Qazaqstan ekonomıkasy oń dınamıkaǵa shyqty: Eń qarqyndy damyp jatqan salalar qandaı
Ulttyq ekonomıka mınıstrligi 4 aıda JІÓ-niń 0,7 paıyzǵa artýyn budan áldeqaıda keıingi merzimde tirkeledi dep boljaǵan edi. Osydan-aq, ekonomıkanyń damýy qarqyn ala bastaǵanyn kórýge bolady.
Mundaǵy negizgi draıver naqty sektordaǵy turaqty ósim boldy. Taý-ken ónerkásibin qospasaq, naqty ósim 7,9%-ǵa jetken.
Qurylys sektoryndaǵy ósim budan da qarqyndy, paıyzǵa shaqsaq, 12,5% boldy. Aqparat jáne baılanys salasynda 11,1%, óńdeý ónerkásibinde 7,7%, sýmen jabdyqtaý salasynda 7,5%, elektrmen qamtamasyz etý bóliginde 5,3% jáne aýyl sharýashylyǵynda 3% ósim qalyptasqan. Dál osyndaı dınamıka turaqty saqtalsa, atalǵan sektorlardyń eldiń jalpy ishki ónimindegi úlesi artyp, ekonomıkanyń ártaraptanýyn jyldamdatýy múmkin.
Bárinen de pandemııalyq shekteýlerge qaramastan, óńdeý ónerkásibi sońǵy 10 jylda eń joǵary ósim kórsetkeni sarapshylardy qýantyp otyr. ıAǵnı, atalmysh salanyń básekege qabilettiligi artty degen sóz. Ásirese mashına jasaý salasyndaǵy jalpy ishki ónimniń ósimi joǵary (20,6%). Onyń ishinde avtomobıl qurastyrý salasynda – 25,4% ósim tirkeldi. Sonymen qatar, qurylys materıaldarynyń óndirisinde – 26,5%, hımııalyq ónerkásipte – 11,2%, plastmassa buıymdar óndirisinde – 18,5%, farmatsevtıkada – 26,2%, kıim ónerkásibinde – 23,6% jáne jıhaz óndirýde – 19,5% ósim qalyptasty.
Jyl basynan beri jer qoınaýyn ıgerýden tys salalardyń qarqyndy damyp jatqany kóńilge senim uıalatady. Basqasha aıtqanda, ekonomıkany ártaraptandyrýǵa baǵyttalǵan sharalar osynaý qıyn kezeńde tıimdiligin kórsetip otyr deýge bolady.
Ulttyq ekonomıka mınıstrliginiń derekteri boıynsha, taý-ken ónerkásibin qospaǵannyń ózinde salalarǵa tartylǵan negizgi kapıtal 32,3%-ǵa artyp otyr. Ásirese óńdeý ónerkásibine salynyp jatqan ınvestıtsııanyń kólemi ósýde. Byltyrǵy kezeńmen salystyrǵanda onyń kólemi 2,1 ese kóp. Sondaı-aq, ınvestıtsııa aǵyny qurylys salasynda – 72%, aýyl sharýashylyǵynda –66%, aqparat jáne baılanys salasynda –61%, saýda sektorynda –28,3%, kólik sektorynda – 27,6%, jyljymaıtyn múlikpen baılanysty operatsııalarǵa – 27,5% artyp otyr.
Jalpy ishki ónimniń artýy baspana naryǵynda da jaǵymdy kóńil kúı týǵyzdy deýge bolady. Sonyń arqasynda baspana qurylysy qarqyn alyp keledi. Qańtar-sáýir aralyǵynda qoldanysqa berilgen baspana kólemi 13,3% artqan. Basqasha aıtsaq, 3,5 mln sharshy metr baspana óz ıesin tapqan.
Buǵan deıin habarlaǵanymyzdaı, jalpy óńdeý ónerkásibi boıynsha 13 óńirde ósim bar jáne eń joǵarǵy ósim Almaty men Nur-Sultan qalalarynda jáne Almaty oblysynda tirkelgen.