Qazaq jastarynyń táýelsizdik úshin kúresi tolyq zerttelmegen taqyryp - tarıhshy Ámirjan Álpeıisov
- Qazaq jastarynyń táýelsizdikke umtylǵan kúres joly zerdelengen «Jas tulpar dúbiri», «Azattyq ańsaǵan Saryarqa» jáne «Qashqyn sýyr» povesteri toptastyrylǵan kitabyńyzdyń tarıhı mańyzyna toqtalsańyz.
- Qazaq jastarynyń táýelsizdik úshin kúresi - tolyq zerttelmegen taqyryp. Sondyqtan da bul eńbektiń aıtar mándi oıy, kótergen tyń ıdeıasy, arqalǵan eldik júgi bar dep oılaımyn. Myzǵymaıtyndaı kóringen Keńes Odaǵynyń shańyraǵynyń ortasyna túsýine, sotsıalıstik júıeniń ydyraýyna qazaq jastarynyń qosqan úlesi zor. XX ǵasyrdyń basyndaǵy Alash qozǵalysynan 40 jyl ótkennen keıin, Keńes Odaǵynda kóptegen ózgerister oryn aldy. 1953-1964 jyldardaǵy «Hrýşevtik jylymyq» kezeńin paıdalanyp, Máskeýde oqıtyn qazaqtyń stýdent jastary alǵash «Jas tulpar» qozǵalysyn uıymdastyrdy. Kitaptaǵy «Jas tulpar dúbiri» povesinde 60 jyldardaǵy «Jas tulpar» qozǵalysynyń paıda bolýy, jumys isteýi, órkendeýi jan-jaqty qamtylyp jazylǵan. Ol kezde Qazaqstannan tysqary jerde, tek ǵana Máskeýdiń ózinde 10 myńnan astam qazaq jastary bilim alyp jatty. Sol sııaqty Keńes Odaǵynyń basqa da qalalarynda qanshama jastar oqyp júrdi. Mine osylardyń kóbisi «Jas tulpar» uıymyna qosyldy, yqpalynda boldy. Jastar uıymnyń kótergen ıdeıalary men úndeýine qulaq túrdi. «Jas tulpar» qozǵalysy mádenı maqsattardy basty baǵdar tutqanymen, shyndap kelgende qazaq tarıhy, asharshylyq azaby, ult bolashaǵy, bilimdi jastardy ósirip shyǵý sekildi ultymyzdy rýhtandyratyn, eńse kótertetin túrli maqsattardy da qatar alyp júrdi.
«Jas tulpar» dúbiri qazaq jastarynyń sanasyn birjolata serpiltip, azattyq kúresine jeteledi. Dúbirden oıanǵan jastar Qazaqstannyń barlyq aımaqtarynda jasyryn úıirmeler uıymdastyryp, óz shama-sharyqtaryna qaraı táýelsiz el bolýǵa talpynys jasady. Qaraǵandyda «Jas qazaq», Qostanaıda «Jas túlek», Óskemende «Ulttyq mamandarǵa ádilettik toby», Semeıde «Taıshubar», Gýrevte «Ushqyn», Pavlodarda «Jas ulan», Tselınogradta «Tyń tulpar», «Oıan qazaq», Shymkentte «Adyr qasqyrlary», Almatyda «Saryarqa» uıymdarynyń bolǵany sonyń aıǵaǵy.
Kitaptaǵy «Azattyq ańsaǵan Saryarqa» osy Almatydaǵy 70 jyldary qurylǵan «Saryarqa» uıymy týraly jazylǵan. Men «Jas tulpar» qozǵalysynyń múshesi boldym jáne Almatyda júrip, «Saryarqa» uıymynyń jumystaryna da atsalystym. Alash ıdeıasyn jalǵastyrýshy, muragerleri bolǵan bul uıymdardyń kóbi keıinnen kúshtep jabyldy. Belsendi jastar qýdalaýǵa ushyrady. Al, kitaptaǵy «Qashqyn sýyr» povesim ózim qatysqan Jeltoqsan kóterilisin baıan etedi. Bul shyǵarma - kóterilisti jan-jaqty sıpattaǵan, sonymen birge kóterilistiń qazaq jastaryna tıgizgen áserin taldaǵan psıhologııalyq povest.
- Tarıhtyń ishindegi tarıhqa úńilip, kómeski, eleýsiz qalǵan jalqy betterdi paraqtap shyǵý ońaı bolmaǵan bolar. Qajyr-qaırat jumsap, shyn yntamen kirispese tabyla bermeıtin, jasyrylyp, jabýly kelgen osy qundy derekterdi qolyńyzǵa qalaı túsirip, jınaqtadyńyz?
- Bul kitapqa arqaý bolǵan jastar qozǵalysynyń tarıhı mánin ashý úshin, ultymyzdyń biregeı bolmysyn, tarıhyn sholyp, alash ıdeıasy, alash qozǵalysynyń maqsattaryn túsindirip, onyń jastarǵa qalaı rýh syılap, táýelsizdikke degen umtylys urpaqtan-urpaqqa qalaı tamyrlanyp jetip, amanattalyp kelgenin qamtyp jazýǵa tyrystym. Sondyqtan jastar qozǵalysynan basqa da tarıhı taqyryptar qalam ushyna eriksiz ilikti. Al shyǵarmaǵa jan bitirgen qundy derekter Máskeýdegi, Qazaqstandaǵy qupııa qujattardan alynǵan. Sondaı-aq, osy uıymdardyń taǵanyn qalaǵan, belsendi músheleri bolǵan adamdarmen kezdesip, áńgimelestim. Sol ortada ózim de júrdim. «Saryarqa» uıymynda boldym, Jeltoqsan oqıǵasyna qatystym.
Kitapta keltirilgen myna bir derkterge qarasańyz, Keńes Odaǵy kezindegi adamdar taǵdyrynyń qandaı qıyn bolǵanyn bilesiz. Ultymyzdyń adam qanymen boıalǵan qandy qasap qoǵamǵa zor bodaý berip júrip táýelsizdikke qol jetkizgenin túsinesiń. 1921-1954 jyldar aralyǵynda Keńes Odaǵy óziniń 3 mıllıon 777 myń azamatyn «halyq jaýy» dep sottap túrmege toǵytty. Onyń 642 myńy atyldy. Ómiri túrme kórmegen qazaq jeri «halyqtar túrmesine» aınaldy. Bir ǵana «Karlagta» 200 myń adam qýǵyn-súrgin kórdi. I.V. Stalın ólgennen keıin 20 kúnnen soń 1953 jyly NKVD basshysy L.N. Berııa daıyndaǵan «Keshirim jónindegi» ókimettiń sheshimimen túrmelerde jatqan 2 mıllıon 526 myń adamnyń 1 mıllıon 183 myńy bosatyldy. Mundaı keshirim jasap, osynshama adamdy bir mezgilde túrmeden bosatý adamzat tarıhynda buryn sońdy bolmaǵan. Sonymen birge asharshylyq jyldarynyń aýyr kúnderin de qazaq halqy basynan ótkizdi.
- Kitaptyń syrtqy muqabasyn bezendirip turǵan «Jas tulpar» uıymynyń qara, qyzyl, kók tústerden quralǵan týynyń da aıtar oıy men syry mol eken. Sol kezeńniń ózinde-aq, aldaryna bıik maqsat qoıa bilgen qazaq jastary búgingi táýelsizdigimizdi alystan boljap bilgendeı áser etedi...
- «Jas tulpar» uıymyn quryp, qazaq jastarynyń basyn biriktirip, sońynan ertken azamattar bilimdi, ultshyl, tekti otbasylardan shyqqan. Murat Áýezov, Altaı Qadyrjanov, Bolathan Taıjan, Maqash Tátimov syndy ultshyl jastar sol tustarda kózge tústi. Olardyń jaqyndary kezinde qyzyl ımperııa qýǵynyna ushyrap, tekti bolǵany úshin túrmege qamalyp, atylǵan bolatyn. Qazaqtyń qaısar ul-qyzdarynyń serpilýine sebep bolǵan sol kezdegi jas stýdentterdiń ózderi de bilimdi, talapty boldy. Sondyqtan aldaryna úlken maqsat, mindet qoıa bildi. Bul stýdent jastardyń jaı ǵana qura salǵan uıymy emes edi. «Jas tulpar» óziniń emblemasyn, týyn jasady. Jastulparlyqtardyń úsh tústen turatyn (qara, qyzyl, kók) týyna tulpardyń sýreti salynǵan bolatyn. Onda Patshalyq Reseıdiń bodanynan qutylyp, qara túnekten shyqtyq, qyzyldy attap, kókke jetemiz degen kókeıdegi armandary jasyrynyp jatty. Týdaǵy tulpardyń basy kók túske qarap, búgingi táýelsizdikke qaraı shaýyp kele jatqan beınesi áserli shyqqan.
1963 jyly qurylǵan «Jas tulpar» ansambli mádenı is-sharalar ótkizýge joldama jeńip alady. Olar Reseıdiń Omby oblysyndaǵy qazaqtar turatyn mekender men Qazaqstan jerlerinde mádenı-aǵartýshylyq is sharalarymen aınalysty. Tek bir Jambyl oblysynda 90 kontsert berip, 50 dáris oqydy. Osy kezde «Jas tulparlyqtar» ózderiniń osy týyn birge alyp júrdi.
- Alash arystary HH ǵasyrdyń basynda Alash ıdeıasyn, Alash uranyn tý etip kóterip shyqty. Osyndaı el tarıhynda kóp aıtylatyn, halqymyzdyń sanasynda ornyqqan «Alty Alash» uǵymy týraly aıtyp berseńiz?
- «Alash» aty tarıhta kezdesetin eń kóne ataýlardyń qataryna jatady. Alash ataýy týraly shejirelerde, tarıhshy-ǵalymdardyń eńbekterinde ártúrli tuspaldar aıtylyp júr. Eski shejire derekterinde Alash ataýy qazaq halqynyń sınonımi retinde de keltiriledi. Qadyrǵalı Jalaırı óz eńbeginde qazaqtyń ornyna Alash ataýyn qoldanady. Al, shejirelerdiń birinde Alashqa ózbek, túrkimen, qaraqalpaq, qyrǵyz, qazaq, noǵaıdy jatqyzady. Alty Alashty qazaq rýlarymen baılanystyryp ǵana aıtyp júrgender de bar. Meniń bilýimshe, Alash uly memlekettilikti bildiredi. Ol - Túrki halyqtarynyń negizgi etnostaryn quraǵan iri taıpalardyń ortaq ataýy. Onyń ishine qazaqtyń baıyrǵy rý, taıpalary da enedi. Alty Alashqa qazaq, qaraqalpaq, tatar, qyrǵyz, noǵaı, bashqurttardy jatqyzýǵa bolady. Qıyn kezeńderde osyndaı ulan-ǵaıyr, uly dalany saqtap qalýymyz Alty Alashtyń bir týdyń astyna birigip, bir-birine súıeý jasap, qamqorshy bolǵanynyń arqasynda oryndaldy. Alashordalyqtardyń da Alty Alashty biriktirý armany boldy. Olar sol tusta Alty Alashtyń basy qosylsa, mańaıymyzdaǵy iri ımperııalardyń tisi batpaıtyndyǵyn bildi. Qazirgi kúni túrki halyqtarynyń sany 300 mıllıonǵa jýyq. Osy baýyrlas halyqtar birigetin bolsaq, berekeli bolsaq, jaýlarymyz bizge tis batyrady dep qoryqpaı-aq, álemnen oıyp turyp oryn alyp, ózgeni sesimizben jasqandyratyn dárejege jetemiz.
- Ótken tarıhymyzdaǵy sansyz kúrester - ultymyzdyń táýelsizdigi úshin jan alyp, jan berisken arpalys shejiresi. Ǵasyrlar boıy arman bolǵan Táýelsizdiktiń bıylǵy 25 jyldyq merekesine qandaı tilek aıtasyz?
- Qazaqtyń árbir azamatynyń armany bostandyqta ómir súrý boldy. Qazaq ulty - uly dalada erkin ómir súrgen halyq. Sondyqtan olardyń táýelsizdikke, bostandyqqa umtylýy qanynda bar qasıet. Tarıhta qazaq halqy otarshyldyqqa qarsy 300-den astam kóterilis jasaǵan. AqynJuban Moldaǵalıevtiń «myń ólip, myń tirilgen qazaqpyz» deıtini tegin emes. Táýelsizdikke myń ólip, myń tirilip júrip jetken qazaqpyz. Ultymyzdyń muraty men armany bolǵan uly toıdyń qadir-qasıetin erekshe baǵalaımyn. Qazaq halqyn, Qazaqstanda turyp jatqan, qazaq jerin otanym dep sezinetin basqa da ult ókilderin qasterli merekemen shyn júrekten quttyqtaımyn! Máńgilik elimiz ósip, órkendeı bersin!
