratýrada oqyǵan. «Іskerlik ákimshilendirý magıstri» mamandyǵy boıynsha «Almaty Management University» NOÝ Ekonomıka joǵary mektebinde bilim alǵan.

Zvıra Esbergenova 1987 jyly Mańǵystaý oblysynyń Saı-Ótes beketindegi № 84 orta mektebiniń aǵa pıoner tálimgeri bolyp bastaǵan. 1993 jyldan 2003 jylǵa deıin Mańǵystaý oblysynyń bilim berý salasynda jumys istedi, óńirdiń jalpy bilim beretin, orta arnaýly jáne joǵary oqý oryndarynda orys tili men ádebıeti pániniń oqytýshysy laýazymdaryn atqardy. 2003-2007 jyldary Mańǵystaý oblysy ishki saıasat departamentiniń taldaý jáne monıtorıng bóliminiń basshysy, 2007-2008 jyldary Mańǵystaý oblysynyń ishki saıasat departamenti dırektorynyń orynbasary, 2008-2009 jyldary Mańǵystaý oblysy ákimi apparatynyń áleýmettik-mádenı bóliminiń meńgerýshisi, 2009-2010 jyldary Mańǵystaý oblysynyń týrızm, dene shynyqtyrý jáne sport basqarmasy basshysynyń orynbasary, 2010 jyldan 2012 jylǵa deıin – «QazMunaıGaz «Barlaý Óndirý» AQ Jedel basqarý tobynyń áleýmettik jumys jáne qoǵammen baılanys sektorynyń atqarýshy organdarymen baılanys jónindegi taldaýshy bolǵan.

Sondaı-aq, 2012-2013 jyldary – «Mańǵystaý oblysy ákimdiginiń taldaý ortalyǵy» AQ Basqarma tóraǵasy, 2013 jyldan 2014 jylǵa deıin – «Memlekettik-jekeshelik áriptestiktiń óńirlik ortalyǵy» AQ Basqarma tóraǵasy, 2014 jyldan 2017 jylǵa deıin - Mańǵystaý oblysynyń ishki saıasat basqarmasynyń basshysy, 2017 jyldan 2018 jylǵa deıin - Mańǵystaý oblysynyń jumyspen qamtýdy úılestirý jáne áleýmettik baǵdarlamalar basqarmasynyń basshysy. 2018-2022 jyldary – «Nur Otan» partııasy Mańǵystaý oblystyq fılıaly tóraǵasynyń orynbasary, 2022 jyldan bastap qazirgi ýaqytqa deıin - Mańǵystaý oblysy ákimi apparatynyń hattamalyq tapsyrmalardy baqylaý bóliminiń meńgerýshisi bolǵan.

Shymkent qalasy ákiminiń ókimimen qala ákimdigi apparatynyń basshysy bolyp Erjan Seıtenov taǵaıyndaldy.

Erjan Іrgebaıuly Seıtenov 1974 jyly Qyzylorda oblysy Jańaqorǵan aýdanynda týǵan. Q.A.ıAsaýı atyndaǵy Halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıtetiniń túlegi, quqyqtaný magıstri. Eńbek jolyn 1990 jyly Jańaqorǵan temir-beton konstrýktsııalaryn óndiretin kásiporynda jumysshy bolyp bastaǵan Erjan Іrgebaıuly jeke sektorda jaýapty basshylyq qyzmetter atqardy. Ol 2016-2021 jyldar aralyǵynda Almaty qalasynyń jerdiń paıdalanylýy men qorǵalýyn baqylaý, jasyl ekonomıka, turǵyn úı saıasaty basqarmalarynyń basshysy boldy, 2021-2023 jyldary Almaty qalasy Almaly aýdanynyń ákimi laýazymynda qyzmet atqarǵan.

Сейчас читают
telegram