Qazaqstan baıdarka men kanoede eskek esýden olımpıada júldesine úmit artady
«QazAqparat» agenttigi dástúrli túrde aptanyń ár jeksenbisinde osy aıtýly sporttyq sharada Qazaqstannyń namysyn qorǵaıtyn sportshylardy tanystyrýdy jalǵastyrady. Osy joly biz oqyrman nazaryna dúbirli dodada Qazaq eliniń namysyn baıdarka men kanoede eskek esýden qorǵaıtyn sportshylarymyz jaıyndaǵy aqparatty usynbaqpyz.
Ǵasyrǵa jýyq tarıhy bar bul sport túri búginde óte bedeldi halyqaralyq básekeniń birine aınalyp otyr. Jyl saıyn álemniń túpkir-túpkirinde baıdarka men kanoede eskek esýden júzdegen ulttyq jáne halyqaralyq jarystar ótip jatady. Al ár maýsymda jalaýyn kóteretin álem chempıonatynda álemniń úzdik eskekshileri 18 medal toptamasy úshin baqtaryn synaıdy. Aıta keterligi, Olımpıada oıyndarynda da oıyp turyp oryn alǵan bul saıysqa tigilgen júldeler sany jeńil atletıka, júzý, gımnastıka jáne akademııalyyq eskek esýden ǵana az.
Sonymen Qazaqstan qorjynynda baıdarka men kanoede eskek esýde 4 olımpıada lıtsenzııasy bar. Degenmen, úsh lıtsenzııany ıelik etken sportshylardyń esimi qazirgi ýaqytta belgili. Al sońǵy lıtsenzııa qaı sportshynyń qanjyǵasyna baılanatyndyǵyn álem kýbogynyń úshinshi kezeńinen keıin belgili bolmaq.
Qazirgi tańda Qazaqstan ulttyq quramasy basty úmitti Natalıa Sergeevaǵa artyp otyr. Komanda jattyqtyrýshylarynyń aıtýynsha, onyń olımpıada oıyndarynyń eń joǵary nagradasyna da qol sozýǵa múmkindigi bar.
Eki balanyń anasy Natalıa Sergeeva 1976 jyly Qaraǵandy oblysynda dúnıege kelgen. Halyqaralyq sanattaǵy sport sheberi. Uzaq ýaqyt Armııanyń sport komıteti ortalyǵy atynan óner kórsetken ol qazirgi ýaqytta Almatynyń Dınamo komandasy atynan jarys jolyna shyǵyp júr. Olımpıada oıyndarynda 500 metrlik qashyqtyqta jeke dara baıdarkada eskek esý saıysyna qatysady. Aıta keterligi, bul sportshy ótken jyly óte tamasha óner kórsetip, álem kýbogynyń úsh kezeńinde bir altyn, eki kúmis medaldi enshiledi. Al álem chempıonatynda belarýs sportshysymen ótken jarysta jarty sekýndqa keıin qalyp, júldeli úshinshi orynan qaǵyldy.
Osy sportshy jaıynda baıdarka men kanoede eskek esýden Qazaqstan ulttyq quramasynyń bastyǵy Mýhıtdın Meıirbekovtiń pikirin bilgen edik. «Álem chempıonatynda sál ǵana sáttilik jetispeı qaldy. Degenmen meniń oıymsha, bul jaıtty London olımpıadasynda túzeýge bolady. Onyń álemniń úzdik úsh sportshysy qatarynan kórinýge barlyq múmkinshiligi bar. Natalıada óte jaqsy fızıkalyq daıyndyqpen qatar, tabandylyq, qyzýqandylyq, jeńiske degen ynta jiger mol. Al ómirde óte qarapaıym adam», - dedi ol.
1000 metrlik qashyqtyqqa juptasyp baıdarkada eskek esýden el namysyn Alekseı Dergýnov pen Evgenıı Alekseev qorǵaıdy.
1984 jyly Oral qalasynda dúnıege kelgen Alekseı Dergýnovta halyqaralyq sanattaǵy sport sheberi. 2011 jyly Tehranda ótken Azııa chempıonatynda birinshi oryndy ıelengen, Gýanchjoýda ótken Azııa oıyndarynyń kúmis medalin enshilegen.
«Bul onyń birinshi olımpıadasy. Dınamo klýby atynan óner kórsetedi, sporttyq daıyndyǵy óte jaqsy. Oǵan jáne juptasyna fınalǵa shyǵý ári álemniń úzdik altylyǵyna kirý tapsyrmasy júktelip otyr», - deıdi Mýhıtdın Meıirbekov.
Evgenıı Alekseev te 1977 jyly Batys Qazaqstan oblysynda dúnıege kelgen. Qazirgi ýaqytta Shymkent qalasynyń atynan óner kórsetedi. Ol da juptasy sııaqty 2011 jyly Tehranda Azııa chempıony atanyp, Gýanchjoýdaǵy Azııa oıyndarynda kúmis júldeger bolǵan.
Mýhıtdın Meıirbekov: «óziniń jubymen juptasyp óte jaqsy jumys isteıdi. Sońǵy ýaqyttardaǵy nátıjesi jaman emes. Biz olardan sátti óner kórsetýlerin kútemiz», - deıdi
Al sońǵy tórtinshi lıtsenzııadadan aǵaıyndy Emelıanovtardyń dámesi bar. Joǵaryda aıtqanymyzdaı olardyń qaısysy olımpıadaǵa qatysatyndyǵyn álem kýbogy sheshedi. Sonymen úlkeni Mıhaıl Emelıanov 1991 jyly Shymkent qalasynda dúnıege kelgen. 2009 jyly álem chempıonatynyń qola medalin, 2010 jyly Azııa oıyndarynyń qola júldesin enshilegen. «Jigittiń sporttyq deńgeıi óte joǵary dep baǵalaýǵa bolady. Sondyqtan da odan joǵary nátıjeler kútýge tolyq negiz bar», - dedi Mýhıtdın Meıirbekov.
Al kishi Sergeı Emelıanov 1995 jyly Shymkent qalasynda dúnıege kelgen. Jastar arasyndaǵy úsh dúrkin álem chempıony. Sonymen qatar ol taǵy bir aǵasy Tımofeımen juptasyp álem chempıonatynda 200, 500, 1000 metrlik qashyqtyqtarda úsh altyndy oljalaǵan.
Mýhıtdın Meıirbekov: «ol eń jas ári bolashaǵynan zor úmit kúttiretin sportshymyz. Qazir 17-de, degenmen 19-shy mamyrda 17-ge tolady. Ol bizdiń komandanyń tosyn syıy bolýy bek múmkin. Egerde joldama úlken aǵasynyń qanjyǵasyn maılasa, onda ol 200 metrlik qashyqtyqta baǵyn synaıdy. Al egerde kishisi óziniń myqty ekendigin dáleldeı alsa, onda bizdiń komanda 1000 metrlik jarys jolynda baq synaıdy. Qalaı desek te olımpıada oıyndaryna olardyń eń myqtysy baratyndyǵy anyq», - dedi.
PS: Olımpıada oıyndary erikkenniń ermegi emes. Al oǵan baratyn sportshylardy úmit artyp otyrǵan el-jurty bilýi tıis. QazAqparat bul jobany qolǵa alý barysynda da dál osy maqsatty basty baǵdar etip ustanǵan bolatyn. Sport salasynyń tutqasyn ustaǵan sheneýnikterdiń qulaǵyna altyn syrǵa, bir ókinishtisi, eldiń eldigi, erdiń erligi synǵa túsetin baıraqty básekeni baz bir sport túrleriniń basy-qasynda júrgen azamattar balanyń oıynshyǵy kóretin sııaqty. Biz óz tarabymyzdan baıdarka jáne kanoeden eskek esýde elimizdiń namysyn qorǵaýǵa tıisti sportshylar jaıynda maǵlumat alý úshin aldyn ala habarlasyp, qajetti aqparattardy berýin ótingende qup alǵan shendi sheneýnikter de boldy. Jemge-jem kelgende olardyń san túrli syltaý aıtyp taıqýyn túsinbeı dal boldyq. Degenmen de dál osy sport salasynda júrip, baıraqty básekede sportshysynyń bási tómen bolmaýyn tileıtin azamattardyń da bar ekendigine kóz jetkizdik. Sondyqtan da osy shaǵyn aqpardy óz oqyrmandarymyzdyń nazaryna usynýǵa barynsha qoldaý bildirip, shyn nıetimen sportshylar jaıyndaǵy aqparattarmen bólisken Qazaqstannyń baıdarka men kanode esýden ulttyq quramasynyń bastyǵy Muhıtdın Meıirbekovke shyn nıetimizden agenttik atynan alǵysymyzdy bildiremiz.
