Qazaqstan men Dúnıejúzilik keden uıymy yntymaqtastyǵynyń perspektıvalary talqylandy

BRıÝSSELЬ. Qazaqparat – Qazaqstannyń Eýropalyq Odaqtaǵy Ókildiginiń basshysy Marǵulan Baımuhan Dúnıejúzilik keden uıymynyń Bas hatshysy Kýnıo Mıkýrııamen kezdesti. Kezdesý barysynda Qazaqstan men DKU arasyndaǵy yntymaqtastyqtyń aǵymdaǵy máseleleri men perspektıvalary talqylandy, dep habarlaıdy QR SІM baspasóz qyzmeti.

M.Baımuhan Qazaqstan Dúnıejúzilik keden uıymymen yntymaqtastyqqa úlken nazar bóletinin atap ótti. Bas hatshy Qazaqstannyń kedendik ákimshilendirýde yntymaqtastyq kezinde qol jetkizgen eleýli progresin atap ótti. Kelesi jyly Qazaqstan men DKU arasyndaǵy yntymaqtastyqtyń 30 jyldyǵymen erekshelenedi.

Qazaqstan Prezıdenti Q.-J.Toqaevtyń bastamasymen «tyńdaýshy memleket» tujyrymdamasy aıasynda Qazaqstanda júrgizilgen áleýmettik-ekonomıkalyq jáne qoǵamdyq-saıası reformalardy, sondaı-aq pandemııa kezinde ulttyq ekonomıkany qoldaý jáne ony daǵdarystan keıingi kezeńde qalpyna keltirý jónindegi sharalardy talqylaý suhbattyń jeke taqyryby boldy. K. Mıkýrııa QR-daǵy ekonomıkalyq jáne saıası reformalarǵa oń baǵa berdi.

Suhbattasýshylar pandemııanyń álemdik ekonomıka men qoǵamǵa jalpy áserin azaıtýǵa kómektesý úshin keden qyzmetteriniń tótenshe kómek taýarlaryna ǵana emes, sonymen birge taýarlardyń barlyq sanattaryna da járdemdesýdiń mańyzdylyǵyn atap ótti. M. Baımuhan DKU-ǵa syn-qaterge qarsy kúreste jáne jetkizilimderdiń saýda tizbeginiń úzdiksizdigin qamtamasyz etýde Qazaqstanǵa jan-jaqty qoldaý kórsetkeni úshin rızashylyǵyn bildirdi.

Qazaqstandyq Elshi K.Mıkýrııaǵa «QazVac» qazaqstandyq vaktsınasynyń ilgerileýi týraly aıtyp berdi. Otandyq vaktsınany tirkeýge baılanysty bul baǵytta DKU-men yntymaqtastyq mańyzdy bolyp kórinedi.

Kezdesý barysynda DKU Basshysyna jaqyn arada Qazaqstanǵa saparmen kelýge shaqyrý berildi. Kezdesý qorytyndysy boıynsha keden salasyndaǵy jan-jaqty yntymaqtastyqty damytý týraly ýaǵdalastyqqa qol jetkizildi.

Aıta keteıik, Dúnıejúzilik keden uıymy 1952 jyly óziniń alǵashqy 17 eýropalyq múshe elderiniń Kedendik yntymaqtastyq keńesi retinde quryldy. Búgingi tańda DKU álemdik saýdanyń 98%-yn óńdeıtin álem elderiniń 183 keden ákimshiligin biriktiretin halyqaralyq uıym bolyp tabylady. Dúnıejúzilik kedendik saraptama ortalyǵyn usyna otyryp, DKU kedendik máselelerde quzyretke ıe jáne halyqaralyq keden qaýymdastyǵyn bildiretin jalǵyz halyqaralyq qurylym bolyp tabylady. DKU-nyń strategııalyq mıssııasy onyń múshelerine halyqaralyq saýdany ońaılatý, memlekettik kiristerdiń jınalýyn arttyrý, sondaı-aq qoǵam men azamattardyń qaýipsizdigi men qorǵalýyn qamtamasyz etý máselelerinde basshylyq etý jáne qoldaý kórsetý bolyp tabylady.

1992 jylǵy maýsymnan bastap Qazaqstan DKU múshesi bolyp tabylady jáne sodan beri osy uıymnyń jumysyna, onyń ishinde onyń basqarýshy organdary – Qarjy komıtetinde, Saıası komıssııada jáne Kedendik yntymaqtastyq keńesinde belsendi qatysady.