Qazaqstan turǵyn úı sharýashylyǵyn jańǵyrtýda Eýropanyń deńgeıine jete alady
Sátin salsa, 2015 jylǵa deıin elimizdiń biraz qurylys nysandary kúrdeli jóndeýden ótedi. Al 2020 jylda biz energııa únemdeý jaǵynan Eýropanyń deńgeıine de jetýimiz ábden múmkin.
Biz, eń aldymen, baǵdarlamaǵa qysqasha sholý jasap kórgendi jón kórdik. El Úkimeti 2011-2015 jyldary elimizdegi ınjenerlik jelilerdiń, ıaǵnı, gaz, jylý jáne elektr júıeleriniń 31 shaqyrymyn kúrdeli jóndeýden ótkizýdi josparlap otyr. Oǵan ketetin shyǵyn tarıf pen el bıýdjeti esebinen óteledi eken. Kóppáterli turǵyn-úılerdiń jańǵyrtý jumysy eki baǵyt boıynsha júrgiziledi. Birinshi baǵytqa sáıkes, respýblıkalyq bıýdjetten jergilikti atqarýshy organdarǵa, ıaǵnı ákimdikterge, qarjy bólingennen keıin, arnaıy áleýmettik-kásipkerlik korporatsııalar qurylyp, páter ıelenýshiler kooperatıvi men jumysty atqaratyn bas merdigermen kelisimshart rásimdeledi. Oǵan sáıkes, barlyq qurylys jumystarynyń 85 paıyzyn korporatsııalar tólese, qalǵan 15 paıyzy páter ıelenýshilerdiń qarajatyna atqarylady. Osydan keıin belgilengen merzimniń ishinde úı turǵyndary arnaıy jınaq esep-shotyna aqsha salyp, kúrdeli jóndeýdiń barlyq shyǵyndaryn óteıdi. Ekinshi baǵyt boıynsha el bıýdjetinen oblystyq ákimdikke 7 jylǵa 0,1 paıyzdyq mólsherlemesi bar nesıe beriledi. Oblys ákimdigi ony qalalyq ákimdikke aýdarady. Sodan soń jóndeý jumystaryn atqaratyn memlekettik uıym qurylady. Ol óz kezeginde jeke menshik kompanııalardy tartyp, ákimdiktiń bergen nesıesin qaıtarady. Munda da páter ıelenýshi azamattar qarjynyń 15 paıyzyn tólep, artynan barlyq somany tóleıdi. Al áleýmettik jaǵynan az qorǵalǵandarǵa arnaıy jeńildikter qarastyrylǵan.
Resmı málimetke sensek, 2011 jyly atalǵan eki baǵyt boıynsha elimizde 600-ge jýyq turǵyn-úı kúrdeli jóndeýden ótti. Onyń ishinde birinshi baǵyt 99 úıdi qamtysa, ekinshi baǵyt boıynsha 460 úı jóndeldi. Buǵan qaraǵanda, ekinshi baǵyt tıimdi bolyp tur. Árıne, eki baǵytta da bıýdjet qarajatyn qaıtarý máselesi týyndaıdy. Ol úshin arnaıy tetikter, tipti, sot arqyly qarjyny qaıtarý jaǵy da bar.
Negizi, 2011-2015 jyldarǵa arnalǵan Qazaqstannyń turǵyn-úı kommýnaldyq sharýashlyqty jańǵyrtý baǵdarlamasynyń negizgi maqsaty - elimizdegi jylý energııasyn barynsha únemdeý. Mamandardyń habarlaýynsha, aǵymdaǵy jóndeý jumystary atqarylsa, jylý energııasynyń 10 paıyzy, al kúrdeli jóndeý kezinde 30 paıyzy únemdeledi. Bul kórsetkishke jetý úshin el mamandary sheteldiń tájirıbesin keńinen zerttep jatyr.
Osy oraıda Qazaqstan Germanııa Federatıvtik Respýblıkasynyń oń tájirıbesin tańdady. Búginde «Qazaqstandaǵy kóppáterli úılerdiń energııa únemdeý menedjmenti» oqytý kýrsy» atty birlesken joba qolǵa alyndy. «Shyǵys Eýropadaǵy turǵyn-úı sharýashylyǵy» qaýymdastyǵy men eki eldiń memlekettik organdary ázirlegen jobanyń basty maqsaty - energııa únemdeý salasyndaǵy mamandardyń kásibı sheberligin shyńdap, olardy qaıta daıarlaý. Sondaı-aq osy joba aıasynda arnaıy oqytý kýrsyn Qazaqstandaǵy joǵary oqý oryndaryna engizý josparlanyp otyr. Sebebi búginde elimizde turǵyn-úı sharýashylyǵy salasynda kásibı mamandar tym az. «Iá, qazirgi kezde Qazaqstanda osy sala boıynsha jumys isteı alatyn kásibı mamandar az. Sondyqtan biz osy máseleni eskere otyryp, elimizdiń turǵyn-úı sharýashylyǵyn jańǵyrtý jumysyna qajetti mamandardy tek asa mańyzdy baǵyttar boıynsha ǵana daıyndaýdy bastap otyrmyz. Máselen, búginde «Kóppáterli úılerdi basqarý» jáne «Kóppáterli úılerge ınjenerlik-tehnıkalyq qyzmet kórsetý» sııaqty jańa baǵyttar bekitilgen. Sondaı-aq úılerdiń energııa únemdiligin retteý boıynsha arnaıy menedjerlerdi de oqytý josparlanyp otyr», - deıdi «Turan-Profı» halyqaralyq kásiptik akademııasynyń rektory Manen Omarov.
Jobaǵaqatysýshynemis mamandary bolsa, turǵyn-úı kommýnaldyq sharýashylyq keshenin jańǵyrtýdyń jańa úlgisin usynyp otyr.«Germanııada turǵyn-úı sharýashylyqty jańǵyrtý úshin biz arnaıy qaýymdastyq quryp, onyń aıasynda osy salanyń irgeli kásiporyndary, qarjy ınstıtýttary, bilim berý ortalyqtary, bylaısha aıtqanda, bul jumysqa qatysýshy barlyq taraptardyń basyn qostyq. Bul áriptestermen birlese otyryp, biz Eýropanyń shyǵys aımaqtarynda turǵyn-úı sharýashylyǵyn jańǵyrtý salasynda birlesken jobalardy iske asyryp kelemiz», - deıdi Germanııanyń «Shyǵys Eýropadaǵy turǵyn-úı sharýashylyǵy» qaýymdastyǵynyń dırektory Knýt Heller.
Búginde qaýymdastyq ókilderi Astanadaǵy birqatar qurylys nysandaryn zerttep shyqqan kórinedi. Demek, olar elordada jumys isteýge nıetti. Bir ókinishtisi, óz qyzmetinde qaýymdastyqqa múshe kompanııalar tek nemistiń qurylys materıaldaryn ǵana qoldanyp jatqan syńaıly. Sondyqtan bul tájirıbe otandyq ónimge degen suranysty tómendetýi ábden múmkin.
Jalpy, búginde Qazaqstandaǵy turǵyn úılerdiń 50 mln. sharshy metrin nemese barlyq nysandardyń 32 paıyzyn kúrdeli jóndeýden ótkizý qajet. Eýropada bul kórsetkish 10 paıyzdy qurap otyr. «Turǵyn-úı kommýnaldyq sharýashylyǵyn jańǵyrtý men damytýdyń qazaqstandyq ortalyǵy» AQ basqarma tóraǵasynyń orynbasary Erbolat Bóksikbaevtyń málimdeýinshe, 2020 jylǵa qaraı elimizdegi turǵyn-úı kommýnaldyq sharýashylyq keshenin jańǵyrtýdyń arqasynda Qazaqstan Eýropanyń deńgeıine de jetedi.
