Qazaqstan men Tájikstandy qandaı múddeler toǵystyrady
22-23 tamyz kúnderi Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Tájikstan Respýblıkasyna memlekettik saparmen barmaq. Sapar aıasynda eki tarap aýqymdy kelissózder júrgizip, túrli salalardaǵy yntymaqtastyqty nyǵaıtatyn birqatar qujatqa qol qoıady. Osyǵan oraı Kazinform tilshisi eki el seriktestiginiń jaı-kúıin bilip, qarym-qatynasyna sholý jasady.
Saıası yntymaqtastyq
Ortalyq Azııa aýmaǵynda jatqan Qazaqstan men Tájikstannyń arasyndaǵy dıplomatııalyq qatynastar 1993 jyly 7 qańtarda ornatyldy. Sol jyly Qazaqstanda Tájikstannyń dıplomatııalyq ókildigi ashyldy, al Qazaqstannyń dıplomatııalyq ókildigi Dýshanbede 1998 jyly sáýirde derbes mıssııa retinde jumys isteı bastap, 2001 jyly elshilik mártebesi berildi.
Odan bergi ýaqytta eki eldiń qarym-qatynasy ajyraǵan joq. 2022 jyly mamyrda eki el Parlamentiniń joǵarǵy palatalary arasyndaǵy yntymaqtastyq jónindegi komıssııanyń birinshi otyrysy ótip, 2022-2024 jyldarǵa arnalǵan parlamentaralyq yntymaqtastyqty damytý jónindegi is-sharalar josparyna qol qoıyldy.
Al 2023 jyly mamyrda Prezıdentter ózara is-qımyl týraly deklaratsııaǵa qol qoıdy. Byltyr tamyzda Qazaqstanda Tájikstannyń mádenıet kúnderi ótkizilgen bolatyn.
Ekonomıkalyq baılanystar
Eki eldiń ekonomıkalyq baılanystarynyń ótkenine qaraıtyn bolsaq, 2015 jyly Tájikstan men Qazaqstan arasyndaǵy ózara taýar aınalymynyń kólemi 752,5 mln dollardan asypty. Al 5 jyldan keıin, 2020 jyly koronavırýs pandemııasyna qaramastan bul kórsetkish 791,4 mln dollarǵa jetti. Keı jyldardy esepke almaǵanda odan beri de qalypty ósim toqtaǵan joq. Byltyr taýar aınalymy 1,13 mlrd dollardy qurady. Qazaqstan 860 mln dollarǵa eksport jasasa, Tájikstan tarapy 271 mln dollardyń taýaryn jetkizgen. Al bıyl alǵashqy 5 aıda ózara saýda 464,6 mln dollardy qurady. Eki el úkimeti aldaǵy ýaqytta taýar aınalymyn 2 mlrd dollarǵa jetkizýdi josparlaǵan.
Qazaqstan negizinen Tájikstanǵa bıdaı, tabıǵı gaz, alıýmınıı oksıdteri men gıdroksıdterin, bıdaı uny, arpa, makaron ónimderi men tsıanıdter eksporttaıdy.
Tájikstan tarapy mys jáne myrysh, qorǵasyn kenderi men kontsentrattaryn, keptirilgen jemister, júzim, pııaz, sarymsaq, mıneraldy jáne gazdalǵan sýsyndar, órikter, shıe men shabdaly jetkizedi.
Qazir Qazaqstanda 504 tájikstandyq zańdy tulǵa men olardyń fılıaldary jumys isteıdi. 90-nan astam qazaq-tájik birlesken kásiporny tirkelgen.
2005 jyldan bastap 2023 jylǵa deıin Qazaqstan Tájikstan ekonomıkasyna 576 mln dollar ınvestıtsııa quıǵan. Investıtsııalar kóbine qarjy qyzmetteri, baılanys, energetıka, saýda, qurylys, ónerkásip, un tartý óndirisine, geologııalyq barlaý men paıdaly qazbalardy óndirýge baǵyttalypty.
Mádenı-gýmanıtarlyq qarym-qatynas
Qazir Tájikstan astanasy Dýshanbede «Báıterek» qazaq ulttyq mádenı ortalyǵy jumys istep tur. Beıresmı málimetterge sensek, Tájikstanda 2 myńǵa jýyq qazaq turady. QR halyq sanaǵynyń derekteri boıynsha, 2021 jyly elimizdegi tájikterdiń sany 49 827 adamdy quraǵan.
2022 jyly Qazaqstan Elshiliginiń qoldaýymen Dýshanbe qalasyndaǵy kınoteatrlarda qazaqstandyq fılmderdiń kórsetilimi uıymdastyryldy. Al byltyr dıplomatııalyq qarym-qatynastyń ornaǵanyna 30 jyl tolýyna oraı Túrkistan oblysynyń ónerpazdary Dýshanbede kontsert berdi.
Sondaı-aq Qazaqstanda Tájikstannyń mádenıet kúnderi ótkizilgeni belgili. Atalǵan shara aıasynda Astana, Almaty jáne Shymkentte óner sheberleri men jastar óner kórsetti. Eki eldiń jetekshi ádebıet jáne ǵylym qaıratkerleriniń kezdesýleri, aýyl sharýashylyǵy jáne ónerkásip ónimderiniń, Tájikstannyń halyq kásibi buıymdarynyń kórmeleri men jármeńkeleri uıymdastyryldy.
Sonymen qatar buǵan deıin Dýshanbede Qazaqstan men Tájikstan áıelderiniń forýmy ótti. Bilim berý salasynda da ózara is-qımyl damýda. 2022 jyldan bastap tájik azamattaryn Qazaqstannyń Joǵary oqý oryndarynda oqytý úshin kvota 100-ge deıin kóbeıdi. Qazir Qazaqstanda 400-ge jýyq tájik azamaty bilim alady, al Tájikstanda 100-ge jýyq qazaqstandyq oqýda. Eki eldiń jetekshi joǵary oqý oryndarynda, atap aıtqanda, L.Gýmılev atyndaǵy EUÝ men M.Osımı atyndaǵy TTÝ bazasynda birlesken aqparattyq tehnologııalar fakýltetin ashý týraly Kelisimge qol qoıylǵan.
Ortalyq Azııa Eýrazııany biriktiredi
QR Prezıdenti janyndaǵy Qazaqstannyń strategııalyq zertteýler ınstıtýtynyń Azııalyq zertteýler bóliminiń bas sarapshysy Bolat Áýelbaevtyń aıtýynsha, Ortalyq Azııa halyqaralyq qatynastar arhıtektýrasynda jáne jańa geosaıası kontýrlardyń qalyptasýynda mańyzdy aımaqqa aınalyp keledi. Jaqynda Eýropalyq odaqtyń joǵarǵy ókili Jozep Borreldiń «búginde OA elderi barlyq oqıǵalardyń ortasynda tur» dep aıtýy beker emes. Sonymen qatar, ShYU-ǵa múshe memleketter Astana sammıtinde óńirdi óz uıymynyń ózegi retinde tanyǵan.
– Ortalyq Azııa Eýrazııa qurlyǵynyń barlyq bóligin ekonomıkalyq turǵydan biriktirýge baǵyttalǵan. Sol úshin onyń aldynda úlken perspektıvalar ashylýda. Osyǵan baılanysty Tájikstan «Ortalyq Azııa bestiginiń» kooperatsııa protsesteriniń ajyramas jáne belsendi qatysýshysy bolyp sanalady. Óńirlik qaýipsizdik júıesinde bul el mańyzdy ról atqarady. Astana men Dýshanbe TMD, UQShU, ShYU, EYU, HAQQ jáne Azyq-túlik qaýipsizdigi jónindegi Islam uıymynyń bastaýynda tur.
Tájikstan – taýly el. Onyń aýmaǵynda myńnan astam taý muzdyqtary bar, olardan kóptegen ózender, sonyń ishinde Amýdarııa men Syrdarııa ózenderi bastaý alady. Ortalyq Azııanyń jalpy sý resýrstarynan bul respýblıkada óńirlik sýlardyń 70 paıyzy qalyptasady. Sondyqtan gıdroenergetıkalyq áleýet turǵysynan bul eldiń basym máni bar, – deıdi sarapshy.
Sondaı-aq Áýelbaev Tájikstannyń paıdaly qazbalarǵa baı ekenin sóz etti. Álemdegi eń iri kúmis ken oryndarynyń biri «Úlken Konımansýr» Soǵdy oblysynda ornalasqan. Taýly jerlerde asyl tastardyń, ýrannyń, altynnyń, kómirdiń, alıýmınıı jáne polımetall kenderi bar.
– Taraptar energetıka, ónerkásip, kólik, aýyl sharýashylyǵy, bilim jáne ǵylym, tsıfrlandyrý, týrızm salasyndaǵy ózara is-qımyl máselelerin únemi pysyqtap otyrady. Qazaqstandyq eksport únemi suranysqa ıe, negizinen qazaqstandyq óndirýshiler temir jol lokomotıvterin, vagondardy, bıdaı, un jáne basqa da aýyl sharýashylyǵy ónimderin satady. Jalpy 85 taýar pozıtsııasy boıynsha bıyl saýdany shamamen 190 mln dollarǵa arttyrý josparlanyp otyr. Óz kezeginde Qazaqstanda tájik kókónisteri men jemisteri suranysqa ıe. Sondaı-aq elimiz Rogýn GES-inen elektr energııasyn satyp alýǵa, tehnıka men janar-jaǵarmaı materıaldarynyń ornyna «Bahrı Tochık» qoımasynan sýarmaly sý jetkizýge múddeli.
Buǵan qosa, qazaqstandyq tsıfrlyq tehnologııalar jaqsy pozıtsııany ıelenýde. 2023 jyly KazAID agenttiginiń jelisi boıynsha Tájikstanǵa granttyq qoldaý túrinde eGov platformasynyń IT-ónimderi berildi. Sonymen birge qazaqstandyq IT-mektepter men ǵylymı-zertteý ınstıtýttarynda 100 tájik mamany oqytylatyn boldy.
Eki memleket te saýda-ekonomıkalyq turǵyda bir-birine qıyn jaǵdaılarda kómektesedi. Osylaısha, Qazaqstandaǵy sý tasqyny kezinde tájik halqy bizdiń soltústik oblystarymyzdyń zardap shekken halqyna azyq-túlik, aýyz sý men qurylys materıaldary túrindegi gýmanıtarlyq kómek tapsyrdy, – dedi Bolat Áýelbaev.
Sarapshynyń aıtýynsha, eki el saıası qarym-qatynastardyń joǵary deńgeıine jetti. Máselen, 2015 jyly Strategııalyq seriktestik týraly shartqa, al ótken jyly Odaqtastyq is-qımyl týraly deklaratsııaǵa qol qoıyldy. Qasym-Jomart Toqaevtyń Dýshanbege saparynyń qorytyndysynda Odaqtastyq qatynastar týraly shart bolýy ábden múmkin. Eger iske assa, taraptar qaýipsizdikti qamtamasyz etý turǵysynan mindettemeler alady.
Tájikstan yntymaqtastyqtyń barlyq jyldarynda ózin senimdi seriktes retinde kórsetken. Osyǵan baılanysty saýda-ekonomıkalyq qatynastardy, saýdany, ónerkásiptik kooperatsııany jáne mádenı-gýmanıtarlyq baılanystardy damytý úshin qolaıly jaǵdaı jasaý jónindegi qujattar paketi qabyldanatyn bolady.
