Qazaqstan Ortalyq Azııanyń kóliktik-logıstıkalyq ortalyǵyna aınala ala ma?
Tehnıkalyq ekonomıkalyq negizdemesi boıynsha 2018 jyly tolyqqandy iske qosylatyn bul ortalyqtyń jalpy aýmaǵy - 528 gektar. Onyń 185 gektary Qazaqstan, 343 gektary Qytaı aýmaǵynda ornalasatyn bolady. Qazirgi tańda onyń Qytaıdaǵy aýmaǵynda bútindeı bir qalashyq boı kóterip, saýda oryndary óz jumysyn bastap ketti. Máselen, onda 22-27 qazan aralyǵynda ótken Birinshi ımporttyq-eksporttyq taýarlar jármeńkesinde Tszıan-ıÝan halyqaralyq satyp alý ortalyǵynyń bas dırektory I. Vansınniń aıtýynsha, 50 mıllıonǵa jýyq ıýannyń saýdasy jasalypty. Al jármeńke budan bólek Sýsın jáne Chjýnke ortalyqtarynda da ótkenin eskersek ondaǵy saýdanyń kólemi budan 3 ese joǵary bolǵany anyq.
«Qorǵas» ShMYHO» AQ-nyń vıtse-prezıdenti Erik Esenbaevtyń sózine qaraǵanda, 2012 jyldyń 18 sáýirinen bastap kelýshilerdi tirkeýge alýdy júzege asyryp jatqan 1-baqylaý ótkizý pýnktinen ortalyqtyń qytaılyq bóligine 13 myńǵa jýyq adam ótken. Onyń 10 719-y Birinshi ımporttyq-eksporttyq taýarlar jármeńkesinde tirkelgen. Olardyń 10 562-si Qazaqstan azamattary bolsa, 157-sin AQSh, Aýǵanstan, Germanııa, Japonııa, Izraıl, Kanada, Koreıa, Úndistan jáne TMD sııaqty 18 eldiń ókilderi quraǵan. Táýligine 10 myńnan astam adamdy ótkizýge qaýqarly bul pýnkten qazirgi tańda jaı kúnderi - 200, al demalys kúnderi 300 adam ótetin kórinedi. Bıyl onda endi 1-baqylaý ótkizý pýnktiniń júk tasıtyn nysanynyń qurylys aıaqtalmaq. QR Qarjy mınıstrligi Kedendik baqylaý komıtetiniń málimeti boıynsha, ortalyqtan osy ýaqytqa deıin bıýdjetke kedendik tólemder men salyqtardan 59 mıllıon teńge qarjy túsken. Sonymen qatar 78 tonna taýar men 694 kedendik kiris orderleri rásimdelgen.
Qazirgi tańda 111 ınvestıtsııalyq nysandardyń 22-ci boıynsha 35,8 mlrd. teńgeniń kelisimderi jasalǵan. Máselen, 1 naýryzǵa deıin kóliktik-qaıtatıeý termınaldary aımaǵyndaǵy nysandarǵa 1,2 mıllıard teńgeniń jeke ınvestıtsııasy salynǵan. Sondaı-aq «Qazposhta», «Bazıs», «Turan Ekspres-Kargo», «TRANKO», «Zolotoı Fenıks» kompanııalary ınvestıtsııalyq nysandardyń qurylys júrgizýge nıet bildirip, odan ary da yqpaldasý úshin belsendi túrde jumystar júrgizýde. Jalpy «Qorǵas» ShMYHO-daǵy barlyq ishki jáne syrtqy ınfraqurylym men ınvestıtsııalyq, kommertsııalyq nysandardyń qurylysy 2016 jyly aıaqtalyp, 2018 jyly ol tolyqqandy qyzmet isteı bastamaq. Onyń janyndaǵy «Altynkól» temir jol beketi Qazaqstan-Qytaı Transazııalyq temirjol magıstraly baǵytynyń bóligi bolyp otyr. Endi aldaǵy 2-3 jyldyń ishinde salynatyn «Qorǵas» ShMYHO men temir jol arasynda «Batys Eýropa-Batys Qytaı avtomagıstrali salynbaq. «Qorǵas-Shyǵys qaqpasy» arnaıy ekonomıkalyq aımaǵy men «Qorǵas» ShMYHO, Jetigen-Qorǵas temir joly, Batys Eýropa-Batys Qytaı avtomagıstrali sııaqty negizgi 3 elementi úlken logıstıkalyq habty damytý úshin barlyq jaǵdaı jasamaq. «Altynkól» temir jol beketiniń bastyǵy Vıacheslav Mıronovtyń aıtýynsha, qazir olar kúnine 217 konteıner tıeýde. 2012 jyldyń 22 jeltoqsanynda alǵashqy poıyzdy qabyldaǵan olar qazirdiń ózinde 1 mıllıon 350 myń tonna júk tıep, qazaqstandyq jańa rekordqa qol jetkizip otyr. «Dostyq» temir jol beketi júk tıeýde óziniń alǵashqy mıllıon tonnasyna 4 jyldan keıin ǵana qol jetkizgen bolatyn. Biz bul mejeni bıyl 1 qyrkúıekte bir jylǵa jeter-jetpes ýaqyttyń ishinde baǵyndyrdyq. Tıelgen júktiń kólemi búgingi tańda táýligine 217 konteınerdi quraýda. Ondaǵy eń joǵarǵy táýliktik kórsetkish 350 konteıner boldy. Men «Dostyq» beketin Qazaqstannyń Qytaımen aradaǵy júk tasymalynda oń qoly, al «Altynkóldi» sol qoly dep sanaımyn. Qazir Qazaqstan onda qos qolymen birdeı jumys jasaýda», - deıdi V.Mıronov. Buǵan deıin «Dostyq» temir jol beketin basqarǵan ol onda jınaqtalǵan tájirıbesin endi «Altynkólde» tolyq júzege asyrýǵa jumsamaq. Onyń aıtýynsha, araǵanda búgingi tańda álemde mundaı 56 «qurǵaq aılaq» bar. Máselen, eshqandaı tabıǵı qazba baılyqtary joq Sıngapýr kóliktik logıstıkalyq ortalyq qurý arqyly jan basyna shaqqandaǵy jalpy ishki óniminiń kólemi boıynsha dúnıe júzinde 2-3-orynda kele jatyr. Al BAÁ-degi Dýbaıdaǵy «qurǵaq aılaq» qalanyń jalpy ishki óniminiń 55 paıyzyn beredi. Olar da Qazaqstannyń aımaqta iri kóliktik-logıstıkalyq ortalyq quryp jatqanyn estip, arnaıy kelip bárin óz kózimen kórip, jobamen tanysqan soń bolashaqta birlesip jumys isteýge múddeli ekendikterin jetkizgen. Tipti arabtar bul jobany jasaýǵa da qatysqan kórinedi.
Jalpy «Qorǵas» ShMYHO jalpy aýmaǵy 5740 gektardy quraıtyn «Qorǵas-Shyǵys qaqpasy» shekara mańy saýda-ekonomıkalyq aımaq» arnaıy ekonomıkalyq aımaǵy úlken jobasynyń bir bóligi sanalady. Al «Qorǵas» ShMYHO-ny qurý úderisi 2 kezeńnen turady. Onda 2005-2010 jyldardaǵy daıyndyq kezeńinde normatıvtik-quqyqtyq bazany qalyptastyrý, aımaqty daıyndaý jáne josparlaý, jobalyq-smetalyq qujattamany ázirleý jáne ortalyqty qamtamasyz etetin ınfraqurylym nysandarynyń qurylysy josparlandy. Sonymen qatar 2006 jyly 2006-2018 jyldarǵa arnalǵan ınvestıtsııalyq kezeńdi júzege asyrý bastaldy. Onda uıymdastyrý jáne ınvestıtsııalyq is-sharalarǵa, ásirese ortalyq aýmaǵyndaǵy nysandardy salý jáne odan ári paıdalaný boıynsha ınvestıtsııalyq baıqaýlar ótkizýge belsendi qatysatyn jeke ınvestorlar tartý boljanǵan bolatyn. Quny 382 728 mln. teńgeni (3,1 mlrd. dollar) quraıtyn bul jobaǵa jumsalatyn qarjynyń 73 728 mıllıon teńgesi respýblıkalyq bıýdjetten, 309 154 mln. teńgesi jeke ınvestıtsııadan qarjylandyrý kózdelip otyr. Onda ınfraqurylymnyń qurylysyn memleket qarjylandyrsa, kommertsııalyq nysandar jeke ınvestıtsııa esebinen salynbaq. 2011 jyly shildede ortalyqtyń memlekettik paketinindegi QR Qarjy mınıstrliginiń Memlekettik múlik jáne jekeshelendirý komıteti aktsııasy «Qazaqstan temir joly» ulttyq kompanııasy» AQ-na senimdi basqarýǵa berilgen bolatyn. Erik Esenbaevtyń sózine qaraǵanda, qazirgi tańda jobanyń tujyrymdamasy qaıta qaralyp jatyr. Óıtkeni ınvestorlar tarapynan etnopark pen mýzeılerge ınvestorlar tarapynan qyzyǵýshylyq az bolýda. Bastapqy kezde 185 gektar alqaptyń 3 gektarynda «Ońtústik» ákimshilik-tehnıkalyq ortalyq; 3,1 gektarynda meımanhanalar; 3,3 gektarynda Halyqaralyq týrıstik ortalyq; 4,5 gektarynda sý irikkish qurylys; 4,7 gektarynda Halyqaralyq iskerlik yntymaqtastyq ortalyǵy; 5,3 gektarynda «Soltústik» ákimshilik-tehnıkalyq ortalyq; 6 gektarynda sporttyq-saýyqtyrý aımaǵy; 6,5 gektarynda mádenı-kórme aımaǵy; 10 gektarynda aımaqtyq yntymaqtastyq pen shaǵyn bıznes ortalyǵy; 16,6 gektarynda 19,2 qonaq úı týrıstik keshenderimen etnografııalyq park; 38,4 gektarynda saýda-kórme aımaǵy ornalasady dep josparlanǵan edi.
Erik Qabyshkenulynyń paıymdaýynsha, ortalyqtaǵy qurylys jumystarynyń qarqyndylyǵyn salystyrýǵa bolmaıdy. Sebebi onyń qytaılyq bóliginde ınfraqurylymnyń negizi burynnan qalyptasqan bolsa, qazaqstandyq aýmaqta onyń bári jańadan júrgizildi. Máselen Jetigen-Qorǵas temir jolyn salý kezinde 1700 qurylys tehnıkasy men 5 myń adam jumys jasady. Onda 28 kópir, eki sýaǵar, 301 sý ótkizý qubyry, 293 shaqyrymǵa rels torkózderi tóseldi. 70 shaqyrymdyq stantsııaly jol salyndy. 322 shaqyrymǵa elektrmen qamtý, ortalyqtandyrylǵan baılanys jáne elektr júıesi, optıkalyq talshyqty jeli tartyldy. Beketter men jol aıryqtarynda qyzmettik tehnıkalyq ǵımarattar, ınjenerlik kommýnıkatsııalyq ǵımarattar boı túzedi. Al temirjoldy paıdalanýǵa bergennen keıin 2055 adamǵa turaqty jumys orny quryldy.
Jetigen-Qorǵas temir jolynyń iske qosylýy el ekonomıkasynyń kólik qatynasy sektorynyń básekelestigin ósirdi. Qytaımen Qazaqstannyń ońtústik óńiri men Ortalyq Azııa elderi arasyndaǵy temir jol tasymaly qashyqtyǵy 500 shaqyrymǵa qysqardy. Ol «Qorǵas-Shyǵys qaqpasy» shekara mańy saýda-ekonomıkalyq aımaq» arnaıy ekonomıkalyq aımaǵy jobasy boıynsha júzege asatyn sharanyń biri bolatyn. Onda jylyna 20 mıllıon tonna júk ótkizetin «qurǵaq aılaq»; halyqaralyq deńgeıdegi júgi bar áýe kemelerin qabyldaýǵa arnalǵan áýejaı; ónerkásiptik-óndiristik aımaqtaǵy jalyp aýmaǵy 600 gektarda ornalasatyn 30 ónerkásiptik kásiporyn; Almaty qalasy men Qorǵas kenti aralyǵynda 360 shaqyrymdyq joǵary deńgeıdegi tórt jolaqty avtomobıl joly; 70 myń turǵynǵa arnalǵan eseptelgen qala salý qarastyrylǵan.
