Qazaqstan ekonomıkasyn qalpyna keltirý úshin qandaı sharalar jasaldy
Ekonomıka ósiminde sapaly ózgerister bar
Qańtar-sáýir aılarynda ulttyq ekonomıkanyń negizgi kórsetkishi bolyp sanalatyn JІÓ ósimi ótken jylǵy naýryz aıynan beri alǵash ret 0,7%-dy kórsetken.
«Qazaqstan ekonomıkasy ósýdiń qalpyna kelý serpinine ótýde. Jyl basynan beri qyzmet kórsetý salasy qalpyna kelip jatyr jáne saýdanyń 5,7%-ǵa ósýi arqyly qyzmet kórsetý sektory oń ósim kórsetti. Ekonomıkanyń óndirýshi emes salalarynda da negizgi kapıtalǵa ınvestıtsııalar aıtarlyqtaı ósti. Jalpy alǵanda, ekonomıka ósiminde sapaly ózgerister baıqalýda», - dedi QR Ulttyq ekonomıka mınıstri Áset Erǵalıev Úkimet otyrysynda.
Onyń aıtýynsha, qazirgi jaǵdaıda naqty sektordyń turaqty ósýi – ekonomıka damýynyń basty draıveri bolyp otyr. Atalǵan kezeńde taý-ken óndirisin esepke almaǵanda, naqty sektordaǵy ósim 7,9% bolǵan. Qurylys, aqparat pen baılanys, óńdeý ónerkásibi, sýmen jáne elektrmen jabdyqtaý, aýyl sharýashylyǵy salalarynda joǵarǵy ósý jalǵasyp jatyr. Bul rette, óńdeý ónerkásibi sońǵy 10 jyldaǵy eń joǵary ósýdi kórsetken.
Qaı salalarda ósim baıqaldy
Mınıstr óńdeý ónerkásibi salalarynda qarqyndy jáne turaqty ósý baryn atap ótti. Bul osy salanyń básekege qabiletti ekenin kórsetedi. Atap aıtqanda ósim mashına jasaýda (20,6%), onyń ishinde avtomobıl qurastyrýda – 25,4%, qurylys materıaldarynda – 26,5%, hımııalyq ónimder óndirisinde – 11,2%, plastmassa ónimderi óndirisinde – 18,5%, farmatsevtıkada – 26,2%, kıim óndirisinde – 23,6% jáne jıhaz óndirisinde – 19,5% deńgeıinde tirkelgen.
Óndirýshi emes salalarda joǵary ınvestıtsııalyq belsendilik baıqalady. Bul ekonomıkanyń turaqty jáne sapaly damýyna ártaraptandyrý arqyly qol jetkizýge múmkindik beredi. Ken ónerkásibin esepke almaǵanda, negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestıtsııalar 32,3%-ǵa ósken.
Sonymen birge, óńdeý ónerkásibi – 2,1 ese, qurylys – 72%, aýyl sharýashylyǵy – 66%, aqparat jáne baılanys – 61%, saýda – 28,3%, kólik – 27,6% jáne jyljymaıtyn múlik operatsııalary – 27,5% deńgeıinde ınvestıtsııalardyń aıtarlyqtaı óskenin kórsetti.
Syrtqy saýdadaǵy taýar aınalymy bıylǵy qańtar-naýryz aılarynda 19,7 mlrd dollarǵa jetken, onyń ishinde eksport – 11,5 mlrd dollar. Bul rette shıkizattyq emes taýarlar eksporty 15%-ǵa ósip, 4 mlrd dollarǵa jetti. Al taýarlar ımporty 8,2 mlrd dollar bolyp, oń saýda balansy 3,3 mlrd dollardan asqan.
Aımaqtardyń kórsetkishi qalaı
Jalpy óńdeý ónerkásibi boıynsha 13 óńirde ósim bar jáne eń joǵarǵy ósim Almaty men Nur-Sultan qalalarynda jáne Almaty oblysynda tirkelgen.
Qurylys salasy joǵary ósý dınamıkasyn kórsetýde. Oryndalǵan qurylys jumystarynyń kólemi 12,5%-ǵa ulǵaıdy. Munda Batys Qazaqstan oblysyn qospaǵanda, barlyq óńirlerde ósim bar. Qurylys-montajdaý jumystarynyń joǵarǵy ósýi Túrkistan, Qyzylorda oblystarynda jáne Almaty qalasynda baıqalady. Jyl basynan beri eldegi turǵyn úıdi paıdalanýǵa berý 13,3%-ǵa ósip, 3,5 mln sharshy metrge jetken.
Kóptegen óńirlerde joǵary ınvestıtsııalyq belsendilik baıqalady. Munda Almaty, Nur-Sultan qalalary, Túrkistan jáne Jambyl oblystary joǵary kórsetkishke ıe.
«Aýyl sharýashylyǵy salasynda ónim shyǵarý 3%-ǵa ulǵaıdy. 13 óńirde oń serpin baıqalyp, Aqmola oblysy eń joǵarǵy ósim kórsetken. Jalpy, turaqty ósý qarqynyn memlekettik qoldaý sharalary qamtamasyz etedi. Olar aýyl sharýashylyǵy óńdeý salasyn ınvestıtsııalaýdy yntalandyrýǵa, aýyl sharýashylyǵy tehnıkasynyń lızıngine ınvestıtsııalyq jobalardy iske asyrýǵa baǵyttalǵan», — deıdi mınıstr Á. Erǵalıev.
Jalpy saýda jáne kólik jaǵdaıy da jaqsaryp keledi, bul óńirlerdegi iskerlik belsendiliktiń artqanyn aıǵaqtaıdy. Saýda boıynsha 13 óńirde ósim baıqalady. Bul rette, bólshek saýda 6,2%-ǵa ósip, ishki surastyń qalpyna kelgenin kórsetedi. Atyraý oblysynan basqa, Mańǵystaý oblysy men Shymkent qalasynda kólik salasy boıynsha qyzmet kórsetý jaqsarǵan.
Ekonomıka ósý úshin taǵy ne isteý kerek
Sóz sońynda mınıstr ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdarǵa birneshe sharany atqarý qajettigin aıtty.
«2021 jylǵa arnalǵan ekonomıkalyq ósimdi qalpyna keltirý jónindegi ózektendirilgen keshendi jospardy tıimdi iske asyrý kerek. Ekonomıkanyń basym sektorlarynda iri kompanııalarmen ınvestıtsııalyq kelisimderdi is júzinde oryndaý qajet.
Aýyl sharýashylyǵy jáne qurylys-montaj jumystary maýsymyn belsendi ótkizip, «Jumyspen qamtýdyń jol kartasy» jáne «Eńbek» baǵdarlamalary sheńberinde targettelgen turaqty jumys oryndaryn qurý kerek. Jańa «ósý faktorlaryn» damytý jáne óńirlerdiń ekonomıkalyq baılanysyn kúsheıtý qajet», - deıdi Áset Erǵalıev.
Mınıstrdiń aıtýynsha, joǵaryda kórsetilgen sharalardy iske asyrý ekonomıkalyq belsendilikti yntalandyrýǵa jáne bıylǵy ekonomıkalyq ósimdi qamtamasyz etýge múmkindik beredi.
Óz kezeginde Úkimet basshysy Asqar Mamın ekonomıkanyń osy qarqynyn saqtap, ári qaraı ulǵaıtýdy tapsyrdy.
«Ekonomıkanyń oń ósimi – pandemııany tejep, eldiń jeke sektory men óndiristik áleýetin qoldaý jónindegi sharalardy iske asyrý tıimdiliginiń mańyzdy ındıkatory. Ekonomıkanyń osy qarqynyn aldaǵy aılarda saqtap, ulǵaıtý mańyzdy. Іskerlik belsendilikti qalpyna keltirip, ekonomıkany sapaly damytý úshin ishki jáne syrtqy ınvestıtsııany, ásirese shıkizattyq emes salalarǵa tartý úshin birlesip jumys júrgizý qajet. Bul – qazirgi jaǵdaıda Úkimet úshin basym mindetterdiń biri», - dep qorytyndylady Asqar Mamın.
