Qazaqstan men Izraıl qandaı salalarda yntymaqtastyq etedi
Izraıldiń Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy jáne Qyrǵyz Respýblıkasyndaǵy Elshisi Edvın Natan ıAbo Glýsmannyń aıtýynsha, Qazaqstan-Izraıl dostyǵy saıası, saýda-ekonomıkalyq jáne mádenı-gýmanıtarlyq salalardaǵy tabysty ekijaqty yntymaqtastyqtyń jarqyn mysaly bolyp tabylady.
«Jyldan jylǵa eki el arasyndaǵy yntymaqtastyq nyǵaıyp, joǵary deńgeıge kóterilip, ásirese parlamentaralyq baılanystar damyp keledi. Sonymen birge, turaqty negizde vedomstvoaralyq konsýltatsııalar ótip turady. Izraıl men Qazaqstan Azııadaǵy ózara is-qımyl jáne senim keńesi (AÓSShK) aıasynda belsendi yntymaqtastyqty nyǵaıýda, Izraılden kelgen Ashkenazı jáne Sefard ravvınderi Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń sezine turaqty túrde qatysyp keledi», - dedi Izraıl Elshisi «Rixos Astana» qonaq úıinde ótken qabyldaýda.
2022 jyly Qazaqstan men Izraıl dıplomatııalyq qarym-qatynasynyń ornaǵanyna 30 jyl toldy. Sońǵy jyldary saýda-ekonomıka, ǵylym men tehnıka, mádenıet jáne týrızm sııaqty túrli salalarda birneshe kelisimderge qol qoıyldy.
1992 jyldan bastap eki el arasyndaǵy ekonomıkalyq baılanystardy damytýǵa múmkindik beretin Qazaqstan-Izraıl saýda-ekonomıkalyq yntymaqtastyq jónindegi birlesken komıssııasy jumys isteıdi. Qos el densaýlyq saqtaý salasyna mańyzdy ról beredi jáne medıtsına mamandary qarqyndy tájirıbe almasýda. Sonymen qatar, aýyl sharýashylyǵy salasyndaǵy yntymaqtastyq ta ekijaqty qarym-qatynas kún tártibinde mańyzdy oryn alady.
Sonymen birge, QR Mádenıet jáne sport vıtse-mınıstri Erjan Erkinbaev Izraıl Elshisine quttyqtaý lebizin bildirdi
«Qazaqstan Izraıldi Taıaý Shyǵystaǵy senimdi jáne syndarly áriptes retinde sanaıdy jáne saıası jáne ekonomıkalyq, onyń ishinde mádenı-gýmanıtarlyq salalardaǵy ózara tıimdi qarym-qatynasty damytýǵa úlken mán beredi. Osyndaı qysqa ýaqytta bizdiń memleketterimiz tyǵyz baılanystardy damytýdyń qolaıly baǵyttaryn qalyptastyrdy. Qazir biz kóptegen salalardy qamtıtyn Qazaqstan men Izraıl arasyndaǵy Saýda-ekonomıkalyq yntymaqtastyq jónindegi birlesken komıssııasy sheńberinde tabysty ózara is-qımyl jasaýdamyz. Dostyq pen ózara syılastyq qaǵıdattaryna negizdelgen ekijaqty yntymaqtastyq Qazaqstan men Izraıl halyqtarynyń ıgiligi úshin odan ári damıdy dep úmittenemiz», - dedi E. Erkinbaev.
Buǵan deıin Almatyda Izraıl mádenıetiniń festıvali ótip, belgili mýzykanttar, teatr ujymdary men horeograftar óner kórsetken. Óz kezeginde Izraıldegi qazaq mádenıetiniń kúnderi Izraıl jurtshylyǵyn Qazaqstannyń ulttyq mýzykasymen, bıimen jáne ashanasymen tanystyrǵan.
«Izraıl Birikken Ulttar Uıymynyń 2030 jylǵa deıingi turaqty damý kún tártibin júzege asyrýǵa úlken mán berip, kúsh-jigerin salýda. Oǵan óziniń tehnologııalyq jáne zertteý daǵdylaryn, ózine tán ınnovatsııalyq rýhty paıdalanady. Izraılde sý resýrstary bar. Bastapqyda eldiń kóp bóligindegi qurǵaqshylyqty basshylyqqa alyp, tamshylatyp sýarýdy oılap tapty, aǵyndy sýlardy tazartýǵa jetekshilik etti, Kalıfornııadan Úndistanǵa deıin tuşylandyrý múmkindikterin qoldandy jáne aýadan sý jasaıtyn tehnologııany jasady. Izraıl klımattyń ózgerýimen kúresý boıynsha jahandyq kúsh-jigerdi ilgeriletýge kóńil bóledi, klımattyń ózgerýimen baılanysty kásiporyndar sońǵy tehnologııalyq startaptardyń 10% quraıdy», - dedi Edvın Natan ıAbo Glýsman.
Izraıl Elshisi jalpy adamzattyń, atap aıtqanda Taıaý Shyǵystyń aldynda turǵan qıyndyqtar tizbesi shóleıttený men klımattyń ózgerýi, ekstremızm men terrorızm sııaqty kóptegen máselelerdi qamtıtynyn, munda beıbitshiliksiz birlesken áreket múmkin emestigin aıtty.
«Izraıl men aımaq elderi arasynda «Ybyraıym kelisimi» jasalyp, beıbitshilik sheńberi keńeıdi. Mysyr Arab Respýblıkasy, Iordanııa Hashımıt Koroldigi, Birikken Arab Ámirlikteri, Bahreın Koroldigi, Marokko Koroldigi jáne Izraıl memleketi Jańa Taıaý Shyǵysty qurýda. Olardyń azamattary qazir-aq beıbitshilik, bereke men ekonomıkalyq damýdyń jemisin kórýde. Jańa dıplomatııalyq qarym-qatynastar men ekijaqty birlesken kúsh-jiger ornap, san alýan jobalar men adamdar arasyndaǵy qarym-qatynas órkendep keledi», - dedi dıplomat.
1958 jyly Izraıldiń sol kezdegi Syrtqy ister mınıstri Golda Meır MAShAV (Izraıldiń damý tájirıbesine negizdelgen halyqaralyq yntymaqtastyq baǵdarlamasy) agenttigin qurǵan. Ol búgingi kúnge deıin Syrtqy ister mınıstrliginiń qamqorlyǵymen jumys isteıdi.
«Biz áli damyp kele jatqan el bolsaq ta, el basshylary Azııadaǵy, Afrıkadaǵy jáne basqa jerlerdegi dostarymen ózderiniń noý-haýlary men tájirıbelerimen bólisýdi ulttyq mıssııa dep sanaıdy. MAShAV birlesken jobalardy ázirleý men júzege asyrý úshin seriktestik qurýǵa basa nazar aýdarady, mysaly, aýyl sharýashylyǵy jáne azyq-túlik qaýipsizdigi salalary. Onyń adam áleýetin arttyrý qyzmeti Izraıldiń salystyrmaly artyqshylyǵy bar salalarǵa, sonyń ishinde ınnovatsııalar, kásipkerlik, áıelderdiń múmkindikterin keńeıtý jáne densaýlyq saqtaý salalaryna baǵyttalǵan. Aǵylshyn, frantsýz, orys, arab jáne ıspan tilderinde oqytylatyn MAShAV baǵdarlamalaryn búginge deıin 140 elden 300 myńnan astam adam bitirip, óz qoǵamyn paıdsyn tıgizip jáne alǵan tájirıbesin otandastaryna jetkizý úshin bilim alyp jatyr», - dep túsindirdi Elshi.
