«Kazaqstan - 2050» Jalpyulttyq qozǵalysy jańa jobalardy qolǵa aldy

None
None
ASTANA. QazAqparat «Kazaqstan - 2050» Jalpyulttyq qozǵalysy (budan ári - Qozǵalys) 2017 jylǵa arnalǵan josparlarymen bólisti. Bıyl Keńes aıasynda birqatar jańa jobalar júzege asyrylady. Olar: «Jasyl saıabaq», «Innovatsııalyq jobalardyń ulttyq olımpıadasy», «Zııatker urpaq», «Qoǵamdyq sheberhanalar», «Kraýdsorsıng», «Solicitous Oil Worker», «Ujymdyq eriktilik» jáne «Korporatıvtik oqytý baǵdarlamasy» jobalary.

«Zııatker urpaq» jobasynyń maqsaty - elimizdiń aýyldy jerlerindegi óskeleń urpaqqa tulǵalyq jáne kásibı turǵydan ózin damytý, kásibı baǵdaryn anyqtaý, jeke qabiletiniń ashylýyna jáne damýyna yqpal etetin alań qurý, joǵarǵy synyp oqýshylarynyń azamattyq belsendiligin arttyrý. Bilim alý barysynda, keıin qyzmette jetistikke jetý úshin yntasyn damytý, óz qarymyna degen senimin nyǵaıtý. Joba 2014 jyly bastaldy, al 2016 jyly onyń baǵdary ózgerdi. Budan bylaı oǵan elimizdegi túrli kásip salasynyń tabysty ókilderi qatysa alady. Óziniń tabys jolymen, jetistikke qol jetkizý tájirıbesimen bólisip, jas urpaqqa asqaq armanǵa jeteler rýh bergisi keletin kez kelgen adam «halyq aǵartýshylary» qataryna qosyla alady. Sonymen qatar, «Zııatker urpaq» jobasy aýyl mektepterimen birge, qalalyq jalpy bilim berý uıymdaryn da qamtıdy.

2014 jyldan beri joba aıasynda 350 ashyq sabaq ótkizilip, 20 000 - nan asa mektep oqýshylary qatystyryldy. Oqýshylarǵa dáris oqý úshin elimizdegi túrli kásip salasynyń sáttilikti serik etken ókilderi shaqyryldy.

«Qoǵamdyq sheberhanalar» jobasy - qorshaǵan ortany saqtaýǵa baǵyttalǵan biregeı joba. Bul jobanyń negizgi mindeti - synǵan turmystyq tehnıkany qaıta iske keltiretin mamandardyń basyn biriktirip, olardyń jumysyn tıimdi uıymdastyrý.

Álbette, Qozǵalystyń bul máseleniń sheshimin tabýda óz usynysy bar. Sheberhanalarda tehnıkany jóndeý jáne arnaıy qaıta óńdeý pýnktterine jóneltý múmkindigi qoljetimdi bolmaq.

«Kraýdsorsıng» jobasy aıasynda tıimdi elektrondy kommýnıkatsııalyq alań qurylyp, onyń negizinde árbir adam óz ıdeıasymen bólisip nemese basqa adamnyń jobasynyń júzege asýyna kómektese alady. Osylaısha, bılik pen halyq arasyndaǵy kedergiler joıylady.

«Solicitous Oil Worker» jobasy vahtadaǵy munaı jumysshylaryna arnalǵan. Joba aıasynda belsendiler vahtalyq qalashyqtarǵa baryp, dıalogtyq alańda kezdesýler ótkizedi. Jumysshylar áleýmettik jobalarǵa qatysýmen qatar, óz ıdeıalaryn júzege asyra alady. Qozǵalys tarapynan áleýmettik jobalarǵa usynystar jasalynady. Eń úzdik jobalardyń tanystyrylymy keıin forýmda ótedi.

«Ujymdyq eriktilik» jobasy - HR mamandarynyń óz kompanııalarynda eriktilik jobalardy júzege asyrýǵa kómektese alatyn biliktilikti arttyrýǵa baǵyttalǵan joba.

«Jasyl sabaq» jobasy aıasynda 2-4 synyp oqýshylaryna tabıǵı resýrstardy saqtaýdyń qarapaıym joldary úıretiledi. Joba respýblıka boıynsha 100 myńnan asa bastaýysh mektep oqýshylaryn qamtıdy dep josparlanýda. Ádistemelik quraldar retinde anımatsııa elementterimen balalarǵa ońaı túsiný úshin beıimdelip jasalǵan 5 taqyryptyq beınesabaq shyǵarylmaq.

Atalǵan jobalar oılaý qabiletiniń transformatsııalanýyna, adamdardyń minez-qulyq modeliniń ózgerýine jáne azamattyq qoǵam ınstıtýttarynyń damýyna yqpalyn tıgizetin shara keshenderinen turady.

Qozǵalystyń bıylǵy jumysy negizinen bilim berý jobalaryna arnalady. Bul azamattarda áleýmettik-jaýapkershilikke degen erekshe kózqarasty qalyptastyrýǵa septigin tıgizedi.

Esterińizge sala keteıik, Qozǵalys qurý ıdeıasy Memleket basshysynyń usynysy edi.

2013 jyly 29 qarashada «Bolashaq» Stıpendııasynyń 20-jyldyǵyna arnalǵan Forým ótken bolatyn. Onda Elbasy N.Á. Nazarbaev: «Qazaqstan-2050» Strategııasy - bul bizdiń 21 ǵasyrdaǵy ulttyq ıdeıamyz. Ol bizdiń halyq umtylatyn uly isterge bastaıdy. Men sizdermen burynnan berý oıda júrgen ıdeıammen bóliskim keledi. «Bolashaq» baǵdarlamasy negizinde «Qazaqstan-2050» Jalpyulttyq qozǵalysyn qurýdy usynamyn», - degen edi.

Budan keıin 6 jeltoqsanda Astanadaǵy Nazarbaev Ýnıversıtetinde bastamashyl azamattar toby «Qazaqstan-2050» jalpyulttyq qozǵalysynyń qurylǵanyn málimdedi.

Сейчас читают
telegram