Qazaqstan men Túrikmenstan kún tártibindegi ózekti máseleler boıynsha «saǵat teńestirdi»
QR Premer-Mınıstriniń orynbasary – Syrtqy ister mınıstri Murat Nurtileý men Túrikmenstan Mınıstrler kabıneti tóraǵasynyń orynbasary, Syrtqy ister mınıstri Rashıd Meredov óńirlik jáne halyqaralyq kún tártibindegi ózekti máseleler boıynsha «saǵattaryn teńestirdi», dep habarlaıdy Kazinform.
Murat Nurtileý túrikmenstandyq áriptesiniń shaqyrýymen Ashhabadqa resmı saparmen barǵanyn buǵan deıin jazǵan bolatynbyz.
Qazaqstan men Túrikmenstannyń syrtqy saıası vedomstvolary basshylarynyń kelissózderi barysynda saıası, saýda-ekonomıkalyq jáne mádenı-gýmanıtarlyq ózara is-qımyldyń basym baǵyttary boıynsha ekijaqty yntymaqtastyqtyń ózekti aspektileri talqylandy. Dostyq, baýyrlastyq, ózara syılastyq jáne tatý kórshilik rýhyndaǵy strategııalyq áriptestikti odan ári tereńdetýge ózara nıettiligi basa aıtyldy.
Qazaqstan SІM basshysy M. Nurtileý asa joǵary jáne joǵary deńgeıdegi saıası dıalogty odan ári nyǵaıtýdyń, parlamentaralyq baılanystardy jandandyrýdyń mańyzdylyǵyn atap ótti. Osyǵan baılanysty taraptar Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń 2021 jylǵy qazanda Túrikmenstanǵa jáne Túrikmenstan Prezıdenti Serdar Berdimuhamedovtyń 2022 jylǵy qazanda Qazaqstanǵa jasaǵan memlekettik saparlary aıasynda qol jetkizilgen ýaǵdalastyqtardy iske asyrý máselelerine erekshe nazar aýdardy.
Óz kezeginde Túrikmenstan SІM basshysy R. Meredov búginde eki el arasyndaǵy qarym-qatynas strategııalyq áriptestik sıpatyn ala otyryp, sapaly jańa deńgeıge shyqqanyn rastady.
Taraptar taýar aınalymy kóleminiń ósýin qamtamasyz etý úshin, onyń ishinde Qazaqstan men Túrikmenstan arasynda taýar aınalymyn ulǵaıtý jáne jetkiziletin taýarlar nomenklatýrasyn keńeıtý jónindegi jumys tobynyń qyzmetin jandandyrý arqyly, sondaı-aq Qazaq-túrikmen iskerlik keńesin ótkizý jáne bıznes-delegatsııalarmen almasý arqyly kelisilgen sharalar qabyldaýǵa kelisti. Bul turǵyda Ekonomıkalyq, ǵylymı-tehnıkalyq jáne mádenı yntymaqtastyq jónindegi qazaq-túrikmen birlesken úkimetaralyq komıssııasy aıasyndaǵy keshendi jumysqa mańyzdy ról beriledi.
Eki eldiń óńirleri arasyndaǵy baılanystardy tereńdetýdiń oryndylyǵy da belgilendi.
Otyn-energetıka keshenindegi, munaı-gaz jáne hımııa ındýstrııasyndaǵy, toqyma ındýstrııasyndaǵy, aýyl sharýashylyǵyndaǵy, ekologııa jáne qorshaǵan ortany qorǵaý salasyndaǵy, óńirdegi sý resýrstaryn utymdy paıdalaný máselelerindegi, kólik jáne logıstıka, baılanys jáne telekommýnıkatsııa salasyndaǵy ózara is-qımyldyń negizgi baǵyttary men perspektıvalary naqtylandy.
Mınıstrler mádenı-gýmanıtarlyq qatynastardy damytý isinde bilim, ǵylym, buqaralyq aqparat quraldary salasynda, sondaı-aq mádenı almasýlar salasynda áleýettiń bar ekenin atap ótti. Onyń ishinde taraptar joǵary oqý oryndary arasyndaǵy tikeleı baılanystardy jandandyrýdy jáne ózara mádenıet kúnderin uıymdastyrýdy jaqtady, sondaı-aq túrikmen aqyny Mahtýmkýlı Fraganyń 300 jyldyǵyn merekeleýge arnalǵan birlesken is-sharalardy ótkizýdi talqylady.
Mınıstrler óńirlik jáne halyqaralyq kún tártibindegi ózekti máseleler boıynsha «saǵattaryn teńestirdi». BUU, IYU, TMD sııaqty halyqaralyq uıymdardyń jelisi boıynsha «OA+» formattaryndaǵy kópjaqty qurylymdar sheńberindegi syndarly yntymaqtastyqty, sondaı-aq eki memlekettiń halyqaralyq bastamalaryn ózara qoldaýdy atap ótti.
Óńirlik kooperatsııany odan ári damytý jónindegi yntymaqtastyq aspektilerine, Kaspıı teńiziniń máselelerine, Halyqaralyq Araldy qutqarý qory aıasyndaǵy tyǵyz yntymaqtastyqqa erekshe nazar aýdaryldy.
Kelissózder qorytyndysy boıynsha Qazaqstan men Túrikmenstannyń syrtqy saıası vedomstvolary arasyndaǵy 2024-2026 jyldarǵa arnalǵan yntymaqtastyq baǵdarlamasyna qol qoıyldy.
Qazaqstan Respýblıkasynyń Syrtqy ister mınıstri M. Nurtileý óziniń resmı sapary aıasynda Túrikmenstannyń Táýelsizdik monýmentine gúl shoqtaryn qoıý rásimine qatysty.
