Qazaqstan Islam yntymaqtastyǵy uıymynyń mınıstrlik kezdesýine qatysty
Іs-sharaǵa IYU-ǵa múshe memleketter men baqylaýshy elderdiń, sondaı-aq halyqaralyq uıymdardyń delegatsııalary qatysty, dep habarlaıdy QazAqparat QR syrtqy ister mınıstrliginiń baspasóz qyzmetine silteme jasap.
IYU SІMK tóraǵalyǵynyń resmı túrde Nıger Respýblıkasynan Pákistan Islam Respýblıkasyna tapsyrýy boldy, al Palestına, Kamerýn jáne Iemen tóraǵanyń orynbasarlary bolyp saılandy.
IYU elderiniń ókilderi taıaý shyǵys kún tártibindegi ózekti máseleler, qarýsyzdaný, halyqaralyq terrorızmge qarsy is-qımyl, ıslamofobııa, ksenofobııaǵa qarsy kúres, IYU-2025 qyzmetiniń baǵdarlamasy jáne basqa da taqyryptar boıynsha pikir almasty. Sondaı-aq, ekonomıka, saýda, kólik, mádenıet, ǵylym jáne tehnologııalar, týrızm jáne densaýlyq saqtaý, aqparattyq tehnologııalar, sý resýrstary, qorshaǵan orta jáne klımattyń ózgerýi salalaryndaǵy yntymaqtastyqty damytý máseleleri qaraldy.
Azııa tobynyń atynan sóılegen sózinde QR Syrtqy ister mınıstri M.Tileýberdi IYU-ǵa múshe memleketterge qańtardaǵy qaıǵyly oqıǵalar barysynda Qazaqstanǵa qoldaý kórsetkeni úshin alǵys bildirdi. Ol elimizdiń jahandyq jáne aımaqtyq qaýipsizdikti qamtamasyz etý protsesine óz úlesin qosýdy jalǵastyrýǵa daıyn ekenin málimdedi. Osy turǵyda, AÓSShK-ke kirmegen Azııa musylman elderin osy qaýipsizdik jónindegi óńirlik birlestiktiń múshesi bolýǵa shaqyrdy.
M.Tileýberdi Qazaqstan bastamashy bolǵan Terrorızmnen azat álemge qol jetkizý minez-qulyq kodeksiniń mańyzdylyǵyna jáne terrorızmge, ekstremızmge jáne ıslamofobııaǵa qarsy kúreste kúsh-jigerdi biriktirý úshin Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleri sezi sheńberinde konfessııaaralyq dıalogty jalǵastyrý qajettigine nazar aýdardy.
Musylman elderi arasyndaǵy janjaldar men áskerı qaqtyǵystardyń jalǵasýy aıasynda ol Sırııa boıynsha Astana protsesiniń rólin, sondaı-aq Islamdyq tatýlasý qazaqstandyq bastamasynyń ózektiligin atap ótti. Qazaqstan SІM basshysy IYU-ny reformalaý protsesin tezirek aıaqtaý qajettigin, bul jańa syn-qaterler jaǵdaıynda asa mańyzdy ekenin atap ótti.
IYU SІMK 48-shi sessııasynyń birinshi kúniniń qorytyndysy boıynsha saıası, ekonomıkalyq, ǵylymı-tehnıkalyq, gýmanıtarlyq, quqyqtyq jáne uıymdastyrýshylyq salalarda birqatar qararlar qabyldandy, onda musylman elderiniń negizgi jahandyq jáne óńirlik problemalar boıynsha shoǵyrlandyrylǵan ustanymy kórinis tapty. Іs-shara sońynda qorytyndy Islamabad deklaratsııasyn qabyldaý josparlanýda.
Sessııa barysynda M.Tileýberdi Egıpettiń Syrtqy ister mınıstri Sameh Shýkrı, Iraktyń Syrtqy ister mınıstri Fýad Hýseın jáne Túrkııanyń Syrtqy ister mınıstri Mevlıýt Chavýshoglýmen birqatar ekijaqty kelissózder ótkizdi. Taraptar ekijaqty jáne kópjaqty formattaǵy yntymaqtastyqty damytý máselelerin, sondaı-aq joǵary jáne asa joǵary deńgeıdegi kezdesýler kestesin talqylady.
Islam yntymaqtastyǵy uıymy (2011 jylǵa deıin Islam Konferentsııasy uıymy) 1969 jyly quryldy. IYU Bas hatshylyǵy Djıdda qalasynda (Saýd Arabııasy Koroldigi) ornalasqan.
Qazirgi ýaqytta IYU jalpy halqy shamamen 1,7 mlrd. adamdy quraıtyn 57 múshe memleketke ıe jáne BUU-dan keıingi kólemi boıynsha ekinshi halyqaralyq uıym. 5 el men 5 halyqaralyq uıym baqylaýshy mártebesine ıe. Qazaqstan uıymǵa 1995 jyldyń jeltoqsanynda múshe boldy.
