«Qazaqstan» 100 paıyz qazaqshaǵa kóshti» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
Keshe Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev 4-shi saılanǵan Parlament depýtattarynyń 5-shi sessııasyn ashty. Elbasy onda elimizdiń búgingi damý qarqynyna toqtalyp ótip, búgingi jahandyq úderis, álemde qalyptasyp otyrǵan jaǵdaılar týraly baıandaı kele, osyndaı kezeńde Qazaqstannyń qandaı baǵyt ustnaýy qajet jáne elimizdiń aldaǵy qıyndyqtar men qaýip-qaterlerdi eńsere otyryp, odan ári órkendeı túsýi úshin nendeı sharalar atqarý qajet degen másele tóńiregindegi oı-pikirlerimen bólisedi. Sondaı-aq Prezıdent memleket damýy jolynda Parlament róli men atqarǵan isteri men elimizdiń ekonomıkalyq jetistikterine toqtaldy. Osy máselelerdiń barlyǵy «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda «Tórge ozdyrǵan tórt basymdyq» atty taqyryppen jarııalandy.
Sondaı-aq osy basylymnyń búgingi sanynda «Kommýnaldyq salany jańǵyrtýǵa betburys» atty maqala jarııalandy. Basylym taratqan málimetterge qaraǵanda, búginde qalyptasqan jaǵdaı boıynsha, elimizdegi jylý júıeleri men qondyrǵylarynyń 63 paıyzy, elektr taratý jelileri men jabdyqtaý qondyrǵylarynyń 73 paıyzy jáne gazben jabdyqtaý júıesiniń 54 paıyzy shuǵyl jóndeýdi qajet etedi. Kóp páterli turǵyn úıler de jetisip turǵan joq. Kondomınıým nysandarynyń (kóp páterli turǵyn úı) 32 paıyzy nemese 50 mıllıon sharshy metri kúrdeli jóndeýdi nemese túbegeıli jóndeýdiń jekelegen túrlerin júrgizýdi talap etedi. Al qoldanystaǵy kóp páterli turǵyn úılerdiń 3,8 mıllıon sharshy metri nemese 2 paıyzy tolyqtaı buzyp tastaýdy qajet etetin apattyq jaǵdaıda tur. Osy máselelerdi qalaı sheshýge bolady jáne memlekettiń bul baǵyttaǵy josparlary qandaı? degen máseleler «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi nómirine ózek bolǵan.
***
«Aıqyn» basylymy búgingi sanynda «Qazaq mektebin kóbeıtýge ne kedergi» degen taqyryppen maqala basty. Atalmysh maqalaǵa til máselesine baılanysty basylym uıymdastyrǵan basqosýda kóterilgen máseleler arqaý bolǵan. Jıynǵa til salasynyń mamandary men ǵalymdar, qoǵam qaıratkerleri men Parlament depýtattary qatysqan. Olardyń Memlekettik til men onyń búgingi jaı-kúıi jáne bolashaǵy týraly pikirlerin «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanynan oqısyzdar.
Atalmysh basylym búgingi sanynda qarjyger Ǵalym Baınazarovpen bolǵan suhbatty jarııalady. Onyń aıtýynsha, Qazaqstan óte qolaıly jerde ornalasqan, Eýrazııanyń kindigi, Shyǵys pen Batystyń qaq ortasynda tur. Qudaıǵa shúkir, saıası ahýalymyz, ekonomıkalyq jaǵdaıymyz da ózgelerge qaraǵanda turaqty. Uly dalamyz sııaqty keń minezdi halyqpyz. «Elbasynyń tabandy halyqaralyq saıasaty arqyly Qazaqstan álemge tanymal elge aınaldy, halyqaralyq forýmdar ótetin oı toǵystyrar oryn, tilektes el qatary kóbeıip, halyqaralyq qaýymdastyqtyń senimine ıe boldyq. Indýstrııalyq-ınnovatsııalyq ekonomıka qurý bizdiń qazirgi tańdaǵy tańdaýymyz bolyp otyr. Al HQO ózi de sol úzdik ınnovatsııalyq tehnologııalar ónimi, keleshekte ekonomıkaǵa shynaıy ınnovatsııalyq ár beretin ortalyq. Ol bizdiń ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý baǵdarlamamyzdy kúsheıtip, sonyń zańdy jalǵasy bolyp ketýi ábden múmkin. Osylaısha joba men bizdiń maqsat-múddemiz toǵysyp tur. Sondyqtan tańdaý bizge tıip tur»,-deıdi qarjyger maman. Onyń qazaqstandy halyqaralyq qarjy ortalyǵyna aınaldyrý máselesi tóńireginde oı-pikirlerin «Qazaqstan - Halyqaralyq qarjy ortalyǵy bolýǵa laıyqty el» degen taqyrypen jarııalanǵan suhbattan bilesizder
***
«Alash aınasy» basylymy búgingi sanynda «Qazaqstan» 100 paıyz qazaqshaǵa kóshti» degen taqyryppen maqala jarııalap, aqjoltaı jańalyqty jetkizipti. Basylymnyń jazýynsha, bul ózi kópten beri
ısi qazaqtyń kókeıinde júrgen, jaýaby qıyn saýal bolatyn. Buǵan deıin aqparat quraldary arqyly san márte talqyǵa túsip, bıik minberlerden qaıta-qaıta aıtylyp kele jatqan osy másele aqyry Elbasynyń tikeleı túrtki bolýymen óz sheshimin tapty. Bul týraly «Alash aınasy» basylymynyń búgingi sanynda.
Sondaı-aq atalmysh basylymnyń jazýynsha, jarnamanyń qýatty quralǵa aınalyp ketkeni sonshalyq, búgingi qoǵamdy onsyz elestete almaıtyn boldyq. Alaıda osy ónimderde bizdiń ulttyq qundylyqtarymyz nasıhattalyp jatyr deý qıyn. Táýelsizdik alǵanymyzǵa 20 jyl bolsa da, kóshedegi bılbordtar men dúken mańdaıshalaryndaǵy jarnamalardy týǵan tilimizde qatesiz jaza almaı qınalyp kelemiz. Orys tilinde jazylǵandarymen «jaýlasyp» júrgenimizde, saýda núkteleriniń mańdaıshasyna «maǵan ne isteısiń» degendeı taza aǵylshyn tilinde jarnama iletinder de jeterlik bolyp shyqty. Bul máselemen «Alash aınasy» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Jarnamalar kimniń múddesin kózdeıdi?» atty maqaladan keńirek tanysýǵa bolady.
***
Keshe, 1-shi qyrkúıekte elimizdiń barlyq mektepterinde «Densaýlyǵyńdy nyǵaıtýǵa úıren» atty uranmen Densaýlyq sabaǵy ótti. Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń bul bastamasyn Bilim jáne ǵylym, Týrızm jáne sport mınıstrlikteri men oblys ákimdikteri jáne Astana men Almaty qalalarynyń ákimdikteri qoldady. Táýelsizdiktiń 20 jyldyǵyna oraı uıymdastyrylǵan Densaýlyq sabaǵy - 2011 sharasynyń negizgi taqyryptary dene shynyqtyrýmen jáne sportpen belsendi aınalysý, durys tamaqtaný, zııandy ádetterge qarsy turý, kúndelikti ómirde jáne jolda júrý kezinde qaýipsizdikti saqtaý sııaqty mańyzdy máselelerge arnaldy. Shara barysynda mektep oqýshylarynyń aldynda qoǵam qaıratkerleri men áıgili sportshylar, densaýlyq saqtaý jáne salaýatty ómir saltyn qalyptastyrý ortalyǵynyń basshylary kópshilik aldyna shyǵyp sóz sóıledi. Atalmysh shara «Kazahstanskaıa pravda» basylymynyń betinde «Myqty, belsendi bolamyz» atty taqyryppen jarııalandy.
