Qazaqstanda 18 myńnan astam kásiporyn E-HR júıesine qosylǵan

None
None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Qazaqstanda 18 myńnan astam kásiporyn E-HR júıesine qosylǵan. Bul týral|y QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń resmı saıtynan belgili boldy.

Ondaǵy mádlimetterge qaraǵanda, ótken jyly elimizde elektrondyq eńbek kelisimsharttaryn esepke alýdyń biryńǵaı júıesiniń pılottyq jobasy iske qosyldy. Júıede tirkelgen suranysqa ıe mamandyqtar tizimine balabaqsha tárbıeshisi, qazaq tili men ádebıeti, shet tili, orys tili men ádebıeti pánderiniń muǵalimderi, medbıke (meıirger), sanıtar, qaraýyl kiredi.

Búgingi kúni E-HR qyzmetine 18 389 kásiporyn qosylyp, 792 731 kelisim-shart tirkelgen. Tirkelgen eńbek kelisimsharttarynyń ishinde bastaýysh synyp muǵalimi kásibi aldyńǵy qatarda - 41 myńnan astam kelisimshart. Uıymdardy E-HR qyzmetine tartý jumystary áli de jalǵasýda.

«Biz úshin júıede jumys berýshilerdiń eńbek sharttaryn meılinshe kóp tirkeýi mańyzdy. Óıtkeni, bul ózderi úshin de, qujattar jınaýda kóp ýaqytty únemdeıtin qyzmetkerler úshin de yńǵaıly. Sonymen qatar, júıede eńbek shartynyń bolýy olardy yqtımal áleýmettik qaterlerden qorǵaıdy. Júıe elektrondyq qujat aınalymyna kóshýge yqpal etetindikten jumys berýshiler shyǵyndardy ońtaılandyrýǵa múmkindik alady», - dedi Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý vıtse-mınıstri Narıman Muqyshev.

Onyń sózinshe, jumysqa qabyldaý tarıhy eńbek kelisimsharttary týraly tirkelgen málimetter negizinde avtomatty túrde jasalady, qyzmetkerdiń jalaqysy júıede tirkelmeıdi. Ótinish berýshiniń jeke málimetterine jumys berýshi tarap onyń kelisimin alǵannan keıin qol jetkize alady. Budan basqa, qyzmetkerlerdi irikteý 2020 jyldyń basynan bastap qoljetimdi bolatyn qyzmetkerdiń jeke isin qalyptastyrý servısiniń arqasynda anaǵurlym sapaly bolady.

Qyzmetkerdiń eńbek ótili men onyń eńbek kitapshasynyń elektrondyq formatta kórsetilýi zeınetaqyny belsendi túrde taǵaıyndaýǵa múmkindik beredi. Elektrondyq eńbek sharttaryn esepke alýdyń biryńǵaı júıesi «Eńbek resýrstaryn damytý ortalyǵy» AQ-men ázirlenip, «Tsıfrlyq Qazaqstan» memlekettik baǵdarlamasyn iske asyrý aıasynda engizilgenin aıta ketý kerek.

Сейчас читают
telegram