Qazaqstan, Ázerbaıjan jáne Ózbekstan: «jasyl» kelisimniń tıimdi tustary
Dúnıejúzilik klımattyq sammıt aıasynda Qazaqstan, Ázerbaıjan jáne Ózbekstan prezıdentteri úsh eldiń energetıkalyq júıesin ıntegratsııalaý jónindegi strategııalyq kelisimge qol qoıǵany belgili. Osyǵan oraı Kazinform tilshisi Ortalyq Azııa elderi úshin jańa jobanyń qandaı artyqshylyǵy bolatynyn boljap kórdi.
Keıingi jyldary Qazaqstan kómirden óndiriletin energııadan bas tartyp, jasyl energetıka kózderine basymdyq berip jatqanyn bilemiz. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń aıtýynsha, kelisim ornyqty damýǵa umtylý tarıhyndaǵy jańa baǵytty bildiredi. Budan basqa, bul Ortalyq Azııa men Ońtústik Kavkaz óńirlerin damytýdaǵy úshjaqty yntymaqtastyqtyń mańyzdy kezeńi sanalmaq.
– Strategııalyq seriktestik týraly kelisimge qol qoıý – Ortalyq Azııa men Ońtústik Kavkaz óńirleriniń úshjaqty yntymaqtastyǵyn damytýdaǵy mańyzdy kezeń. Qujat elderimizdiń energetıkalyq júıelerin ıntegratsııalaý, sondaı-aq Eýropa elderi men basqa da naryqtarǵa ekologııalyq taza energııany jetkizetin senimdi dálizderdi qalyptastyrý úshin jańa múmkindikterge jol ashady. Munda Qazaqstan iri tranzıt aýmaǵy retinde úlken ról atqarady. Atalǵan kelisimniń naqty nátıjeleri úsh eldiń ekonomıkalaryn biriktirip, Orta dálizdi «jasyl kópir» retinde damytýǵa yqpal etedi. Bul mańyzdy saladaǵy tyǵyz yntymaqtastyq memleketter arasyndaǵy tájirıbe men ozyq tehnologııalardy almasýǵa serpin beredi, sondaı-aq energetıkalyq qaýipsizdigimizdi nyǵaıtýǵa septigin tıgizedi, – dedi Prezıdent.
Qasym-Jomart Toqaevtyń aıtýynsha, kómirtegi beıtaraptyǵyna jetýdi kózdeıtin Qazaqstan úshin jasyl energetıka mańyzdy baǵyt sanalady. Elimiz qazba baılyqtarǵa táýeldilikti azaıtýǵa belsendi túrde kiristi. Tehnologııalyq ınnovatsııalardy damytyp, ekologııalyq ornyqty órkendeýge demeý bolatyn ınfraqurylym qurýǵa bet burýda. Qazaqstan sheteldik seriktestermen jalpy qýaty 43 GVt bolatyn «jasyl» jobalardy júzege asyrý jóninde ýaǵdalastyqqa qol jetkizdi.
Qazaqstan JE-ge qansha ınvestıtsııa saldy
Keıingi málimetterge sáıkes, Qazaqstanda belgilengen qýaty 2,9 myń MVt bolatyn 148 JEK nysany jumys isteıdi. Onyń ishinde 59 nysan – jel elektr stantsııasy, 46 – kún elektr stantsııasy, 39 – sý elektr stantsııasy, 3 – bıogaz elektr stantsııasy. 2023 jyldyń qorytyndysy boıynsha, jańartylatyn energetıka obektileri óndirgen elektr energııasynyń kólemi 6,675 mlrd kVt/saǵ bolǵan. Bul – eldegi jalpy elektr energııasyn óndirýdiń 5,92 paıyzyn quraıdy.
Bul sektorda General Electric, Eni, Total, Hevel Solar, HydroChina tárizdi kompanııalar tabysty jumys isteýde. Ótken jyly jalpy belgilengen qýaty 495,57 MVt bolatyn 16 jańa JEK nysany paıdalanýǵa berilipti.
Ulttyq statıstıka bıýrosynyń málimetinshe, 2023 jyly «jasyl» ekonomıkaǵa baǵyttalǵan ınvestıtsııalar 201 mlrd teńgege jetti, bul 2022 jylmen salystyrǵanda 3,8 ese kóp. Al jańartylatyn energııa kózderi salasyna ınvestıtsııalar 199,8 mlrd teńgeni qurady: parnıktik gazdar emıssııasyn azaıtý segmentine – 1 mlrd teńge, energııa únemdeý tehnologııalary jáne energııa tıimdiligin arttyrý salasyna – 186 mln teńge jumsalǵan.
2024 jyldyń qańtar-maýsymynda JEK nysandarynyń elektr energııasyn óndirýi 3,9 mlrd kVt/saǵ jetti, 2023 jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 16,3 paıyzǵa artyq.
2030 jylǵa qaraı JEK-tiń 7 GVt-tyq jańa qýatyn paıdalanýǵa berý josparlanyp otyr. Osylaısha, eldiń energııa teńgerimindegi jańartylatyn energııa kózderiniń úlesin 15 paıyzǵa deıin ulǵaıtýǵa serpilis jasalmaq.
Jasyl dáliz
«Jasyl energetıkalyq dáliz» jobasy – jańartylatyn energııany Ortalyq Azııadan Eýropaǵa eksporttaýǵa baǵyttalǵan bastama. Jobaǵa úsh el – Qazaqstan, Ázerbaıjan jáne Ózbekstan tartyldy. Olardyń kúsh-jigerin biriktirý úshin eýropalyq naryqqa taza elektr energııasyn berý boıynsha tıimdi ınfraqurylym jasalmaq.
Ázerbaıjandyq sarapshy, Turan aqparat agenttiginiń dırektory Mehman Álıev bul úderistiń is júzinde qalaı bolatynyn aıtyp berdi.
– Kelisimge qol qoıylǵannan keıin konsaltıngtik kompanııalardy tarta otyryp, jobanyń tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdemesin daıyndaý boıynsha jumys júrgiziletin bolady. Bul kezeń bir jylǵa jýyq ýaqytty alady. Qajettilikterdi, múmkindikter men táýekelderdi taldaýdy qamtıdy. Elektr energııasyn berý úshin Ortalyq Azııa men Eýropanyń energetıkalyq júıelerin qosatyn sý asty kabelderin qosyp, joǵary voltty jeliler jelisi salynatyn bolady. Joǵary voltty turaqty toq (HVDC) tehnologııasy elektr energııasyn alys jerlerge tıimdi jetkizý úshin paıdalanylmaq, – dedi sarapshy.
Ortalyq Azııadan Eýropaǵa jasyl energııa berý jónindegi jobany is júzinde iske asyrý birlesken kásiporyn qurýdy, ınfraqurylym salýdy jáne energetıkalyq júıelerdi ıntegratsııalaýdy qosa alǵanda, birneshe kezeń arqyly júrgizilmek. Úsh memleket arasynda jasalǵan jańa kelisim kúsh-jigerdi úılestirý jáne árbir qatysýshy el arasynda jaýapkershilikti bólý úshin negiz bolady.
Sondaı-aq, Mehman Álıev úsh eldiń energetıkalyq júıeleri ıntegratsııalanatynyn, bul jasyl energııa saýdasyn ońtaılandyrýǵa jáne Eýropaǵa senimdi jetkizýdi qamtamasyz etýge múmkindik beretinin atap ótti.
Jalpy, qatysýshy elder kún jáne jel energııasyn óndirý boıynsha óz múmkindikterin damytatyn bolady. Mysaly, Ózbekstan 2030 jylǵa qaraı jańartylatyn energııa kózderiniń úlesin 40 paıyzǵa deıin arttyrýdy josparlap otyr.
Ázerbaıjandyq sarapshynyń aıtýynsha, qajetti ınfraqurylymdy salý tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdemeni daıyndaý aıaqtalǵannan keıin shamamen 3-4 jylǵa sozylady. Qurylysty qarjylandyrý jáne ınfraqurylymdy damytý halyqaralyq qarjy ınstıtýttaryn tartýdy kózdeıdi. Bul Azııa damý banki sııaqty uıymdardan nesıe men ınvestıtsııalar alýdy qamtýy múmkin.
Ortalyq Azııa men Eýropaǵa qandaı paıda tıedi?
Úsh eldiń orasan zor áleýetin eskere otyryp, Qazaqstan, Ózbekstan jáne Ázerbaıjan birlesken kúsh-jigerimen qurlyqty taza, senimdi jáne qoljetimdi energııamen qamtamasyz etpek. Osylaısha, Eýropanyń energetıkalyq ótkeliniń lokomotıvine aınalýy múmkin. Búginde úsh el de halyqaralyq ınvestıtsııalardy tartyp, jasyl energetıkany belsendi damytyp, kún jáne jel qýattaryn engizýde.
Sarapshy Mehman Álıevtiń pikirinshe, jobaǵa qatysý Ortalyq Azııa elderine klımattyń ózgerýimen kúres boıynsha jahandyq kúsh-jigerge úles qosýǵa múmkindik beredi. Bunyń bári Parıj kelisiminiń maqsattaryna jáne basqa da halyqaralyq ekologııalyq mindettemelerge sáıkes.
Sonymen qatar, búginde halyqaralyq qarjy ınstıtýttary jańartylatyn energııa kózderine baılanysty jobalarǵa ınvestıtsııa salýǵa daıyn. Bul Ortalyq Azııa elderi úshin ózderiniń energetıkalyq júıeleri men ınfraqurylymyn damytý úshin kapıtal tartý boıynsha múmkindikter ashady.
– Eýropalyq odaq qazba energııa kózderine táýeldilikti azaıtýǵa jáne óziniń energetıkalyq teńgerimindegi jańartylatyn kózderdiń úlesin ulǵaıtýǵa belsendi túrde umtylady. Bul Ortalyq Azııa elderi usyna alatyn taza energııaǵa degen joǵary suranysty týdyrmaq, – dep túıindedi sarapshy.
Report agenttigi bas redaktorynyń orynbasary Ilah Mamedlıdiń aıtýynsha, tek Kaspıı teńizinde jel energııasyn óndirý úshin úlken áleýet bar, shamamen 157 GVt bolady. Bul Ázerbaıjanda suranysqa ıe, biraq onyń qajettiliginen áldeqaıda asyp túsetin úlken kólem.
Ázerbaıjannyń jańartylatyn energetıkadaǵy ekonomıkalyq áleýeti 27 GVt, onyń ishinde jel energııasy – 3 myń MVt, kún energııasy – 23 myń MVt quraıdy. Úkimet óziniń energııa teńgerimindegi JEK úlesin 24 paıyzǵa deıin, al 2028 jylǵa qaraı 30 paıyzǵa jetkizýdi kózdep otyr.
Ózbekstannyń Ekonomıkalyq zertteýler jáne reformalar ortalyǵynyń jurtshylyqpen baılanys sektorynyń ǵylymı qyzmetkeri Edvard Romanov túsindirgendeı, eýropalyq naryq «jasyl» energetıkany qabyldaýshy basym baǵyt.
– Ortalyq Azııa elderi úshin bul sheteldik ınvestıtsııalar men tehnologııalardy tartýdy, sondaı-aq «jasyl» energetıka salasynda jumys oryndaryn qurýdy qosa alǵanda, jańa ekonomıkalyq múmkindikter ashady. Budan basqa, eýropalyq naryqtarmen ıntegratsııa Ortalyq Azııa elderine energetıkalyq júıelerdiń turaqtylyǵyn arttyrýǵa kómektesedi, – deıdi sarapshy.
Ol atalǵan jobany sapaly ári júıeli júzege asyrý Qazaqstan, Ózbekstan jáne Ázerbaıjannyń úılestirilgen kúsh-jigerin talap etetinin atap ótti.
– Ózbekstan jańartylatyn energııa kózderin qurý boıynsha 28 joba boıynsha belsendi jumys isteýde, bul 2030 jylǵa qaraı energetıkalyq teńgerimdegi «jasyl» energııanyń úlesin 40 paıyzǵa arttyrady. Sondaı-aq elder arasyndaǵy rásimder men ózara is-qımyldy ońaltý úshin quqyqtyq jáne ınstıtýtsıonaldyq tetikter ázirleý qajet bolady. Jobany tabysty iske asyrý qajetti ınfraqurylymdyq obektilerdi qurýǵa baılanysty. «Jasyl» energetıka salasynda bilim men tájirıbe almasýdy jalǵastyra berý mańyzdy, – dep túıindedi Romanov.
QR Energetıka mınıstrligi Jańartylatyn energııa kózderi departamenti dırektorynyń orynbasary Rústem Qydyrbekov jobany iske asyrý aldynda Kelisimdi ratıfıkatsııalaý rásiminen ótý qajettigin túsindirdi.
– Kelisim jańartylatyn energııa kózderinen elektr energııasyn óndirýde negizgi róldi arttyrýǵa baǵyttalǵan. Eksporttaý maqsatynda Ortalyq Azııa men Ázerbaıjannyń energııa júıeleriniń ózara baılanysyn qamtamasyz etý úshin jańartylatyn energııa kózderiniń qazirgi áleýetin tıimdi paıdalanýǵa múddelimiz. Úsh eldiń jobasy Eýropa jáne basqa da óńirler arasynda ekologııalyq taza elektr energııasy saýdasyn damytýǵa baǵyttalǵan, – dedi spıker.
Onyń aıtýynsha, barlyq qatysýshylar qoldanystaǵy ishki ınfraqurylymdy keńeıtýge jáne saýda aýqymyn ulǵaıtýǵa ýaǵdalasyp, ekologııalyq taza energııa kózderinen Eýropaǵa elektr energııasyn berý úshin jańa baılanys jelilerin damytýǵa kelisti. Budan basqa, eýropalyq elder «Qara teńiz sý asty elektr taratý jelisi» jobasyna qosylýǵa baılanysty tehnıkalyq jáne qarjylyq máselelerdi zerdeleý boıynsha birlesken jumystarǵa qyzyǵýshylyq tanytty.
Jobanyń egjeı-tegjeıi aldyn ala tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdemede kórsetiletin bolady. Sarapshylardyń aıtýynsha, aldyn ala tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdemeni ázirleý úshin «CESI» halyqaralyq konsaltıngtik kompanııasyn jumysqa tartyp jatyr.
Qazaqstannyń, Ázerbaıjannyń jáne Ózbekstannyń energııa júıeleri qazir jańa syn-qaterlerge beıimdelýge, ornyqty damýǵa baǵyttalǵan jańǵyrý protsesinde. Kelisim aıasynda elder ınfraqurylymdy birlesip damytýdy kúsheıtýdi josparlap otyr, bul jasyl energııanyń eksporty men tranzıti úshin senimdi arnalar tabýǵa múmkindik beredi.
Osylaısha, bul kelisim Eýropanyń energııa kózderin ártaraptandyryp qana qoımaı, qatysýshy elder arasyndaǵy ekonomıkalyq yntymaqtastyqty jaqsartady.
Bıyl 1 mamyrda Tashkentte ótken kezdesýde Qazaqstan, Ózbekstan jáne Ázerbaıjannyń Energetıka mınıstrleri yntymaqtastyq ornatyp, Eýropaǵa magıstraldyq energetıka dálizin tartý týraly kelisimge kelgen edi.
