Qazaqstan Parlamentiniń delegatsııasy EQYU Parlamentik Assambleıasynyń Qysqy sessııasyna qatysty
Delegatsııa quramynda senatorlar Nurtaı Ábiqaev, Muhtar Altynbaev, Mıhaıl Bortnık, Lıazzat Kıınov, Dýlat Qusdáýletov jáne Parlament Májilisiniń depýtaty Quralaı Qaraken bar.
Delegatsııa Saıası máseleler jáne qaýipsizdik, Ekonomıkalyq ister, ǵylym, tehnologııalar jáne qorshaǵan orta, Demokratııa, adam quqyqtary jáne gýmanıtarlyq máseleler jónindegi jalpy komıtetterdiń otyrystary aıasyndaǵy pikirsaıystarǵa belsendi túrde qatysty. Halyqaralyq terrorızm jáne radıkaldanýmen kúres, adam quqyqtarynyń saqtalýy, klımattyń ózgerýi kún tártibindegi negizgi máseleler boldy. Odan basqa, Mınsk kelisimderine sáıkes Ýkraına tóńiregindegi jaǵdaıdy retteýdiń keleshegi, sondaı-aq EQYU keńistigindegi basqa da teke-tirester talqylandy.
Ekonomıkalyq ister, ǵylym, tehnologııalar jáne qorshaǵan orta jónindegi jalpy komıtettiń otyrysynda EQYU Ekonomıka-ekologııalyq komıtetiniń tóraǵasy, Venadaǵy halyqaralyq uıymdar janyndaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń turaqty ókili Qaırat Sarybaı EQYU-nyń ekinshi ólshemi jónindegi jumystardyń negizgi baǵyttaryn parlamentshiler nazaryna usyndy.
Senator M. Bortnık pen Májilis depýtaty Q. Qaraken áskerı-saıası jáne qaýipsizdiktiń gýmanıtarlyq máseleleri jónindegi pikirsaıysta qaýipsizdikti nyǵaıtýdaǵy EQYU-nyń ekonomıkalyq-ekologııalyq ólshemderiniń mańyzdy rólin atap ótti. Q. Qaraken sondaı-aq «elder ózara turaqty baılanystarǵa qol jetkizýge umtylýy tıis. Ekonomıkalyq baılanystardy damytý EQYU men onyń aıasynan tys jerlerde jalpyǵa birdeı qaýipsizdikti ilgeriletý turǵysynda senim men yntymaqtastyqty nyǵaıtýǵa oń yqpal etedi», dedi.
M. Bortnık óz tarapynan «Qazaqstan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa belsendi qatysýshy retinde ıntegratsııalyq birlestiktermen jáne jekelegen memlekettermen ózara tıimdi yntymaqtastyq qalyptastyrýǵa múddeli. Bul turǵyda Eýroodaqpen saýda-ekonomıkalyq yntymaqtastyqty qalyptastyrýdyń mańyzy zor bolyp otyr», dep atap ótti. Ol sondaı-aq Qazaqstan «jasyl ekonomıkany damytý» máselelerine basa nazar aýdaryp, «Jasyl kópir» áriptestik baǵdarlamasynyń ázirlenýine jáne Astanada «Keleshektiń energııasy» taqyryby boıynsha EKSPO-2017 halyqaralyq kórmesin ótkizý týraly sheshim qabyldanýyna qol jetkizgenin aıtty.
Shara aıasynda parlamenttik delegatsııanyń basshysy I.Adyrbekov EQYU PA Tóraǵasy, Aýstrııa Parlamentiniń depýtaty Krıstın Mýttonenmen jáne EQYU PA Bas hatshysy Roberto Montellomen ekijaqty kezdesý ótkizdi. Taraptar Sırııadaǵy shıelenis jónindegi Astanada ótken kelissózderdiń nátıjelerin, Ortalyq Azııa aımaǵy aıasyndaǵy yntymaqtastyqtyń keleshegin, ýkraın daǵdarysyn retteý máselelerin talqylady. K.Mýttonen atap aıtqanda, teke-tiresterdi beıbit retteýdi ilgeriletý aıasynda Qazaqstannyń tıimdi bitimger retindegi mańyzdy rólin atap ótti. 2017 jyly qańtarda Prezıdent N.Nazarbaev jarııa etken konstıtýtsııalyq reformaǵa erekshe nazar aýdaryldy. I.Adyrbekov Parlamenttiń rólin kúsheıtý, Prezıdent jáne Parlament aldynda Úkimettiń eseptiligin ulǵaıtý týraly bastamalar týraly habardar etti. Aldaǵy ýaqytta Memleket basshysynyń bıliktiń ókildi jáne atqarýshy tarmaqtaryna 40-qa jýyq mindetterdi beretini kútilip otyr.
Delegatsııanyń Ulttyq keńestiń Ekinshi prezıdenti Karl-Haınts Kopfpen kezdesýinde Qazaqstan men Aýstrııanyń parlamentaralyq baılanystaryn damytý keleshegi talqylandy. Ol Qazaqstan basshysynyń bastamalaryn «mańyzdy qadam ári jaqsy belgi» dep sıpattaı otyryp, demokratııany damytý - ol birte-birte qadam basatyn ári turaqtylyqqa zııan keltirmeıtin úrdis bolýy kerek ekenin atap ótti. Qazaqstan men Aýstrııa arasyndaǵy ekijaqty yntymaqtastyqty odan ári nyǵaıtý máseleleri talqylanyp, energetıka salasyndaǵy, ásirese jańartylatyn energııa kózderin damytýdaǵy tájirıbesi kóp aýstrııalyq fırmalar úshin Astanada ótetin EKSPO-2017 halyqaralyq kórmesi zor múmkindik ekeni atap ótildi.
Osyǵan baılanysty Vena men Astana arasyndaǵy avıa reısterdi qalpyna keltirý máselesi asa mańyzdy bolyp otyr.
Qazaqstan delegatsııasynyń basshysy Aýstrııa Parlamentiniń basshysyn kórmege kelýge shaqyrdy.
Taraptar halyqaralyq saladaǵy, atap aıtqanda mıgratsııa úderisterine baılanysty keıbir mańyzdy máselelerdi talqylap, olardy sheshý jónindegi oılaryn ortaǵa saldy.
