Qazaqstan halqy Jeńistiń jetpis úsh jyldyǵyn atap ótýde
Nemis áskeriniń KSRO-ǵa shabýyly 1941 jyldyń 22 maýsymynda tańsáride bastalǵan bolatyn. Birinshi dúnıejúzilik soǵysta ońbaı jeńilgen Germanııa áskeri araǵa shırek ǵasyr salyp esin jıyp, qaıta álemge aıbar shekken qaterli kúshke aınalady. Fashıster 1939 jyly qol qoıylǵan keńes-german shartyn buzyp, KSRO shekarasyna lap bergen edi. A degende aıtarlyqtaı keri shegingen Keńes odaǵy júzdegen ulttardan quralǵan jaýynger áskeriniń arqasynda jerin qorǵap qalýǵa múmkindik aldy. Jeńisti jaqyndatýǵa Qazaq KSR-nyń zor úlesi baryn atap ótken jón.
Soǵys júrgen 1418 kún boıy maıdan alańyna Qazaq KSR-nan 1,2 mıllıonnan astam sarbaz attanǵan. Shaıqasqa attanǵan qazaqstandyqtardyń jartysy elge oralǵan joq. Maıdan dalasyndaǵy erlikteri úshin 499 qazaqstandyq marapattalsa, olardyń ishinde 99-y Keńes Odaǵynyń Batyry, Halyq qaharmany ataǵyn aldy. Sondaı-aq qazaqtyń qos batyr qyzy - Mánshúk Mámetova men Álııa Moldaǵulova da maıdan alańynda ajal qushyp, olarǵa eń joǵarǵy - Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy berildi. 142 qazaqstandyq Dańq ordeniniń tolyq ıegeri atandy.
Ekinshi dúnıejúzilik soǵys kózsiz erlikterimen aty ańyzǵa aınalǵan qazaq jaýyngerlerin tarıh sahnasyna shyǵardy. Ásirese, Máskeý túbindegi shaıqasta general I.Panfılov basqarǵan 316-atqyshtar dıvızııasynyń quramynda Baýyrjan Momyshuly basqarǵan 1073-gvardııashyl atqyshtar polki jaý shabýylyna erlikpen toıtarys berdi. Qazaqstandyq áskerı quramalardyń úshten biri 1941 jylǵy 9 qyrkúıekten bastap Lenıngradty qorǵaýǵa qatysty. Qazaqstandyq jaýyngerler Kýrsk shaıqasynda, Baltyq boıy respýblıkalaryn, Ýkraına men Belorýssııany, Shyǵys Eýropany azat etýge jáne Berlın operatsııasyn júzege asyrýǵa qatysty.
Soǵystyń barlyq baǵyttarynda qazaqtar jasyndaı jarqyldady. Bul rette batyr babalardyń partızan soǵysyna da belsene qatysqanyn aıta ketken jón. Q.Qaısenov, Ǵ.Ahmedııarov, B.Jangeldın, Á.Sháripov, N.Baıseıitova men T.Jumabaeva, J.Saın, Ǵ.Omarov sııaqty qazaqtyń ul-qyzdarynyń aty erliktiń naǵyz úlgisin kórsetti. 300-deı qazaqstandyq Eýropadaǵy qarsylasý qozǵalysyna qatysty. Fashızmge qarsy soǵys jeńispen aıaqtalǵannan keıin olar Kvantýn armııasyna qarsy shaıqasty.
Adam shyǵynymen birge, qazaqtyń keń kósilgen dalasy da soǵysqa baryn berdi. Respýblıka áskerı óndiris úshin qajet mys, qorǵasyn, metall, vısmýt, molıbden, polımetall kenderin óndirýde jetekshi orynda boldy. Marganets, volfram, nıkel, t.b. óndirý jolǵa qoıyldy. Qazaqstannyń qorǵanys zaýyttary qarý-jaraq pen oq-dári jasaýdyń jańa úlgilerin ıgerdi. Qaraǵandy kenshileri ónerkásip pen kólikti kómirmen qamtamasyz etti. Oral - Embi munaıly aýdandarynyń kásiporyndary suıyq otyn shyǵarýdy 39 paıyzǵa arttyrdy. Elektr qýatyn óndirý 2 ese derlik ósti. 1941-1945 jyldary barlyǵy 460 jańa óndiris orny salyndy. Bulardyń qatarynda soǵys júrip jatqan aýdandarda Qazaqstanǵa kóshirilgen 142 kásiporyn qysqa merzim ishinde ornalastyrylyp, iske qosyldy. Maıdanda atylǵan árbir on oqtyń toǵyzy qazaq dalasynda óndirilip jatty.
Qatary kúnnen kúnge sırep bara jatqan soǵys ardagerlerine Qazaqstannyń qaýymy da, bıligi barynsha qoldaý bildirip keledi. Bir ǵana Shyǵys Qazaqstanda sońǵy eki jylda soǵys ardagerlerine jarty mıllıon teńgeden tabystalýda. Astanalyq ardagerler de bıyl dál sondaı mólsherdegi syıaqyǵa ıe bolmaq. Bul - TMD elderi ishinde eń joǵarǵy syıaqy ekenin aıta ketý kerek. Budan bólek, soǵys ardagerlerine memleket tarapynan kóptegen áleýmettik jeńildikter qarastyrylǵan.
