Qazaqstan óńirlerinde jylqy eti qansha turady
TALDYQORǴAN. KAZINFORM - Qazaqta qara kúzden bastap soǵym soıý dástúri qalyptasqan. Kópshilik kóktemge deıingi azyǵyn jylqy, sıyr, qoı etinen qamdap alady. Bıyl soǵym daıyndaýǵa qansha qarajat jumsalady. Kazinform sholý usynady.
Jasyratyny joq qazir soǵymdy satýshylardan bútindeı emes jilik-jilikke bólip alýshylar kóp. Keıde bútin jylqy etin alýǵa qaltasy kótermeıtinder ózgelermen birigip soıyp jatady. Jylqy etiniń baǵasy maldyń jasyna, bordaqylanǵanyna, semizdigi men aryqtyǵyna baılanysty ártúrli keledi.
Elimiz boıynsha ettiń eń arzany Túrkistanda. Munda jylqy etiniń baǵasy kelisine 1900 - 2200 teńge aralyǵynda.
Qyzylordada bir keli et 2100-2200 teńgemen saýdalanýda. Eger bólshektep alsa qunannyń bir sany shamamen 100-120 myń teńgege aınalady. Qaraǵandyda jylqy etiniń kelisi 2100-2500 teńgeden satylýda.
Taraz, Shymkent, Semeı, Oral jáne Óskemende 1,5-2 jasar qunan etiniń kelisi 2200 teńgeden. Jiliktep satyp alsa bir sany 120-150 myń teńgege deıin barady.
Pavlodarda qunajyn men qunannyń 1 keli etin 2300-2500 teńgege alýǵa bolady. Atyraý, Aqtóbe jáne Jezqazǵanda da shamamen osy mólsherdegi sommaǵa et alýǵa bolady.
Almaty qalasynda jylqy etiniń kelisi 2300-2600 teńge aralyǵynda bolsa, Astanada 2350 teńgeden bastap 2700 teńge aralyǵynda satylýda.
Qonaev pen Aqtaýda jylqy etiniń baǵasy 2400 teńgeden bastalady (Aqtaýdaǵy keıbir fermerler 2400-2800 teńgeden satýda). Kókshetaý men Qostanaıda jylqy etiniń kelisi 2500-2600 teńge turady (eger bólshektep alsa qunannyń bir sany 120-160 myń teńge aralyǵynda bolady).
Ózge óńirlermen salystyrǵanda Taldyqorǵanda jylqy eti qymbatyraq. Kelisi 2600-2800 teńgeden bastalsa, Petropavlda-2700 teńgeden satylyp jatyr.