Qazaqstan elektrondyq úkimettiń álemdik reıtınginde 33-orynda
«Memleket pen el turǵyndarynyń arasynda memlekettik qyzmetterdi paıdalaný turǵysynan túsinistik ornap keledi. Búgingi tańda memlekettik qyzmetterdiń 47 paıyzy elektrondy túrde kórsetiledi. Eger 2014 jylmen salystyrsaq, halyq memlekettik qyzmetterdiń 10 paıyzyn ǵana elektrondy túrde ala alatyn. Demek, aıtarlyqtaı progres kórip otyrmyz. Al «Azamattarǵa arnalǵan Úkimet» memlekettik korporatsııasy arqyly qyzmetterdiń 24 paıyzy elektrondy túrde kórsetiledi. Budan úsh jyl buryn bul kórsetkish bar-joǵy 4,6 paıyz ǵana edi. Demek, 5 ese ósim bar», - deıdi Alık Shpekbaev Astanada ótken «Túrmelerdi tıimdi basqarý: bas bostandyǵynan aıyrý oryndarynda sybaılas jemqorlyqty joıý» ulttyq jınalysynda.
Onyń aıtýynsha, osy eki kórsetkishti qosa otyryp eseptegende Qazaqstanda memlekettik qyzmetti kórsetý turǵysynan sybaılas jemqorlyq jaǵdaıy eki esege azaıǵan. Óıtkeni bul sala Qazaqstannyń ǵana emes, postkeńestik elderdiń ishinde órken jaıyp turǵan tarmaǵy bolatyn.
«Úlken jospar quryp otyrmyz. Elektrondyq úkimet arqyly kórsetiletin qyzmettiń kórsetkishin 90 paıyzǵa deıin arttyrýdy kózdeımiz. Qabyldanǵan sharalar Qazaqstandy Ońtústik-Shyǵys Azııa elderiniń arasyndaǵy elektrondyq úkimetti damytý ındeksinde kóshbasshy elderdiń qataryna qosty. Ol reıtıngte 7 oryndamyz. Al BUU boıynsha elektrondyq úkimetti damytý boıynsha 33 oryndamyz», - deıdi Alık Shpekbaev.
Eske sala ketsek, Astanada PRI (Halyqaralyq túrme reformasy) uıymy QR Memlekettik qyzmet isteri jáne jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttigimen birlese otyryp, tuńǵysh ret «Túrmelerdi tıimdi basqarý: bas bostandyǵynan aıyrý oryndarynda sybaılas jemqorlyqty joıý» taqyrybynda ulttyq jınalys ótkizgen bolatyn. Jıynǵa qatysýshylar túrmedegi sybaılas jemqorlyqty joıý máseleleri talqylady.
