Qazaqstan arhelogııasynda áli ashylmaǵan jańalyqtar kóp – lıtvalyq ǵalym

QYZYLORDA – KAZINFORM - Lıtvalyq Gıdre Motýzaıte Matýzevıchıýte Eýrazııa keńistigindegi ejelgi adamdardyń tamaqtaný ratsıony jáne aýyl sharýashylyǵynyń damýy men taralýy týraly qundy zertteýler júrgizip keledi.

Bul baǵytta Qorqyt Ata atyndaǵy Qyzylorda ýnıversıtetiniń Arheologııa jáne etnografııa ǵylymı ortalyǵy mamandarymen áriptestik baılanys ornatqan. Kazinform tilshisi lıtvalyq ǵalymdy Qazaqstan jáne Syr óńiriniń arheologııasy jóninde oı-pikirin bilmek maqsatta áńgimege tartqan edi.

- Aldymen ózińizdi tanystyra ketceńiz. Qandaı oqý ornynda qyzmet atqarasyz? Qaı taqyrypta zertteý júrgizip kelesiz ?

- Men Lıtva astanasy Vılnıýs qalasyndaǵy ýnıversıtette arheologııa kafedrasynyń professorymyn. 2010 jyly Kembrıdj ýnıversıtetinde arheologııa boıynsha doktor dárejecin aldym. Joǵary oqý ornynda «Bıoarheologııalyq zertteýler ortalyǵynyń» dırektory qyzmetin atqaramyn. Birneshe ǵylymı eńbektiń avtorymyn, kóptegen eýropalyq ǵylymı jobalarǵa jetekshilik jasadym.

Negizgi zertteý nysanym Ortalyq Azııa, Eýropanyń batys jáne shyǵys aımaqtaryn qamtıdy. Azyq-túliktiń jahandanýyn jáne Ortalyq Azııa ejelgi dáýirindegi dándi daqyldardyń beıimdelý máselesine nazar aýdaramyn. Ortalyq Azııanyń batys qalalyq aımaqtaryndaǵy ejelgi adamdardyń beıimdelýi men sharýashylyǵyna zertteý júrgizip kelemin.

- Sizdiń Ortalyq Azııa men Qazaqstan aýmaǵynda júrgizgen zertteýlerińiz jóninde ǵylymı maqalalar reıtıngi joǵary sheteldik jýrnaldarda jarııalanyp júr. Sizdi bul oraıda qandaı taqyryptar qyzyqtyrady ?

- Men ejelgi sharýashylyq, ekologııa, azyq-túlik júıeleri, halyqtyń qozǵalysy jáne onyń sebebin túsiný úshin pánaralyq ártúrli ádisterdi qoldanamyn. Sol úshin arheologııamen qatar arheobotanıka, zoologııa, bıohımııa jáne fızıka salasynda da jumys atqaramyn. Komandammen birge adam men janýarlar qaldyqtaryna turaqty ızotoptar, ejelgi DNQ, paleoproteomıka, qysh ydystar maı qaldyqtaryn taldaý jáne ózge de zertteýler júrgizemin. Zertteý barysynda Lıtva, Chehııa, Ýkraına, Moldova, Qyrǵyzstan, Qazaqstan, Qytaı, Býtan syndy kóptegen elderde jumys isteý baqyty buıyrdy.

- Arheologııa kóptegen ǵylymdarmen tyǵyz baılanysta damyp keledi. Sonyń ishinde Ortalyq Azııa men Qazaqstan arheologııasy jaıly qandaı pikir aıtasyz ?

- Men arheologııany óte qyzyqty pán retinde baǵalaımyn. Birinshiden, bul óte keń hronologııany alyp jatyr. Ol eki júz myń jyl buryn Homo sapience paıda bolǵannan bastap Ekinshi dúnıejúzilik soǵys qaldyqtary sııaqty eń sońǵy oqıǵalarǵa deıingi kezeńdi qamtıdy. Ekinshiden, bul - ádisnamalyq turǵydan óte ózgermeli pán. Óıtkeni, ol spýtnıkpen túsirilgen sýret, qashyqtan zondtaýdan bastap bıomolekýlalarǵa deıin óte keń salany qamtıdy.

Qazir Ortalyq Azııa, onyń ishinde Qazaqstan arheologııasy úlken serpiliste damý ústinde dep baǵalaımyn. Máselen, eskertkishterdi qazý ǵana emes ony jaratylystaný ǵylymy ádisi, onyń ishinde hımııa, bıologııa jáne ózge ǵylym salalarymen baılanystyra otyryp zertteýde oń jetistik bar. Búginde ejelgi qazaq jerin mekendegen halyqtardyń turmys-tirshiligi ekonomıkasy jaıly kóbirek aqparat alýǵa múmkindik týdy.

- Qazirgi tańda Qorqyt Ata atyndaǵy Qyzylorda ýnıversıtetiniń Arheologııa jáne etnografııa ǵylymı ortalyǵy mamandarymen áriptestik baılanys jasaıtynyńyz jaıynda aıtyp óttińiz. Osy jóninde áńgimeleı ketkenińiz artyq bolmas.

- Iá, ortalyq mamandarymen áriptestik baılanysymyz bar. Ortalyqtyń ǵylymı qyzmetkeri, PhD doktorant Yslam Serikuly Qurmanııazovpen tyǵyz baılanystamyn. Ekeýimiz Aral mańy arheologııasy taqyrybynda zertteý jasap kelemiz. Kóptegen jańalyǵymyz bar. Syr óńirinde birneshe órkenıettiń eskertkishteri kezdesedi. Olardyń kóbi áli kúnge deıin syryn ishine jasyryp jatyr. Qazir bul aımaqta arheologııalyq zertteýlerdiń qarqyn alǵany qýantady. Olardyń arasynda Aral mańynyń ejelgi jáne ortaǵasyrlyq qalalary, onyń ishinde Bábish-molla, Myńaral, ortaǵasyrlyq Jankent jáne Qyshqala qalalarynyń turǵyn úı jaılary boıynsha qazba jumystary bar. Bul arheobotanıkalyq úlgiler Vılnıýs ýnıversıtetiniń zerthanasynda saraptamadan ótip jatqanyn aıta keteıin.

Arheologııa ǵylymynyń arheobotanıka baǵyty - arheologııalyq eskertkishterdegi ósimdikterdiń qaldyqtaryn zertteý. Mádenı qabattarda kómilip qalǵan ósimdikterdiń makro jáne mıkro qaldyqtaryn (jemisteri men uryqtaryn, tańbalaryn, qaldyqtaryn) laboratorııalyq turǵyda zertteıdi. Zertteý barysynda atalǵan qalalar jáne Aral mańyn mekendegen halyqtyń ekologııasy, egin sharýashylyǵy, sol zamanda ómir súrgen adamdardyń dıetasy, kúndelikti tutynatyn taǵamy, kórshiles eldermen saýda qatynastary týraly aqparattarǵa qol jetkizýge bolady.

Osy oraıda qazaq arheologııasynda eleýli eńbek etip júrgen jas maman, PhD doktorant Yslam Serikuly Qurmanııazovpen áriptestik barysynda aýqymdy nátıjelerge qol jetkize aldyq. Ol arheologııadaǵy ǵylymı zertteýlerdiń qundylyǵyn alǵashqylardyń qatarynda túsindi. Ońtústik-Batys Qazaqstannan qundy arheobotanıkalyq jáne zooarheologııa úlgilerin jınady. Ony bizdiń ýnıversıtet zerthanasynda keńinen taldaý júrgizýge jol ashty, osy baǵytta ǵalymdardyń basyn biriktirdi. Mundaı ekofaktiler - qundy artefakt, tarıhı muramyzdyń bir bóligi. Olar ejelgi sharýashylyq, kúnkóris strategııacy, janýarlardy basqarý týraly baıandaıdy. Sondaı-aq, Ońtústik-Batys Qazaqstannyń qurǵaq oazısinde adamdardyń buryn qalaı ómir súrgeni týraly habardar etý úshin zor áleýetke ıe. Bul - qazirgi klımattyń ózgerýi turǵysynan óte mańyzdy aqparat. Qazirgi tańda osy alynǵan nátıjelerdi reıtıngi joǵary jýrnaldarda ǵylymı maqala retinde usyný baǵytynda jumystar júrgizip jatyrmyz.

- Alda qandaı josparynyz bar? Qazaqstan, onyń ishinde Qyzylorda qalasyna kelý josparyńyzda bar ma ?

- Qazaqstan - men úshin arheologııasy baı el ǵana emes, oǵan qosa órkenıetke qadam basqan memleket retinde qyzyqtyrady. Onda kásibı áriptesterim kóp. Sondyqtan Qazaqstanǵa barǵym keledi. Alaıda, jumysqa baılanysty ýaqyt tapshylyǵynan jol túspeı tur.

- Jas ǵalymdarǵa stýdent,magıstrant, doktaranttarǵa qandaı keńes aıtar edińiz ?

- Arheologııa - ótkendi ǵana emes, bolashaǵymyzdy da túsindire alady. Bul ǵylymnyń atalǵan satysy «úshinshi ǵylymı revolıýtsııany» bastan ótkerýde. 20 jyl buryn ǵana ǵylymı fantastıka bolyp kóringen nárse qazir shyndyqqa aınalýda. Biz ótkendi qalpyna keltirip, ejelgi papýlıatsııaynyń qalaı qorektengenin jáne qaıdan kelgenin aıta alamyz. Bolashaqta atalǵan ǵylymnyń damýy odan ári jedeldeıdi. Sondyqtan qazir arheologııany zertteýge óte qolaıly ýaqyt. Men jastarǵa kóp oqýǵa, izdenimpaz bolýǵa, sheteldik baǵdarlamalary sheńberinde ǵylymı zertteýler boıynsha múmkindiginshe kóp bilim alýǵa shaqyramyn.

- Áńgimeńizge raqmet.

Eske salsaq, budan buryn Qyzylordada kóne qalalardan Saq jaýyngeri men Syǵanaq hanshaıymy tabyldy.