Qazaqstan benzınge «shashalyp» qalmaı ma
Ótken aıdyń sońynda elimizde AI-92 markaly benzınniń qory 358 myń tonna bolǵan. Al qazirgi suranysty tolyǵymen óteý úshin qaldyqtyń kólemi 200 myń tonnadan aspasa da jetkilikti. Demek, sol kezdiń ózinde «ótimdi» benzınniń rezervi bir jarym esege artyq boldy. QR Energetıka mınıstri Qanat Bozymbaev ta olaı jalǵasa berse, artyq benzınniń kólemi artady dep eskertti. «Qyrkúıek aıynda Shymkent munaı óńdeý zaýytyn jańartý jumystary tolyǵymen aıaqtalady. Sol kezde benzınniń kólemi arta túsedi. Qazan aıynda qaldyqtyń mólsheri 500-600 myń tonnaǵa jetýi ábden múmkin», - dedi Qanat Aldabergenuly Astanada ótken bir sharada.
Al naryq erejelerine sáıkes, usynys suranystan basym bolsa, baǵa tómendeıdi. Sebebi taýar óndirýshige ónimdi ótkizý kerek. Ony mınıstr myrzanyń ózi de moıyndap otyr. Onyń aıtýynsha, artyq ónim bolǵanda baǵa sál-pál ózgerýi múmkin. Biraq ony óndirýshi jáne jetkizýshi kompanııalardyń ózderi retteıdi. Memleket oǵan aralasa almaıdy. Óıtkeni benzınniń baǵasyna memlekettik retteý sharasyn alyp tastaǵan. «Iá, usynys kóp bolǵanda ónimdi ótkizý qıyndaý. Sol kezde benzınniń baǵasy sál-pál ózgerýi múmkin. Men naqty boljam aıta almaımyn. Qazirgi kezde biz sol artyq benzındi eksportqa shyǵarý máselesimen aınalysyp jatyrmyz. Árıne, ondaıda benzınniń shetelge kóp ketip qalmaýyn baqylaý qajet. Áıtpese, tapshylyq týyndaýy ábden múmkin. Bizde munaı óńdeý salasynda pysyqaı jigitter kóp qoı. Olar kez kelgen ýaqytta baǵany kóterýge daıar turady. Sondyqtan ishki naryqtaǵy baǵany ustaý úshin eksport pen ishki suranystyń tepe-teńdigin saqtaýymyz qajet», - deıdi Q.Bozymbaev.
Shynynda da, sońǵy kezde benzınniń baǵasy «sál-pál» ózgerdi. AI-92 markaly benzınniń baǵasy 2-3 teńgege tómendedi. Demek, munaı óńdeý salasynda júrgen «pysyqaı jigitter» artyq benzınnen qutylmasa, rezervýarlardy bosata almaıtynyn jaqsy túsinedi. Biraq baǵa qatty ózgermeıtin tárizdi. Sebebi munaı óńdeý zaýyttary óz jumysyn sál báseńdetti. Oǵan qosa, reseılik benzınniń ımportyna áli kúnge deıin shekteý qoıylǵan joq. Aıta keter jáıt, atalǵan shekteý tek temirjolmen tasymaldanatyn munaı ónimderine ǵana qatysty. Demek, avtojolmen benzın tasymalyn eshkim shekteı almaıdy. Ondaı sharalar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń erejelerine de qaıshy. Degenmen, keıbir sarapshylar reseılik ımportqa qatysty konventsııalyq shekteýdi engizbeı-aq qoıýǵa bolady deıdi. Sebebi eki eldiń baǵa aıyrmashylyǵyn eskersek, benzındi satatyndarǵa «alystan arbalaǵansha jaqynnan dorbalaǵan» tıimdi. Al ónimniń sapasy jaǵynan esh aıyrmashylyq joq. Sebebi bizdegi munaı óńdeý zaýyttary kúrdeli jóndeýden ótti. Joǵary oktandy benzındi shyǵarýǵa barlyq tehnıkalyq qural-jabdyqtar bar.
«Argus Media» kompanııasynyń Ortalyq Azııa jáne Kaspıı aımaǵy boıynsha vıtse-prezıdenti Tımýr Іlııasov ımportqa shekteý qoıǵannan buryn eksport máselesin tezdetip sheshý kerek deıdi. «Árıne, jaqyn arada eksport máselesi sheshilmese, artyq benzınniń kólemi artady. Ondaıda shıkizatty óńdeý qarqynyn budan da báseńdetýge týra keledi. Bul munaı óńdeý zaýyttary úshin tıimsiz. Sebebi atalǵan zaýyttardy jańartýǵa qyrýar qarjy salyndy. Dál qazir olar 100 protsentke jumys isteýi kerek. Sonda jańǵyrtýǵa salynǵan qarajat aqtalady. Bilýimizshe, búginde otandyq benzındi Qyrǵyzstanǵa eksporttaý máselesi qaralyp jatyr. Budan bólek, Ózbekstan jaǵy da talqylanýda. Menińshe, jaqyn arada Qyrǵyzstan, Ózbekstan, Tájikstan, al kelesi jyly Eýropaǵa eksport ashylady», - dedi T.Іlııasov QazAqparat tilshisine bergen suhbatynda.
Alaıda otandyq munaı ónimderiniń eksportyn ashý ońaı emes sııaqty. Óıtkeni biz kezinde «benzındi eksporttamaımyz» degen mindettemeni alyp, ony úkimetaralyq kelisimmen bekittik. Dál osy «ýádeni» alǵan Reseı benzınniń biraz bóligin eksporttap keldi. Endi, atalǵan kelisimdi ózgertý kerek. Biraq soltústiktegi kórshimiz óz úlesin bere me? Ol jaǵy ázirshe belgisiz. Biraq mınıstr Bozymbaevtyń sózine qaraǵanda, sóz júzinde kelisim bar. Biraq ol kelisim qaǵazǵa túspeı jatyr. «Biz Reseıdegi áriptesim ekeýimiz (osy eldiń energetıka mınıstri Aleksandr Novak - avt.) únemi baılanystamyz. Ókinishke qaraı, mamyrda tıisti kelisimdi rásimdeı almadyq. Atalǵan qujatqa sáıkes, biz ortaq naryqty basqasha retteýdi kózdeımiz. Sonyń nátıjesinde qazaqstandyq munaı ónimderine eksportqa jol ashylady. Endi, Reseıde saılaý boldy jáne taǵysyn taǵy. Sodan kelisimdi rásimdeı almadyq. Maýsymda atalǵan qujatty rásimdeımiz degen úmit bar. Qyrkúıektiń aıaǵyna deıin Parlamentten ótkizip alsaq, qazan-qarasha aıynda eksport ashylady», - dedi Q.Bozymbaev qoǵamdyq keńestiń otyrysynda. Alaıda ol kelisim maýsymda rásimdelmedi. Demek, atalǵan qujatty Parlamentte rásimdeý jumysy da keıinge shegerilip otyr.
Sonymen, eksport máselesin sheshe almasaq, munaı óńdeý zaýyttarynyń qarqynyn azaıtýǵa týra keledi. Olaı istemesek, «zatovarka», ıaǵnı artyq benzınniń qory jınalyp qalady. Al ony syrtqa tezdetip satý qajet, ıa bolmasa, ishki naryqqa arzan baǵamen ótkizý kerek. Mınıstrlik benzınniń baǵasyn qatty tómendetýge bolmaıtynyn da jaqsy túsinedi. Sebebi shekara aımaǵynda alypsatarlar kóbeıdi. Reseıdiń benzıni ótpeı qalady. Oǵan qosa, 2025 jylǵa qaraı Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń ortaq otyn-energetıkalyq naryǵyn qurý josparlanyp otyr. Ondaıda baǵanyń aıyrmashylyǵy kóp bolmaýy tıis. Sosyn óz jerimizde tórtinshi munaı óńdeý zaýytyn salatynymyzdy da umytpaý qajet. Ony iske qosqanda munaı óndirý kólemi arta túsedi. Sondyqtan Qazaqstanǵa munaı ónimderin ımporttaýshy ataǵynan tezdetip qutylyp, eksporttaýshy memleketke aınalý qajet-aq.
