Qazaqstan, RF jáne Ýkraınanyń astyq eksportyndaǵy ustanymy taıaý 10 jylda kúsheıedi - EYDU men FAO
1. Óńirde astyq azyq-túlikterine suranystyń jalpy kólemi 3 paıyzǵa ósedi. Buǵan qosa, ony tutynýdyń jan basyna shaqqandaǵy ósimi 1 paıyzdy quraıdy. Sońǵy 10 jyldyń ishinde mal azyǵyna suranys 8 paıyzǵa artady. Bul janýarlar aqýyzyna suranystyń artýyna túrtki bolady. Astyq óńir tutynatyn negizgi azyq bolyp qala beredi. Al júgeri men jemdik astyq jem-shóp óndirisi úshin basymdyqpen paıdalanyla beretin bolady.
2. Janýarlar aqýyzyna suranys joǵary bolyp qalady. Buǵan qosa, óńirlik shektegi aıyrmashylyq kúrt saqtalady. Shyǵys Eýropada jáne Ortalyq Azııada et tutyný kóleminiń jan basyna shaqqandaǵy ósimi 10 paıyz kóleminde boljanýda. Aldaǵy on jyldyń ishinde Batys Eýropada et tutyný kólemi baıaý, nebári 2 paıyzǵa ósetindigi kútilýde.
3. Boljamǵa sáıkes, Batys Eýropadaǵy ósimdik sharýashylyǵy sektorynyń óndiris kólemi azyq-túlik, jem men bıootynǵa suranysynyń kemýine, sonymen qatar Shyǵys Eýropa men Batys Azııa elderindegi básekelestiktiń ósýine baılanysty tómendeıdi. Et sektory eki ese jyldam ósedi. Buǵan qosa, qus jáne shoshqa etiniń bul segmenttegi ósimi aýqymdy bolady.
4. Aq qant óndirisiniń kólemi EO elderinde 2025 jylǵa qaraı shamamen 18 mıllıon tonnaǵa ósetindigi kútilýde jáne qantqa kvota merziminiń aıaqtalýynabaılanysty naryqty qaıta jańǵyrtqannan keıin óńirdiń netto-eksportshyǵa aınalatyndyǵy kútilýde.
5. Tolyqtaı alǵanda, boljamǵa sáıkes Shyǵys Eýropa men Ortalyq Azııada aýyl sharýashylyǵy ónimderiniń kólemi aldaǵy on jyldyń ishinde 13 paıyzǵa artady. Astyq jáne maıly daqyldar óndirisiniń keńeıýi arqasynda ósimdik sharýashylyǵynyń 10 paıyzǵa ósýi boljanýda. Qarastyrylyp otyrǵan boljamdy kezeńde mal sharýashylyǵy sektorynyń ósimi 14 paıyzǵa ósetindigi kútilýde, onyń jartysy qus sharýashylyǵy óndirisiniń ósimine tıesili bolady.
6. Álemdegi eń joǵary kórsetkishter aıasynda Batys Eýropadaǵy ósimdik sharýashylyǵy sektoryndaǵy óndiristiń odan arǵy ósimi kútilmeıdi jáne egistik alqaptarynyń qysqarýy boljanady. Shyǵys Eýropa men Ortalyq Azııadaǵy astyq túsiminiń ósimi ósimdik sharýashylyǵy sektorynyń jalpy ósimine negizdeledi. Boljam boıynsha ósim 10 paıyzdy quraıdy. Bul rette egistik jerlerdiń aýmaǵy aldaǵy on jylda keminde 5 paıyzǵa artady.
7. Shyǵys Eýropa men Ortalyq Azııa elderi astyqtyń álemdik naryǵynda basty oıynshy jáne astyq pen kúnbaǵys dánin negizgi eksporttaýshy bolyp qala beredi. Reseı, Ýkraına jáne Qazaqstannyń atalǵan daqyldardy óndirýdegi jáne eksporttaýdaǵy ustanymy kúsheıedi. Astyq eksportynyń álemdik kólemindegi bul úsh eldiń úlesi boljamdy kezeń ishindegi jalpy óndiris kóleminiń 26 paıyzynan 28 paıyzyna deıin ósedi.
8. Aýyl sharýashylyǵy óndirisi kóleminiń ósimine qaramastan óńir janýarlardyń aqýyzyn suranysty qanaǵattandyrý úshin aldaǵy onjyldyqta ımportqa arqa súıeýin jalǵastyrady. Óńir tutynatyn ettiń 10 paıyzdyq kólemi ımport esebinen qamtamasyz etile beretin bolady.
9. Bıootyn óndirisi óńirde tómen deńgeıde qala bermek. Bul eldiń munaı men gazdy óndirýshi bolyp tabylatyndyǵyna nemese bıootyn óndirisin yntalandyrý saıasatynyń joqtyǵy aıasynda shıkizatty eksporttaýshy bolýyna baılanysty jaıt.
10. Óńir qurǵaqshylyq syndy aýa raıy qubylystaryna óte sezimtal. Bul aýyl sharýashylyǵy óndirisin únemi syn-qater jaǵdaıynda bolýyna ıtermeleıdi ári astyqtyń álemdik naryǵyndaǵy aıqynsyzdyqqa ákeledi. Buǵan qosa, Qara teńiz óńirindegi ekonomıkalyq jáne saıası ahýaldyń kez kelgen ózgerisi, sonymen qatar jergilikti valıýtanyń sál aýytqýy saýdanyń damýynan áser etedi.
