«Qazaq jeriniń ǵulamalary Islam órkenıetine ne berdi?»-respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
Tabıǵı monopolııalardy retteý agenttiginiń tóraǵasy elektr energııasyna saralanǵan tarıfterdi qoldaný nátıjesinde únem táýlik zonalary boıynsha ortasha eseppen 2,5 mıllıard teńge bolǵandyǵyn jetkizdi. Sóıtip, elde 105 myń tonnaǵa jýyq kómir únemdelip; lastaýshy zattardyń shyǵarylýy azaıdy jáne tutynýshylar qarajaty 3 mıllıard teńgege únemdelgen. Saralanǵan tarıfterdi engizý nátıjesinde sý arnalary tabystaryn 9,8 mlrd. teńgege arttyrdy. Agenttik 2012 jylǵy 1 sáýirden bastap júkterdi temir jol kóligimen tasymaldaý tarıfterin 15 paıyzǵa, onyń ishinde, magıstraldy temir jol jelisi qyzmetteriniń tarıfterin 9,6 paıyzǵa kóterýge kelisti. Májilis tóraǵasynyń orynbasary Sergeı Dıachenkonyń jetekshiligimen ótken úkimet saǵatynda kóterilgen atalmysh másele «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda «Retteletin sektorǵa ınvestıtsııa qajet» degen taqyryppen basyldy.
Sondaı-aq osy basylymnyń búgingi sanynda senator Jabal Erǵalıevtiń maqalasy jaryq kórdi. Elimizde ótkizilgeli otyrǵan Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń sezi qarsańynda atalmysh jıynnyń mán-mańyzy men onyń búgingi qoǵam úshin qajettiligi jónindegi oılarymen bólisedi. Senatordyń sózinshe, adamzat jaralǵaly jáne olardyń dinderi paıda bolǵan myńdaǵan jyldardan beri óz Qudaılary men óz Paıǵambarlaryna syıynýmen bolǵan adam balasy endigi arada sol din men túrli dinı kózqarastar arasyna jaryqshaqtyń da túse bastaǵandyǵyn, ol kelip túrli daý-damaıdyń, tipti qarýly qaqtyǵystardyń da oshaǵyna aınalyp bara jatqandyǵyn da ańdamaı qalǵan syńaıly. «Áýelde din degenińiz kez kelgen adam balasynyń izgiligi men ımandylyǵynyń, aqyly men oı sanasynyń, parasaty men paıymynyń ustanymy bolyp, ol jalpy Adamzat órkenıetin qalyptastyrǵandyǵy da aqıqat. Sol órkenıetti qalyptastyrǵan din endi kelip adam balasynyń arasyna jik salyp, birimen-biriniń daýlasýy men jaýlasýyna ákelip soqtyrǵany qalaı?!»,-dep jazady senator «Elbasy jáne órkenıetter únqatysýy» atty maqalasynda.
***
«Aıqyn» basylymynyń jazýynsha, Jambyl oblystyq prokýratýrasynyń tórtinshi basqarma qyzmetkerleri aımaqta alıment óndirý týraly sot qaýlylarynyń oryndalýyna júrgizilgen saralaý jumystarynyń qorytyndysyna kóńilderi tolmaı otyr. Ótken jyly oblystyq sot qaýlylaryn oryndaý departamentine qarasty aýmaqtyq bólimderdiń sot oryndaýshylarynyń óndirisinde 9 myń 405 balaǵa alıment óndirý týraly 6 myń 49 atqarý qujaty qaralsa, olardyń ishinde 848 qujat boıynsha boryshkerler balalaryna tıesili ótemdi tólep keledi eken. Al 2 myń 603 qujat boıynsha bryshkerlerdiń bereshek qaryzy 66 mıllıon 830 myń 753 teńgeni qurapty. Bul másele jóninde keńirek bilgińiz kelse, «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Alıment 66 mıllıon teńgeden asty» atty maqalany qarańyz.
***
«Jylyjaı da kóbeıip keledi, baǵa da sharyqtaı túsýde»,-dep jazady «Alash aınasy» basylymy búgingi sanynda. Basylymnyń jazýynsha, jemis pen kókónistiń quny maýsym ereksheligine qaraı qubylatyny belgili. Alynǵan ónimniń negizgi bóligin qysqa saqtaýdy jáne osy ónimge naryqtaǵy usynystyń azaıǵanyn esepke alýdan kúzdegi baǵa quralady. Qystaǵy baǵaǵa saqtaýǵa ketken shyǵyn kiredi. Al erte kóktemde qambadaǵy qaptyń túbi kórine bastaıdy. Baǵanyń da kúrt kóteriletini osy kez. Osy oraıda mamandar keńes dáýirindegi jylyjaı salý ádisine oralýǵa keńes beredi. Máselen, bıylǵy jylǵy jospar boıynsha 10 jylyjaı salý qajet bolsa, ol mindet qaıtse de júzege asýy tıis. Tipti ár qalada ózin-ózi qamtamasyz etetin jylyjaı kesheni bolýy kerek degen ereje de bolǵan. Eń bastysy, iri aýyl sharýashylyǵy qurylymdarynan bas tartyp, óndiristi usaq sharýa qojalyqtaryna aýystyrý osy salanyń órkendeýine kedergi bolyp otyr.
Atalmysh basylym búgingi sanynda taǵy «Qazaq jeriniń ǵulamalary Islam órkenıetine ne berdi?»,-degen taqyryppen maqala basty.
Onda kezinde keńestik bıliktiń dáýreni júrip turǵan shaqta din múlde ysyrylyp, ateıstik júıe halyqty óz aıdaýyna kóndirýge tyrysyp baqqandyǵy aıtylady. Osyǵan baılanysty qoǵamnyń, halyqtyń, ulttyń damý tarıhynda dinniń orny burmalaýǵa ushyrap, róli tómendetildi. Bolshevıkter partııasy halyqqa yqpal ete alatyn ózderine balama kúshterdi moıyndaǵan joq. Sondyqtan qoǵamda din týraly jańsaq pikirler qalyptasty. Shyn máninde, kez kelgen ulttyń etnos retinde qalyptasýynda dinniń róli óte joǵary. Osydan myń jyldan astam ýaqyt buryn ata-babamyz qabyldaǵan ıslam dini ultymyzdyń mádenıti men ǵylymynan, ádebıeti men turmys-tirshiliginen kórinis tapqan. Qazaq dalasynda týǵan talaı ǵulama ǵalymdar álemdik ıslam órkenıetine óte úlken úles qosty. Bul týraly «Alash aınasy» basylymynyń búgingi sanynda.
***
«Kazahstanskaıa pravda» basylymynyń jazýynsha, álemdik tájirıbe quqyq qorǵaý organdary sııaqty kúrdeli de iri memlekettik júıeniń qyzmetiniń tıimdiligi men sapasyn arttyrýdy az ýaqyt aralyǵynda jedel túrde júzege asyrýǵa bolmaıdy. Ol úshin belgili bir ýaqyt ótýi kerek. Sol ýaqyt aralyǵynda quqyq qorǵaý júıesiniń jańarǵan tetikteri iske qosylyp, barlyq deńgeıdegi jáne aımaqtaǵy kadrlar ózgerip, túrlene túsedi. Quqyq qorǵaý salasy qyzmetkerleriniń psıhologııalary da ózgeredi. Qazaqstandaǵy quqyq qorǵaý salasy qyzmetkerlerin attestattaý sharasy da osy sala qyzmetkerleriniń biliktilikterin arttyrýmen baılanysty bolyp otyr. Bul týraly «Kazahstanskaıa pravda» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Novyı oblık pravohranıtelnyh organov: effektıvnost, transparentnost ı professıonalızm» atty maqaladan oqı alasyzdar.
